3-26-1884/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-26-1884/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Maret Altnurme
Määruse tegemise aeg ja koht
07.07.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1884
Haldusasi
V.A kaebus Tallinna linna 08.04.2026 vastuse nr 4.-
15/2442-2 ja 05.06.2026 vastuse nr 4.-14/3685-2,
Andmekaitse Inspektsiooni 27.05.2026 otsuse nr 2.1-
3/26/801-1488-9 ja 29.05.2026 otsuse nr 2.3-
6/26/1121-2235-2
ning
Sotsiaalkindlustusameti
15.06.2026 vastuse nr 8-1/14727-2 tühistamiseks,
teabenõuete ja kaebuse uuesti läbivaatamiseks
kohustamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – V.A
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.A määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Tagastada V.A määruskaebuse lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 88-93.
2. Võtta menetlusse V.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määruse
peale haldusasjas nr 3-26-1884.
3. Jätta V.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026 määrus
haldusasjas nr 3-26-1884 muutmata.
4. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja kaebajaga seotud
tsiviilasja number tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. V.A (kaebaja) esitas 06.04.2026 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (TSTA) taotluse
väljastada talle tema lapse XX lapse heaolu spetsialisti ja politsei poolt lastekaitseseaduse
alusel 16.09.2025 toimunud ema kodust eraldamise ja turvakodusse paigutamise kohta
koostatud protokoll ja teised seonduvad menetluse materjalid.
3-26-1884
2. TSTA leidis 08.04.2026 vastuses nr 4.-15/2442-2, et arvestades menetluse asjaolusid
tervikuna, käimasolevat kohtumenetlust ning võimalikku vastuolu lapse heaolu kaitse
põhimõttega, puudub taotletud teabe väljastamiseks alus.
3. Kaebaja esitas 08.04.2026 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse kohustada
Tallinna linna väljastama talle 16.09.2025 sündmusega seoses soovitud materjalid ja andmed
ning 17.04.2026 täpsustuses kõnealust sündmust puudutavad dokumendid.
4. AKI 27.05.2026 vaideotsusega avaliku teabe asjas nr 2.1-3/26/801-1488-9 jäeti
kaebaja vaie rahuldamata, kuivõrd 16.09.2025 sündmusega seoses: 1) on kirjaliku nõusoleku
TSTA-le esitanud vaide esitaja ise; 2) TSTA poolt 16.09.2025 koostatud
sotsiaalhoolekandelise abi andmise otsuse adressaadiks on vaide esitaja; 3) 06.04.2026
teabenõudes küsitud protokolli ja muid dokumente TSTA kinnitusel asutuse valduses ei ole,
seega ei ole võimalik soovitud dokumente ka väljastada.
5. Kaebaja esitas 28.05.2026 AKI 27.05.2026 vaideotsusele nr 2.1-3/26/801-1488-9 vaide,
mille AKI tagastas 29.05.2026 otsusega nr 2.3-6/26/1121-2235-2 haldusmenetluse seaduse §
79 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult.
6. Kaebaja esitas 28.05.2026 TSTA-le teabenõude väljastada talle ajavahemikul
25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste XY , XE. ja XC kohta.
7. TSTA keeldus 05.06.2026 vastusega nr 4.-14/3685-2 teabe väljastamisest. Vastuse
kohaselt välistab teabe avaldamise vajadus kaitsta käimaolevat kohtumenetlust (aktiivne ja
pikalt kestev hooldusõiguse jagamise/määramise menetlus) ning asjaolu, et avaldatav teave
võib kahjustada laste huve, tuua neile kaasa emotsionaalset või füüsilist tervisekahju või
kannatusi.
8. Kaebaja esitas 05.06.2026 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) teabenõude väljastada talle
ajavahemikul 25.06.2025˗28.05.2026 STAR infosüsteemi kantud info tema laste X.Y , X.E.
ja X.C. kohta.
9. SKA keeldus 15.06.2026 vastusega nr 8-1/14727-2 kaebaja alaealiste laste andmete ja
dokumentide väljastamisest. SKA pidas arvestades käimasolevat tsiviilasja määravaks, et laste
poolt spetsialistidele usaldatud teabe väljastamine käesolevas etapis võib kahjustada laste
emotsionaalset turvatunnet ja psüühilist heaolu, tekitada lastele täiendavat lojaalsuskonflikti
või survet seoses käimasoleva kohtumenetlusega ning kahjustada laste usaldussuhet
spetsialistidega, mis on vajalik laste abistamiseks ja toetamiseks.
