Legislator Case Law & Legislation
3-26-1884/4 AI generated

3-26-1884/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-26-1884/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-26-1884/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
rights of access medical care requirements parental or family leave need to preserve availability entitlement condition for benefits delayed asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

07.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1884

Haldusasi

V.A kaebus Tallinna linna 08.04.2026 vastuse nr 4.-

15/2442-2 ja 05.06.2026 vastuse nr 4.-14/3685-2,

Andmekaitse Inspektsiooni 27.05.2026 otsuse nr 2.1-

3/26/801-1488-9 ja 29.05.2026 otsuse nr 2.3-

6/26/1121-2235-2

ning

Sotsiaalkindlustusameti

15.06.2026 vastuse nr 8-1/14727-2 tühistamiseks,

teabenõuete ja kaebuse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada V.A määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 88-93.

2. Võtta menetlusse V.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-1884.

3. Jätta V.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-1884 muutmata.

4. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja kaebajaga seotud

tsiviilasja number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.A (kaebaja) esitas 06.04.2026 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (TSTA) taotluse

väljastada talle tema lapse XX lapse heaolu spetsialisti ja politsei poolt lastekaitseseaduse

alusel 16.09.2025 toimunud ema kodust eraldamise ja turvakodusse paigutamise kohta

koostatud protokoll ja teised seonduvad menetluse materjalid.

3-26-1884

2. TSTA leidis 08.04.2026 vastuses nr 4.-15/2442-2, et arvestades menetluse asjaolusid

tervikuna, käimasolevat kohtumenetlust ning võimalikku vastuolu lapse heaolu kaitse

põhimõttega, puudub taotletud teabe väljastamiseks alus.

3. Kaebaja esitas 08.04.2026 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse kohustada

Tallinna linna väljastama talle 16.09.2025 sündmusega seoses soovitud materjalid ja andmed

ning 17.04.2026 täpsustuses kõnealust sündmust puudutavad dokumendid.

4. AKI 27.05.2026 vaideotsusega avaliku teabe asjas nr 2.1-3/26/801-1488-9 jäeti

kaebaja vaie rahuldamata, kuivõrd 16.09.2025 sündmusega seoses: 1) on kirjaliku nõusoleku

TSTA-le esitanud vaide esitaja ise; 2) TSTA poolt 16.09.2025 koostatud

sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuse adressaadiks on vaide esitaja; 3) 06.04.2026

teabenõudes küsitud protokolli ja muid dokumente TSTA kinnitusel asutuse valduses ei ole,

seega ei ole võimalik soovitud dokumente ka väljastada.

5. Kaebaja esitas 28.05.2026 AKI 27.05.2026 vaideotsusele nr 2.1-3/26/801-1488-9 vaide,

mille AKI tagastas 29.05.2026 otsusega nr 2.3-6/26/1121-2235-2 haldusmenetluse seaduse §

79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult.

6. Kaebaja esitas 28.05.2026 TSTA-le teabenõude väljastada talle ajavahemikul

25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste XY , XE. ja XC kohta.

7. TSTA keeldus 05.06.2026 vastusega nr 4.-14/3685-2 teabe väljastamisest. Vastuse

kohaselt välistab teabe avaldamise vajadus kaitsta käimaolevat kohtumenetlust (aktiivne ja

pikalt kestev hooldusõiguse jagamise/määramise menetlus) ning asjaolu, et avaldatav teave

võib kahjustada laste huve, tuua neile kaasa emotsionaalset või füüsilist tervisekahju või

kannatusi.

8. Kaebaja esitas 05.06.2026 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude väljastada talle

ajavahemikul 25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste X.Y , X.E.

ja X.C. kohta.

9. SKA keeldus 15.06.2026 vastusega nr 8-1/14727-2 kaebaja alaealiste laste andmete ja

dokumentide väljastamisest. SKA pidas arvestades käimasolevat tsiviilasja määravaks, et laste

poolt spetsialistidele usaldatud teabe väljastamine käesolevas etapis võib kahjustada laste

emotsionaalset turvatunnet ja psüühilist heaolu, tekitada lastele täiendavat lojaalsuskonflikti

või survet seoses käimasoleva kohtumenetlusega ning kahjustada laste usaldussuhet

spetsialistidega, mis on vajalik laste abistamiseks ja toetamiseks.

