3-26-1873/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1873

Määruse kuupäev

30. juuni 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

U.E (U.E) riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta U.E taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vanglas kinni peetav U.E esitas 22. juunil 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi

taotluse, täiendades seda 26. juunil 2026. Taotleja selgitab, et vajab õigusnõustamist seoses

sooviga kontrollida vangla direktori vastuseid. Taotluse kohaselt on Viru Vangla direktor 19.

juuni 2026. a kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise otsuses nr 1-9/63-26/69-3

toonud välja, et vangistusseaduse (VangS) § 93 lõike 7 kohaselt ei ole vahistatu kohustatud

töötama ning kui vahistatu soovib töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada,

kohaldatakse tema suhtes vangistusseaduse sätteid. Taotleja märgib, et see tähendatavat, et

vahistatu töötamise korral kohaldub VangS § 38 lõige 22. Tegelikult on aga VangS § 93 lõike

7 sõnastus „kohaselt ei ole vahistatu kohustatud töötama ning kui vahistatu soovib töötada ja

vanglateenistus saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-e

39, 40 ja 43“. Taotleja on seisukohal, et vangla on seadust moonutanud. Vangla direktor on

teadlikult võltsinud dokumenti ning kohelnud taotlejat ebaseaduslikult karistusseadustiku §

324 mõistes. Taotleja põhjendab, et pärast sellist avastust (s.o vangla direktori tegevus

seaduse moonutamisel) tuleb direktori vastused eriliselt kontrollida.

2. Kohus mõistab, et U.E soovib saada riigi õigusabi õigusalaseks nõustamiseks ja enda

esindamiseks halduskohtumenetluses seoses Viru Vangla direktori vastustega (riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punktid 5 ja 9).

3. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või

suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda

pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et

riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7

lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku

majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4. U.E taotlus on üldine ning ei sisalda endas vaidlusaluse vangla tegevusega seonduvaid

täpsemaid asjaolusid. Siiski ei nähtu kohtu hinnangul taotlusest asjaolusid, mis osutaksid riigi

õigusabi andmise vajadusele. Kohtul ei ole kahtlust, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi halduskohtumenetluses. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on U.E aastate jooksul

esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja

erinevates kohtuastmetes. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste

esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohus on seisukohal, et ka praeguses taotluses kirjeldatud

olukorda arvestades on taotleja võimeline oma õigusi vangla tegevuse vaidlustamisel

halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka

halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip, mille kohaselt kohus suunab ja abistab isikut,

kogub vajadusel tõendeid ning selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks

vajalikud asjaolud, seadusesätted ja kohtupraktika. Kui hilisema kohtumenetluse käigus

ilmneb, et taotleja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise lahendamise etapis,

saab halduskohus ka ise otsustada taotlejale riigi õigusabi andmise.

5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike

1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)