10. Kaebaja esitas 23.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada
Tallinna linna 08.04.2026 vastus nr 4.-15/2442-2 ja 05.06.2026 vastus nr 4.-14/3685-2, AKI
27.05.2026 otsus nr 2.1-3/26/801-1488-9, 29.05.2026 otsus nr 2.3-6/26/1121-2235-2 ning
SKA 15.06.2026 vastus nr 8-1/14727-2 õigusvastaseks ning tühistada otsused, kohustada
Tallinna linna ja SKA-d teabenõudes küsitud info väljastama ning AKI-t asja uuesti
lahendama. Lisaks taotles kaebaja Tallinna linnalt ja SKA-lt mittevaralise kahju hüvitamist
õigusvastaselt eraellu sekkumise eest.
11. Kaebaja palus 29.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada SKA-d väljastama
X.X. kohta STAR infosüsteemi tehtud kanded seoses 15.˗17.09.2025 sündmustega, samuti
nõuda SKA-lt välja info neid kuupäevi puudutavate kirjete lisamise, muutmise ja kustutamise
kohta, sh toimingu teinud ametniku nimi ja kellaaeg. Juhul kui STAR infosüsteemis puudub
vastav terviklik info, asendada 16.09.2025 XX. turvakodusse paigutamise protokoll, kuulates
selleks viivitamatult tunnistajana üle Tallinna linna endine lapse heaolu spetsialist SH.
2(5)
3-26-1884
Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik, kuna Tallinna Ringkonnakohus on 26.06.2026
määrusega tsiviilasjas nr xxx lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse E. E. tervise ja
hariduse osas ning andnud selles osas hooldusõiguse lapse emale muu hulgas põhjendusel, et
tõendeid, mis kinnitaks ema vägivaldset käitumist, pole kohtule esitatud. Seega puudusid
kohtul tõendid lapse turvakodusse paigutamise ja sellega seotud asjaolude kohta perioodist
15.˗17.09.2025. Kaebajal on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
26.06.2026 määrusele nr xxx hiljemalt 13.07.2026. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise
korral on isikul võimalik esitada väljanõutu Riigikohtule tõendamaks, et ringkonnakohus tegi
otsuse mittetäieliku tõendikogumi pinnalt, mis riivab ärakuulamisõigust ja poolte võrdsust.
Arvestades Tallinna linna ja SKA laiaulatuslikku õigusrikkumist, on kaebajal kahtlus, et
15.˗17.09.2025 sündmustega seotud kirjeid on muudetud või võidakse tagantjärele muuta või
kustutada, millest tulenevalt palub kaebaja kohtul välja nõuda ka infosüsteemi logid, millest
oleks näha võimalikud infoga manipuleerimised. Esialgse õiguskaitse abinõu täitmine on
ainuke võimalus heastada kaebaja ja tema lapse isikuõiguste riivet ja vältida suuremat kahju.
12. Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2026 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata.
Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mida saaks halduskohtumenetluses kaitsta.
Kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse kohaldamisel on tema tsiviilõiguste kaitse tsiviilasjas
toimuvas kohtumenetluses (kohtuasi nr xxx). Seega ei soovi kaebaja esialgse õiguskaitse
taotlemisel oma õiguseid kaitsta avalik-õiguslikus suhtes (HKMS § 4 lg 1), kuigi kaebuse
nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses. Tallinna Ringkonnakohus on 21.04.2026
määruses nr 3-26-578 selgitanud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kui ta
soovib enda ja tema lapsi puudutavaid dokumente ja teavet eesmärgil, et neid saaks kasutada
tsiviilasjas, mille sisuks on vanemate vaheline vaidlus laste hooldusõiguse üle. Kui
dokumente, mida kaebaja on vastustajalt nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on
kaebajal tarvis kasutada tõenditena tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja
lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
236 lg 2). Kui tsiviilasjas on mõni teine isik esitanud või tuginenud kaebajat puudutavatele
dokumentidele, on kaebajal kui menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada sellest
ärakirju (vt TsMS § 59 lg 1). Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on TsMS § 59 lg 11 alusel
piiratud (hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses
lahendatavad perekonnaasjad), siis on tal võimalik selle kohta tehtud määrust seaduses
ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg 6). Halduskohtusse pöördumise ja haldusasjas
esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja positsiooni parandamine
tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses (p 8).
Arvestades sündmuse aega, mille kohta kaebaja soovib teabe esitamist, on kaebajal olnud
ilmselgelt varem võimalik kohtumenetluse kestel esitada soovitud tõendeid või taotleda nende
kogumist tsiviilkohtult. Sama õigust on kaebajale selgitanud nii AKI (digitaalse toimiku
lehekülg (dtl) 28 p 16), TSTA (dtl 34) kui ka SKA (dtl 40). Juhul kui kaebaja on mingil
põhjusel tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise või kogumiseks taotlemise
õiguse (nt tähtaegade möödumise tõttu), ei teki sellest kaebajale esialge õiguskaitse vajadust
halduskohtumenetluses HKMS § 249 lg 1 mõttes. Hagita asjade läbivaatamisel kehtib
uurimisprintsiip (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg d 5 ja 7) ehk kohus selgitab ise välja asjaolus ja
kogub selleks vajalikud tõendid. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega
asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust
seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
Juhul kui kaebaja leiab, et tal ei ole olnud võimalik kasutada tsiviilkohtumenetluses seadusega
sätestatud menetlusõiguseid tõendite esitamiseks või kogumise taotlemiseks või tsiviilkohus
3(5)
3-26-1884
on ise rikkunud menetlusõigust, sh uurimiskohustust, on kaebajal võimalik sellele
edasikaebuses tugineda (TsMS § 697).
