3-26-1807/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1807

Haldusasi

F.F taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. F.F esitas 16.06.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib isik

riigi õigusabi enda esindamiseks, et kaitsta oma alaealise lapse õigusi halduskohtus (dtl 4-6).

Taotluse kohaselt soovib taotleja vaidlustada kooli, Andmekaitse Inspektsiooni, Terviseameti,

Õiguskantsleri Kantselei ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ebaseaduslikke haldusakte, otsuseid

ja toiminguid, milles esineb menetlusnormide rikkumisi ning ametkondlikku ringkäendust.

2. Kohus jättis taotluse 22.06.2026 määrusega käiguta, sealjuures selgitamaks kellele riigi õigusabi

taotletakse ning millist dokumenti või tegevust ta vaidlustada soovib ning mis on taotleja nõudeks

või kohtusse pöördumise eesmärgiks.

Vastuses määrusele selgitas taotleja, et riigi õigusabi taotlemise eesmärk on alaealise lapse õiguste

kaitse ning F.F on seaduslikuks esindajaks (dtl 26).

Kohtule esitatavate nõuete eesmärgiks on:

-

kooli tegevuse õigusvastasuse tuvastamine;

-

Tallinna Haridusameti tegevusetuse ja järelevalve teostamisest keeldumise õigusvastasuse

tuvastamine;

-

Sotsiaalkindlustusameti ränga ametialase lohakuse ja andmetega manipuleerimise tuvastamine;

-

Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalvemenetluse kohustuse rikkumise õigusvastasuse

tuvastamine;

-

Andmekaitse Inspektsiooni tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine.

Täiendavalt on taotleja kirjeldanud, kuidas Terviseamet keeldus riikliku järelevalve teostamisest

(dtl 5), Õiguskantsleri Kantselei keeldus sisulisest sekkumisest (samas) ning Haridus- ja

Noorteamet oli teadlikult tegevusetu ja pahauskne (dtl 29).

3. Kohus on eraldi määrusega edastanud perearsti poolt tervishoiuteenuse osutamisega seotud riigi

õigusabi taotluse maakohtule.

1(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus selgitab esmalt, et kuigi taotluse täienduses on taotleja toonud, et riigi õigusabi taotlejaks

on laps, siis on taotleja tuginenud siiski ka enda (kui vanema või täiskasvanu) õiguste rikkumisele.

Kohus ei jäta seetõttu taotlust veelkord käiguta, vaid taotlus tuleb jätta rahuldamata sõltumata

sellest, kas riigi õigusabi taotletakse lapse esindamiseks, vanema esindamiseks või mõlema

esindamiseks.

5. RÕS § 7 lg 1 sätestab järgnevad alused, mille korral riigi õigusabi ei anta:

-

taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid (p 1);

-

taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (p 2);

-

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5);

-

seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi (p 6);

-

taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate

kuludega õigusabile (p 12).

Kuna taotlus tuleb eeltoodud alustel rahuldamata jätta, ei asu kohus täiendavalt kontrollima ja välja

selgitama taotleja majanduslikku seisundit.

6. Taotlus tuleb jätta rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 2, 5 ja 12 alusel, kuna taotluses toodud nõuete

osas puudub taotlejal kas kaebeõigus, nõuete eduväljavaated on ilmselgelt vähesed või taotlejale

asjast saadav kasu riigi õigusabi kuludega võrreldes ebamõistlikult väike.

Kohus küsis, mis on taotleja nõudeks või kohtusse pöördumise eesmärgiks. Taotleja on toonud, et

tema eesmärgiks on erinevate haldusorganite tegevuse või tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamine

(dtl 26-27). Kohtusse pöördumine ainuüksi eesmärgil, et veenduda, kas haldusorgan tegutses

õiguspäraselt ehk kellel on õigus, ei ole reeglina lubatud (HKMS § 45 lg 2). Sellisel juhul ei ole

taotlejal (kaebe)õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või on kaebeõiguse

kaheldavuse tõttu asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene

(RÕS § 7 lg 1 p 5). Kummalgi juhul ei anta isikule riigi õigusabi.

Ka juhul, kui taotleja soovib tegelikult esitada tõhusamat nõuet, nähtub haldusorganite vastustest

eelnevaga sama järeldus:

-

Taotlejal ei ole kohtusse pöördumiseks kaebeõigust selleks, et nõuda kooli töötajate töölt

vabastamist (dtl 77 ja 100).

-

Kool ei ole blokeerinud õpilase juurdepääsu e-koolile ning kool ei saa seda ka teha (dtl 84).

Seega puudub kooli poolt toimepandud rikkumine. Andmekaitse Inspektsioon on ka selgitanud,

et IKÜM ei taga õigust konkreetse infosüsteemi või kasutajakonto kasutamisele ning vanemal on

juurdepääs lapse andmetele (dtl 103).

