3-26-1127/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

06.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1127

Haldusasi

N.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2026

otsuse nr 12508260041-1 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse ja

elamisluba või alternatiivselt säilitada kaebaja

pikaajalise elaniku elamisluba, tehes tema elamisloale

märge rahvusvahelise kaitse saamise kohta

Menetlusosalised

Kaebaja – N.U , seaduslikud esindajad L.N ja M.A ,

esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.06.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

N.U määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada N.U-le koos määruskaebusega esitatud tõendid digitaalse toimiku

lehekülgedel 241-243.

2. Jätta N.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-26-1127 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.U (kaebaja) sündis xxx Eesti Vabariigis. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis

17.05.2024 otsusega nr 1068408432/PE kaebajale välismaalaste seaduse (VMS) § 230 alusel

pikaajalise elaniku elamisloa.

3-26-1127

2. Kaebaja esitas 26.08.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja soovis rahvusvahelist

kaitset, kuna Valgevene võimud kiusavad taga tema vanemaid.

3. PPA luges 06.04.2026 otsusega nr 12508260041-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt kaebaja taotluse põhjendamatuks ning tegi

VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Otsuses leiti, et taotleja puhul

esineb VRKS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud pagulasstaatust välistav asjaolu – taotleja on Eesti

alaline elanik. Seega ei kvalifitseeru ta rahvusvahelise kaitse saajaks.

4. Kaebaja esitas 16.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA

06.04.2026 otsus nr 12508260041-1 tühistada ning kohustada PPA-d andma kaebajale

rahvusvaheline kaitse ja elamisluba või alternatiivselt säilitada kaebaja pikaajalise elaniku

elamisluba, tehes tema elamisloale märge rahvusvahelise kaitse saamise kohta.

5. Kaebaja palus 05.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada PPA-d väljastama

kohtumenetluse ajaks kaebajale reisidokument.

Taotluse kohaselt on kaebaja vanematele pagulasseisundist tulenevalt tagatud pagulase

reisidokumendi saamise õigus kogu rahvusvahelise kaitse kehtivuse ajaks. Kaebajal tulenevalt

PPA 06.04.2026 otsusest seda õigust ei ole. Tema Valgevene pass on juba aegunud.

Kaebajale on reisidokument vajalik liikumiseks vabalt Eestist välja ja tagasi. Seda nii kooli

õppekavas ja tegemistes osalemiseks, perega koos olemiseks ja reisil käimiseks, kui

valmisolekuks lahkuma vajadusel Eestist kiireloomuliselt. Kuna kohtumenetluse kestus ei ole

teada, võib kaebaja olla reisidokumendita potentsiaalselt aastaid. Selle vältel puuduks

kaebajal võimalus osaleda perereisidel, mis on oluline osa pere igapäevaelust ja lapse

kasvamisest. Perel oli ka selleks suveks planeeritud reis Prantsusmaale, mis jääb ära

reisidokumendi puudumise tõttu. Reisidokumendi puudumine kahjustab otseselt kaebaja

haridusteed. Kaebaja kool ehk Tallinna Euroopa Kool võimaldab mitmekeelset rahvusvahelist

haridust ja kooli programm hõlmab regulaarseid reise välismaale. Näiteks on

16.06.2026˗17.06.2026 kaebaja klassil plaanis väljasõit Helsingisse, millest kaebaja peab

jääma kõrvale. Vanemad on juba reisi eest tasunud, kuid on teadlikud, et osalemine hetkel

menetluse seisu tõttu võimalik ei ole. Kõige olulisem reis sellel aastal, milleks kaebaja teeb

juba praegu õpetajatega ettevalmistusi, on reis Brüsselisse 2026. a sügisel. Kaebaja on

aktiivselt osalenud erinevatel hariduslikel võistlustel ning Brüsselis toimuval olümpiaadil

peaks kaebaja esindama oma kooli. Lisaks olümpiaadile toimuks reisil ka Euroopa Liidu

asutuste külastused. Reisidokumendi puudumise tõttu reisist kõrvalejäämine kahjustaks

kaebaja haridusteed ja mõjuks talle halvasti emotsionaalselt.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal puudub reisidokument, kuna kaebaja Valgevene väljastatud reisidokument on

aegunud. Kaebajale on väljastatud VMS § 230 alusel pikaajalise elaniku elamisluba. VRKS §

22 lg 1 p 2 sätestab, et välismaalast ei tunnustata pagulasena, kui ta on Eesti alaline elanik.