10. Kaebaja esitas 23.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

Tallinna linna 08.04.2026 vastus nr 4.-15/2442-2 ja 05.06.2026 vastus nr 4.-14/3685-2, AKI

27.05.2026 otsus nr 2.1-3/26/801-1488-9, 29.05.2026 otsus nr 2.3-6/26/1121-2235-2 ning

SKA 15.06.2026 vastus nr 8-1/14727-2 õigusvastaseks ning tühistada otsused, kohustada

Tallinna linna ja SKA-d teabenõudes küsitud info väljastama ning AKI-t asja uuesti

lahendama. Lisaks taotles kaebaja Tallinna linnalt ja SKA-lt mittevaralise kahju hüvitamist

õigusvastaselt eraellu sekkumise eest.

11. Kaebaja palus 29.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada SKA-d väljastama

X.X. kohta STAR infosüsteemi tehtud kanded seoses 15.˗17.09.2025 sündmustega, samuti

nõuda SKA-lt välja info neid kuupäevi puudutavate kirjete lisamise, muutmise ja kustutamise

kohta, sh toimingu teinud ametniku nimi ja kellaaeg. Juhul kui STAR infosüsteemis puudub

vastav terviklik info, asendada 16.09.2025 XX. turvakodusse paigutamise protokoll, kuulates

selleks viivitamatult tunnistajana üle Tallinna linna endine lapse heaolu spetsialist SH.

2(5)

3-26-1884

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2026

määrusega tsiviilasjas nr xxx lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse E. E. tervise ja

hariduse osas ning andnud selles osas hooldusõiguse lapse emale muu hulgas põhjendusel, et

tõendeid, mis kinnitaks ema vägivaldset käitumist, pole kohtule esitatud. Seega puudusid

kohtul tõendid lapse turvakodusse paigutamise ja sellega seotud asjaolude kohta perioodist

15.˗17.09.2025. Kaebajal on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu

26.06.2026 määrusele nr xxx hiljemalt 13.07.2026. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise

korral on isikul võimalik esitada väljanõutu Riigikohtule tõendamaks, et ringkonnakohus tegi

otsuse mittetäieliku tõendikogumi pinnalt, mis riivab ärakuulamisõigust ja poolte võrdsust.

Arvestades Tallinna linna ja SKA laiaulatuslikku õigusrikkumist, on kaebajal kahtlus, et

15.˗17.09.2025 sündmustega seotud kirjeid on muudetud või võidakse tagantjärele muuta või

kustutada, millest tulenevalt palub kaebaja kohtul välja nõuda ka infosüsteemi logid, millest

oleks näha võimalikud infoga manipuleerimised. Esialgse õiguskaitse abinõu täitmine on

ainuke võimalus heastada kaebaja ja tema lapse isikuõiguste riivet ja vältida suuremat kahju.

12. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mida saaks halduskohtumenetluses kaitsta.

Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse kohaldamisel on tema tsiviilõiguste kaitse tsiviilasjas

toimuvas kohtumenetluses (kohtuasi nr xxx). Seega ei soovi kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlemisel oma õiguseid kaitsta avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 1), kuigi kaebuse

nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus on 21.04.2026

määruses nr 3-26-578 selgitanud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kui ta

soovib enda ja tema lapsi puudutavaid dokumente ja teavet eesmärgil, et neid saaks kasutada

tsiviilasjas, mille sisuks on vanemate vaheline vaidlus laste hooldusõiguse üle. Kui

dokumente, mida kaebaja on vastustajalt nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on

kaebajal tarvis kasutada tõenditena tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja

lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

236 lg 2). Kui tsiviilasjas on mõni teine isik esitanud või tuginenud kaebajat puudutavatele

dokumentidele, on kaebajal kui menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada sellest

ärakirju (vt TsMS § 59 lg 1). Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on TsMS § 59 lg 11 alusel

piiratud (hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses

lahendatavad perekonnaasjad), siis on tal võimalik selle kohta tehtud määrust seaduses

ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg 6). Halduskohtusse pöördumise ja haldusasjas

esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja positsiooni parandamine

tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (p 8).

Arvestades sündmuse aega, mille kohta kaebaja soovib teabe esitamist, on kaebajal olnud

ilmselgelt varem võimalik kohtumenetluse kestel esitada soovitud tõendeid või taotleda nende

kogumist tsiviilkohtult. Sama õigust on kaebajale selgitanud nii AKI (digitaalse toimiku

lehekülg (dtl) 28 p 16), TSTA (dtl 34) kui ka SKA (dtl 40). Juhul kui kaebaja on mingil

põhjusel tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise või kogumiseks taotlemise

õiguse (nt tähtaegade möödumise tõttu), ei teki sellest kaebajale esialge õiguskaitse vajadust

halduskohtumenetluses HKMS § 249 lg 1 mõttes. Hagita asjade läbivaatamisel kehtib

uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg d 5 ja 7) ehk kohus selgitab ise välja asjaolus ja

kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Juhul kui kaebaja leiab, et tal ei ole olnud võimalik kasutada tsiviilkohtumenetluses seadusega

sätestatud menetlusõiguseid tõendite esitamiseks või kogumise taotlemiseks või tsiviilkohus

3(5)

3-26-1884

on ise rikkunud menetlusõigust, sh uurimiskohustust, on kaebajal võimalik sellele

edasikaebuses tugineda (TsMS § 697).