-

Lapse abivajaduse hinnang ja tegevuskava on kinnitatud 04.05.2026 ja täiendavalt 08.05.2026

juhtumiplaani tegevuskava (dtl 87). Taotleja on soovinud järelevalve läbiviimist juba lõppenud

(väidetava) viivituse suhtes (dtl 91), mis ei ole aga lapse ega vanema õiguste kaitseks vajalik.

Halduskohtusse ei saa pöörduda teiste isikute karistamise või sanktsioneerimise eesmärgil.

-

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetluse algatamise eelduseks on see, et isik pöördub

esmalt isikuandmete töötleja poole ehk alles siis kui pöördumise järel ei täida töötleja oma

kohustusi või ilmneb rikkumine (dtl 103 ja 104).

-

Terviseameti poolt järelevalve läbiviimisel on selgunud, et arsti juures oli vabu aegu enne

taotleja poolt väidetavalt toimunud visiiti (dtl 111). Ka on perearst selgitanud

järelevalvemenetlusest sõltumata, et taotleja esitatud andmed on infosüsteemis olemas (dtl 110).

-

JDM on asjakohaselt selgitanud tema järelevalvepädevuse piiratust AKI suhtes (dtl 114).

2(4)

-

Õiguskantsleri seisukoht ei ole kohtus vaidlustatav (ÕKS § 351 lg 3). Samas ei saa õiguskantsler

anda ka haldusorganitele siduvaid või kohustuslikke suuniseid nii, et selle menetluse tulemus

võimaldaks kaitsta taotleja õiguseid.

-

Kui laps puudub õppetöö ajal, võib koolis samal ajal jätkuvalt toimuda ka omandatud teadmiste

ja oskuste kontrollimine. Seega puudumise korral märgitakse sarnaselt ära, kas teadmiste

kontrolli oli võimalik läbi viia. Tegemata koolitööd tuleb aga üldteadaolevalt järele teha. Seega

saab negatiivseid hinded (dtl 81, 127-128) arvestada kui märkamisi, et nimetatud ainetes tuleb

teadmised omandada ja/või nende omandamist õpetajale näidata. Lapse vanust ja koolikohustust

silmas pidades ei saa pidada muu tõsise tagajärje saabumist pidada tõenäoliseks.

Taotleja ja haldusorganite vahel on erimeelsus osas, kuidas kulges koolis toimunud vestlus, mille

ajendiks ja eesmärgiks oli koolikiusu juhtumi tagajärgede kõrvaldamine (nt dtl 76). Kuigi tõendite

hindamine ja asjaolude tuvastamine on alles pärast kaebuse esitamist sisulise menetluse osaks, ei

ole taotleja eluliselt usutavalt põhistanud, et toimunu oleks aset leidnud ilmselgelt muul viisil või

toonis, kui haldusorganid on kirjeldanud.

7. Ka juhul, kui taotleja eesmärgiks on mittevaralise kahju hüvitamine, ei anta sellise nõude

eesmärgiks kohtusse pöördumisel reeglina riigi õigusabi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kool on juba

vabandanud söömise osas (dtl 79). Kuigi koolikiusu juhtumi lahendamiseks ja tagajärgede

kõrvaldamiseks peetav vestlus võib olla alaealisele lapsele ebamugav, ei pruugi sellest järelduda

vestluse õigusvastasust ega ka mittevaralise kahju teket. Sealjuures tuleb silmas pidada ka

kannatanu osalust kahju tekkimises, st koolikiusu juhtumi tekkimist üldse ja alaealise lapse rolli

selles ning kas ja mida tegid laps ja seaduslik esindaja ise koolikiusu juhtumi lahendamiseks

(solvava postituse avaldamise lõpetamiseks) ja tagajärgede kõrvaldamiseks (vt taotleja selgitus teise

vanemaga suhtlemise osas dtl 99 ja 156).

Sealjuures ei näe PGS § 58 ette, et õpilasega tema käitumise arutamisel direktori või

õppealajuhataja juures (lg 3 p 2) tuleks eelnevalt teavitada seaduslikku esindajat või toda

arutamisele kaasata. Piisav on sealjuures koolipäeva ja õppekorralduse terviklikkust arvestades, kui

seaduslikku esindajat teavitatakse hiljem. Vastasel juhul võib muutuda sisutuks tugi- ja

mõjutusmeetmete koolipäeva kestel jooksva rakendamise eesmärk – mõjutada õpilasi kooli

kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade

tekkimist koolis (PGS § 58 lg 1). Sealjuures on haridusamet ka selgitanud, et laps pöördus ise

koolitöötajate poole koolikiusu juhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks (dtl 83).