Seega puudub praegusel ajal õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) § 31 lg 1 sätestab, et pagulase reisidokument antakse

välismaalasele, kellel on VRKS § 38 lg-s 1 nimetatud elamisluba. Kaebaja nimetatud sättes

toodud tingimustele ei vasta. ITDS § 27 lg 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja

välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on

tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.

PPA kinnitusel ei ole kaebaja vastavat taotlust välismaalase passi saamiseks esitanud, mistõttu

ei saa kohus ka vastavat kohustust PPA-le panna (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kaebuse

eduväljavaated on vähesed, kuna pikaajalise elaniku elamisluba on seaduslik takistus talle

2(5)

3-26-1127

rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kohus selgitas kaebajale istungil, et kaebaja peaks

praeguses olukorras taotlema ITDS alusel välismaalase passi ning PPA-lt talle ITDS § 27 lg 4

sätestatud erandi kohaldamist, mille kohaselt PPA kohtleks teda kui varjupaigataotlejat ning

ei nõuaks talt enne Eestist välismaalase passi saamist Valgevene poole pöördumist. Sellise

erandi tegemise võimatuse korral on PPA omalt poolt kohustatud andma sisendi ITDS

muutmiseks selliselt, et kaebajaga analoogses olukorras isikutele oleks tagatud

reisidokumendi olemasolu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja palub 25.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Ilma kuni 11.06.2026 kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 piiranguta oleks kaebajal

materiaalõiguslik alus pagulase reisidokumendi saamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja

hinnata kaebaja õigust saada erandkorras menetluse ajaks muu reisidokument. Kaebajal

puudub ITDS kohaselt õigus saada mis tahes muud reisdokumenti. Kaebaja ei nõustu

halduskohtu määruses ITDS § 27 lg 4 kohta tehtud järeldusega, sest kaebaja pole täiendava

kaitse saaja. Dokumendi saamine saaks toimuda ainult erandkorras. Halduskohus on

haldusasja menetluse peatanud, et välja selgitada, kas PPA annaks kaebajale erandkorras

välismaalase passi. Kaebajal peab olema õigus saada pagulase reisidokument sarnaselt oma

vanematega. Reisidokumendi saamise materiaalõiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) § 3 ja ÜRO pagulasseisundi konventsiooni art-d 27 ja 28. PPA tuvastas

vaidlustatud otsuse tegemisel, et juhindudes VRKS § 46 lg-st 2 tuleks kaebajat tunnustada

pagulasena sarnaselt tema vanematele. ITDS § 31 lg 1 ja rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamise ajal kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 piiravad pikaajalise elaniku elamisloa saanud

pagulase õigust saada pagulase reisidokument. See on vastuolus PS §-ga 3. Reisidokumendi

puudumine pärsib alaealise lapse arengut ega ole tema huvidega kooskõlas. Sobivaks

lahenduseks oleks pagulase reisidokumendi, välismaalase passi või muu lahenduse

võimaldamine esialgse õiguskaitse määruse alusel. PPA on esitanud 25.06.2026 vastuse

kaebaja selgitustaotlusele, milles viitas, et kaebajale dokumendi andmisel lähtutakse

kehtivatest õigusaktidest. Kaebaja on valmis taotlema PPA-lt pagulase reisidokumenti või

välismaalase passi, kui on arusaadav, millisel õiguslikul alusel seda tehakse ja võimalik

veenduda, et see õigus säilib tal võrreldavalt pagulase reisidokumendi saamise õigusega.

Pagulase reisidokument erineb märkimisväärselt välismaalase reisidokumendist. Pagulase

reisidokumendis on selgelt markeeritud, et see on välja antud 1951. a konventsiooni alusel

ning sellega saab igal juhul Eestisse tagasi pöörduda. See tähendab seda, et muu riik, kus ta

peaks viibima, ei tohi teda saata Valgevenesse. Välismaalase reisidokument sellist kaitset ei

paku.