Kaebaja on taotlenud alternatiivselt ka infosüsteemis kannete puudumise korral

menetlustoimingu protokolli asendamist viisil, et kuulataks üle endine ametnik. Ka selle

taotluse eesmärk on põhjendada määruskaebemenetluses, et ringkonnakohtu otsus oli

õigusvastane. Ka siinkohal jääb kohus eelnevalt toodud põhjenduste juurde. Kaebaja taotleb

küll teisel viisil teabe kogumist, kuid tegemist on ikkagi tsiviilkohtumenetluse tarbeks tõendi

kogumise taotlusega. Sama tõendi kogumist (tunnistaja ülekuulamist) oli kaebajal võimalik

taotleda tsiviilkohtus ning tal on võimalik tugineda tõendi kogumata jätmisele edasikaebuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13. Kaebaja palub 03.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2026

määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Õigus, mille tagamist kaebaja taotleb, on avalik-õiguslik. Kaebajal on subjektiivne õiguse

saada haldusorganilt tema ja tema lapse kohta hoitavaid andmeid. HKMS § 249 lg 1 ei sea

esialgset õiguskaitset sõltuvusse sellest, milleks kaebaja saadud hüve kasutab. Kaebaja taotlus

on osaliselt lahendamata. Taotlus hõlmas logiandmeid ja tugines muu hulgas kahtlusele, et

kandeid on muudetud või neid võidakse tagantjärele muuta või kustutada. Kohus ei ole seda

taotluse osa ega riski käsitlenud ja taotluse kokkuvõttest on loginõue välja jäetud. See on

tsiviilasjast sõltumatu esialgse õiguskaitse alus. Kohus ei ole kaalunud taotletust leebemat

abinõud, mis eesmärgi tagab. Viide tsiviilkohtumenetluse vahenditele ei kõrvalda esialgse

õiguskaitse vajadust. Lapse parimad huvid ei õigusta riigi toimingute kohta tehtud

dokumentide varjamist. Kaebaja palub asja juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2025

kohtunõude tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna linna 10.12.2025 vastuse kohtunõudele.

Kohtunõudega küsiti infot, mida linn ja SKA kohtu ja kaebaja eest varjavad. Vastusest

kohtunõudele nähtub, et linn jättis alusetult dokumendid väljastamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

15. Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde Tallinna

Ringkonnakohtu 08.12.2025 kohtunõue Tallinna linnale ja Tallinna linna 10.12.2025 vastus

kohtunõudele tsiviilasjas nr xxx (dtl 88˗93). Ringkonnakohus jätab taotluse HKMS § 62 lg 2

alusel rahuldamata. Esitatud tõendite kohtutoimiku materjalide juurde võtmine ei ole

põhjendatud, sest neist ei sõltu praeguse määruskaebuse lahendamine.

16. Halduskohtu 03.07.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited

ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei

pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

17. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja

on põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust sooviga kasutada kaebaja poolt vastustajatelt

nõutud dokumente tsiviilasjas nr xxx, mille sisuks on kaebaja ja laste ema vaheline vaidlus

lastega suhtluskorra ja hooldusõiguse üle. Kui dokumente, mida kaebaja on vastustajatelt

4(5)

3-26-1884

nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõenditena

tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite

väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei

saa olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas. Kaebajale ei teki haldusasjas esialgse

õiguskaitse vajadust ka juhul, kui ta on tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise

või kogumiseks taotlemise õiguse. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlust osaliselt lahendamata. Kaebaja taotlus nõuda SKA-lt välja STAR infosüsteemi

logiandmed 15.˗17.09.2025 sündmuste kohta hõlmab ilmselgelt ka nende logikannete

muutmist või kustutamist. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit arusaadavat selgitust, millega

seoses peaks tal tsiviilvaidlusest eraldiseisvalt esinema esialgse õiguskaitse vajadus viidatud

logikannete muutmise või kustutamise osas.

18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)