Kaebaja on taotlenud alternatiivselt ka infosüsteemis kannete puudumise korral
menetlustoimingu protokolli asendamist viisil, et kuulataks üle endine ametnik. Ka selle
taotluse eesmärk on põhjendada määruskaebemenetluses, et ringkonnakohtu otsus oli
õigusvastane. Ka siinkohal jääb kohus eelnevalt toodud põhjenduste juurde. Kaebaja taotleb
küll teisel viisil teabe kogumist, kuid tegemist on ikkagi tsiviilkohtumenetluse tarbeks tõendi
kogumise taotlusega. Sama tõendi kogumist (tunnistaja ülekuulamist) oli kaebajal võimalik
taotleda tsiviilkohtus ning tal on võimalik tugineda tõendi kogumata jätmisele edasikaebuses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Kaebaja palub 03.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2026
määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
Õigus, mille tagamist kaebaja taotleb, on avalik-õiguslik. Kaebajal on subjektiivne õiguse
saada haldusorganilt tema ja tema lapse kohta hoitavaid andmeid. HKMS § 249 lg 1 ei sea
esialgset õiguskaitset sõltuvusse sellest, milleks kaebaja saadud hüve kasutab. Kaebaja taotlus
on osaliselt lahendamata. Taotlus hõlmas logiandmeid ja tugines muu hulgas kahtlusele, et
kandeid on muudetud või neid võidakse tagantjärele muuta või kustutada. Kohus ei ole seda
taotluse osa ega riski käsitlenud ja taotluse kokkuvõttest on loginõue välja jäetud. See on
tsiviilasjast sõltumatu esialgse õiguskaitse alus. Kohus ei ole kaalunud taotletust leebemat
abinõud, mis eesmärgi tagab. Viide tsiviilkohtumenetluse vahenditele ei kõrvalda esialgse
õiguskaitse vajadust. Lapse parimad huvid ei õigusta riigi toimingute kohta tehtud
dokumentide varjamist. Kaebaja palub asja juurde võtta Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2025
kohtunõude tsiviilasjas nr xxx ja Tallinna linna 10.12.2025 vastuse kohtunõudele.
Kohtunõudega küsiti infot, mida linn ja SKA kohtu ja kaebaja eest varjavad. Vastusest
kohtunõudele nähtub, et linn jättis alusetult dokumendid väljastamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg
1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba
(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab
määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
15. Kaebaja on esitanud koos määruskaebusega taotluse võtta asja materjalide juurde Tallinna
Ringkonnakohtu 08.12.2025 kohtunõue Tallinna linnale ja Tallinna linna 10.12.2025 vastus
kohtunõudele tsiviilasjas nr xxx (dtl 88˗93). Ringkonnakohus jätab taotluse HKMS § 62 lg 2
alusel rahuldamata. Esitatud tõendite kohtutoimiku materjalide juurde võtmine ei ole
põhjendatud, sest neist ei sõltu praeguse määruskaebuse lahendamine.
16. Halduskohtu 03.07.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited
ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei
pea vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
17. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja
on põhjendanud esialgse õiguskaitse taotlust sooviga kasutada kaebaja poolt vastustajatelt
nõutud dokumente tsiviilasjas nr xxx, mille sisuks on kaebaja ja laste ema vaheline vaidlus
lastega suhtluskorra ja hooldusõiguse üle. Kui dokumente, mida kaebaja on vastustajatelt
4(5)
3-26-1884
nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõenditena
tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite
väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei
saa olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas. Kaebajale ei teki haldusasjas esialgse
õiguskaitse vajadust ka juhul, kui ta on tsiviilkohtumenetluses minetanud tõendite esitamise
või kogumiseks taotlemise õiguse. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse
taotlust osaliselt lahendamata. Kaebaja taotlus nõuda SKA-lt välja STAR infosüsteemi
logiandmed 15.˗17.09.2025 sündmuste kohta hõlmab ilmselgelt ka nende logikannete
muutmist või kustutamist. Kaebaja ei ole esitanud ka mingit arusaadavat selgitust, millega
seoses peaks tal tsiviilvaidlusest eraldiseisvalt esinema esialgse õiguskaitse vajadus viidatud
logikannete muutmise või kustutamise osas.
18. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.07.2026
määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)