8. Taotlus tuleb rahuldamata jätta RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel, kuna halduskohtumenetlusele omaste

uurimis-, selgitamis- ja tõlgendamiskohustuste tõttu (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5) on taotleja võimeline

oma ja/või alaealise lapse õiguseid kohtus ise kaitsma. Tegemist ei ole keeruka ega õiguslikult uues

valdkonnas tekkinud vaidlusega. Taotleja on varasemates haldusmenetlustes suutnud oma

seisukohti esitada viisil, et haldusorganitel on olnud võimalik neile sisuliselt vastata.

Kohtumenetluses kohaldab õigust kohus ning kaebaja peab välja tooma üksnes faktilise põhjenduse,

miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu (HKMS § 38 lg 1 p 7). Taotleja on varasemates taotluses

toonud välja ka tema hinnangul asjakohased faktilised asjaolud. Halduskohtusse pöördumise

eelduseks ei ole juriidilise hariduse olemasolu. Kui kohtule esitatavas kaebuses on puuduseid, annab

kohus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotleja võib vajada täiendavat suunamist eesmärgipärase

nõude esitamisel, kuid see ei ole üksiti aluseks riigi õigusabi andmisel.

Asjaolust, et kohus ei ole pidanud siinset taotlust lahendades taotleja või lapse õiguste riivet

intensiivseks (määruse p-d 6-7), ei tulene vajadust riigi õigusabi määramiseks. Taotlejale tekkiva

riive ja kaebusega soovitava eesmärgi peab oma sõnadega sisustama taotleja ise ning seda nii

võimalikule esindajale kui ka kohtule. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 19.05.2026 määruses nr 3-

3(4)

26-582 leidnud, et seejuures saab kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud

negatiivseid tagajärgi kohtule selgitada kõige paremini taotleja ise (p 10).

9. Seega on taotlejal võimalik esitada ise kaebus koos soovitud nõudega halduskohtule. Kuna

taotleja on soovinud mitme erineva küsimuse lahendamiseks riigi õigusabi, on soovitatav taotlejal

taotluseid eristada:

-

taotleja õiguste kaitseks ja tema lapse õiguste kaitseks esitatavad kaebused või nõuded;

-

koolis ühe konkreetse sündmusega seotud nõuded ning lapse haridusliku toimetulekuga seotud

nõuded (viimatine seondub ennekõike Rajaleidja tegevusega, dtl 29 ja 120);

-

pedagoogilise (õppe- ja kasvatus-) tegevusega seotud nõuded, andmekaitsega seotud nõuded

ning tervishoiuteenuse järelevalvega seotud nõuded.

Erinevate sündmuste ning erineva valdkondliku pädevusega haldusorganite osas on soovitatav

kohtusse pöördumise korral esitada eraldi kaebused. Kohus selgitab ka, et kohus võib kirjaliku

menetluse asemel määrata asjas kohtuistungi, sealjuures kohustada kaebajat kohtuistungile ilmuma

suuliste selgituste saamise eesmärgil.

10. Taotleja poolt politsei kohta esitatud riigi õigusabi taotlus ja taotleja tahe politseile avaldust

esitades on sedavõrd ebaselge (vt dtl 5, 99), et kohus ei edasta seda lahendamiseks maakohtule.

Osas, milles politsei on olnud kaasatud õpilaste omavaheliste suhete parandamisse ja ümarlaua

korraldamisse (dtl 167), on tegemist haldusmenetlusega ning kohus jääb eelnevates punktides toodu

juurde, mis puudutab eduväljavaateid ja taotleja võimalusi oma õiguseid ise kaitsta.

Juhul, kui taotleja esitas siiski Politsei- ja Piirivalveametile avalduse süüteomenetluse algatamiseks

(mitte üksnes märgukirja, teavituse korrarikkumise kohta vms), siis kui taotleja eesmärgiks on

vaidlustada süüteomenetluse algatamata jätmist või taotleda süüteomenetluse käigus tekitatud kahju

hüvitamist, tuleb tal pöörduda riigi õigusabi taotlusega maakohtusse (RÕS § 10 lg-d 2, 3 ja 5).

Kohus ei pea põhjendatuks jätta riigi õigusabi taotlust siinkohal täiendavalt tervikuna käiguta ühe

avalduse sisu täpseks väljaselgitamiseks, mille lahendamine ei pruugi kuuluda halduskohtu

pädevusse, kui halduskohus on leidnud, et tema pädevusse kuuluvas osas tuleb riigi õigusabi taotlus

jätta tervikuna rahuldamata.

11. Määruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg

3). Kohus on määrust koostades jätnud juba välja lapse ning kooli nime.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)