2-26-101918/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-101918 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2338,83 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X (isikukood XXX), seaduslik esindaja Tallinna linn Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu; Kostja: Y (isikukood XXX, Postiaadress: xxx) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista välja kostjalt Ylt (isikukood XXX) hageja X (isikukood XXX) kasuks igakuine elatis summas 259,87 eurot (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja kaheksakümmend seitse senti) alates 26.01.2026 kuni X täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. a. 3. Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole iga kuu 01. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette, selgitusega „elatis lapsele“. 4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). 1

Kohtu selgitused 1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 2. Menetlusosalised ei ole käesolevas tsiviilasjas ärakuulamist taotlenud. Kostja esitas hagile kirjaliku vastuse. 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. 4. Hagi esemeks on elatise nõue kostja vastu. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 5. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis lapse kulusid ei tule tõendada. 6. Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on elatis 341,74 eurot (elatise miinimummäär). 7. Kohtupraktika kohaselt üldjuhul alla miinimummäära elatise last üleval pidada pole võimalik. Riigikohtu juhiste järgi tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (nt 3-2-1-35-17, p 27). 8. Hagiavalduse punktis 11.6. on hageja välja toonud enda kulunimekirja. Hageja kulud Tallinna Lastekodus on järgmised ühes kalendrikuus: - toit – kokku 127,10 eurot; - riided/jalanõud – 56,2 eurot; - vaba aeg/huvitegevus – 58,72 eurot kuus; - isiklikud hügieenivahendid, ravimid – 10,62 eurot kuus; 2

- õppevahendid – 7,23 eurot kuus. Hageja kulud on keskmiselt kokku summas 259,87 eurot kuus. 9. Hageja nõuab elatisena 341,74 eurot kuus. Esitatud kulunimekirja põhjal on aga lapse põhjendatud igakuised kulud kokku 259,87 eurot. Kohus lähtub elatise suuruse määramisel lapse tegelikest ja põhjendatud vajadustest ning mõistab välja üksnes põhjendatud kulud. Seetõttu puudub alus rahuldada nõuet osas, mis ületab 259,87 eurot kuus. 10. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16- 100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). 9. Arvestades hageja kulusid tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 259,87 eurot. 10. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. 11. Elatis tuleb tasuda X arvelduskontole XXXXXXX Swedbank AS. 12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 13. Hagihind on TsMS § 129 lg 2 mõistes 2338,83 eurot (259,87 *9). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3