8. PPA palub 02.07.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta oluliselt

raskendatud või võimatu. Asjaoludest ei ilmne, et kaebajal esineks kohtumenetluse ajal

vältimatu vajadus reisida. Koolireisist ilmajäämist ning perereisi edasilükkumist ei saa pidada

kaebaja õigusi raskelt või pöördumatult kahjustavateks asjaoludeks. Samuti väljub taotletav

esialgse õiguskaitse abinõu kaebuse esemest. PPA andmetel ei ole kaebaja seni esitanud

taotlust reisidokumendi väljastamiseks. Nagu PPA 25.06.2026 vastuses kaebaja

selgitustaotlusele tähelepanu juhtis, ei anna PPA väljaspool menetlust eelnevaid õiguslikke

hinnanguid ega prognoose selle kohta, kas tulevikus esitatav taotlus võiks kuuluda

rahuldamisele või mitte.

3(5)

3-26-1127

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas koos määruskaebusega toimiku materjalide juurde võtmiseks 10.06.2026

selgitustaotluse PPA-le ning PPA 25.06.2026 vastuse sellele. Ringkonnakohus jätab need

tõendid asja materjalide juurde võtmata, sest praeguse määruskaebuse lahendamine neist ei

sõltu (HKMS § 62 lg 2).

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste

pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi.

Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks

hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-

349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad

olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS §

251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt

arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule

huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

12. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist väljastada kaebajale

pagulase reisidokument või erandkorras mõni muu reisidokument (välismaalase pass, ajutine

reisidokument). Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et reisidokumendita

puudub tal võimalus osaleda perereisidel ning kooliprogrammi raames korraldatavatel

reisidel, samuti puudub reisidokumendita võimalus lahkuda Eestist kiireloomuliselt (nt kui

Eestis ilmneb julgeolekuriis). Kaebajal puudub hetkel reisidokument. Tema Valgevene

väljastatud reisidokument on aegunud. Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust möönda.

13. Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud PPA 06.04.2026 otsuse nr 12508260041-1

kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasilükkamise kohta.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebajale PPA 17.05.2024 otsusega nr 1068408432/PE

väljastatud VMS § 230 alusel pikaajalise elaniku elamisluba. Seega on kaebaja alates

17.05.2024 Eesti Vabariigi pikaajaline elanik. VMS § 5 järgi on Eesti alaline elanik Eestis

elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või

alaline elamisõigus. VMS § 230 kohaselt on pikaajalise elaniku elamisluba tähtajatu.

Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 sätestas, et

välismaalast ei tunnustata pagulasena, kui ta on Eesti alaline elanik. Kuna kaebajal on

pikaajalise elaniku elamisluba, esineb seaduslik takistus talle rahvusvahelise kaitse

andmiseks. Seetõttu puudub kaebusel usutav eduväljavaade. ITDS § 31 lg 1 kohaselt antakse

pagulase reisidokument Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele. Kuna PPA 06.04.2026

otsusega on tuvastatud kaebaja pagulasena tunnustamist välistav asjaolu (VRKS § 22 lg 1 p

2), ei vasta kaebaja pagulase reisidokumendi väljastamise tingimustele. Eeltoodud põhjustel

jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

14. Esialgse õiguskaitse lubatavuse üheks eelduseks on, esitatud taotlus on lubatav

põhivaidluse esemest tulenevalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla

õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. ITDS alusel

välismaalase passi või ajutise reisidokumendi väljastamiseks kohustamine väljub praeguse

kaebuse esemest. Siinses asjas on vaidluse all PPA 06.04.2026 otsuse nr 12508260041-1,

4(5)

3-26-1127

millega lükati tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus, kuna kaebaja ei kvalifitseeru

pagulasena, õiguspärasus. Vaidlustatud ei ole PPA otsust kaebajale välismaalase passi

väljastamisest keeldumise kohta. Sellist otsust ei ole PPA kaebaja osas teinud. PPA kinnitas

määruskaebuse vastuses, et kaebaja ei ole seni esitanud ITDS alusel taotlust välismaalase

passi või ajutise reisidokumendi saamiseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus selles

küsimuses ennatlik.

15. Halduskohus on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et kujunenud olukorras tuleks kaebajal

esitada PPA-le taotlus ITDS alusel välismaalase passi saamiseks. Keelduva otsuse korral on

kaebajal õigus see vaidlustada, taotledes ühtlasi reisidokumendi andmiseks kohustamist

esialgse õiguskaitse korras.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)