3-26-1440/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1440

Haldusasi

G.N kaebus töötamise registris töölepingu lõpetamise aluse

muutmiseks

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada

kohtuasja menetlus.

2. Lahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. G.N esitas 13.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni ja oma endise tööandja

vastu. Kohus jättis kaebuse 17.06.2026 määrusega käiguta sealjuures osas, millist nõuet soovib

kaebaja esitada ja mis on kaebaja sanktsioone puudutavate nõuete eesmärgiks.

Kaebaja vastas 18.06.2026 kohtule, et Tööinspektsioon ei andnud talle töövaidluskomisjonis

õigeaegselt nõu. Lisaks jättis töövaidluskomisjon tähelepanuta asjaolu, et tööandja esitas ebaõiget

infot (dtl 216).

Kaebaja soovib:

-

esitada nõude tööandja vastu seoses petturliku teabe esitamisega, taotleda ettevõtte kohta

ametlikku pankrotiotsust koos sellega kaasnevate juriidiliste kohustustega, lisaks saada hüvitist

maine kahjustamise eest;

-

Maksu- ja Tolliametile teate edastamist, et tööandja algatatud teave muudetakse selliseks, mis

vastab avaldusele;

-

Töötukassa teavitamist petturlikust teabest, mis on takistanud kaebajal rahalise hüvitise saamist.

Kohus jättis 25.06.2026 määrusega kaebuse taaskord käiguta, et kohtule oleks üheselt arusaadav,

kas kaebaja soovib esitada nõuded tööandja ja Maksu- ja Tolliameti vastu.

2. Kaebaja esitas 26.06.2026 taotluse kaebuse tagasi võtmiseks. Kaebaja on otsustanud oma

tsiviilhagi (lepingu tühistamine ja pankrotiavalduse esitamine) esitada pädevale maakohtule

tsiviilmenetluse korras (dtl 222).

Kohus selgitas 29.06.2026 kirjas (dtl 225) kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi:

-

Kaebusest loobumise vastuvõtmise korral lõpetab kohus asja menetluse. Halduskohtule kaebuse

esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega

samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (HKMS §

43 lg 1 p 2). Sellest tulenevalt ei ole kaebajal pärast kohtu poolt loobumise vastuvõtmist ja

1(2)

menetluse lõpetamist õigust pöörduda uuesti kohtusse sama nõudega samal alusel. See

tähendab, et loobumise korral ei saa kaebaja tulevikus esitada uuesti kohustamisnõuet Maksu- ja

Tolliameti (MTA) vastu tulenevalt MTA vastusest kaebaja 22.01.2026 avaldusele (dtl 18).

Eeltoodu ei pruugi välistada uue kohustamisnõude esitamist asjaolude muutumisel ja/või uue

avalduse MTA-le esitamise korral (s.o uuel alusel).

-

Kaebusest loobumise korral ei tagastata kaebajale riigilõivu (HKMS § 104 lg 6 p 2).

-

Halduskohus on eelnevalt selgitanud, milliseid nõudeid võivad erinevad kohtud olla pädevad

lahendama. Asjaolust, et halduskohus on pidanud võimalikuks, et tööandja vastu esitatavad

nõuded on maakohtu (tsiviilkohtu) pädevuses, ei tulene halduskohtu järeldust selle kohta, kas

kaebaja nõue võiks olla maakohtus edukas ning kas selle esitamise tingimused ja eeldused on

täidetud, ennekõike maakohtule esitatava (hagi)avalduse tähtaegsuse osas.

Kaebaja kinnitas kohtule 29.06.2026 (dtl 227), et soovib kaebuse täielikult tagasi võtta ning on

teadlik ja mõistab kõiki tagasivõtmisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi ja kohustust kanda

menetluskulusid, nagu kohus talle selgitas.

3. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud

lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui

kohus võtab vastu kaebusest loobumise (HKMS § 152 lg 1 p 3). Kui kaebaja loobub enne kaebuse

menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

Kaebaja on esitanud avalduse kaebusest loobumise kohta ning puuduvad põhjused loobumise

avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks, seega esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1

p 3 alusel. Kuigi kaebaja on kasutanud väljendeid „apellatsioonkaebus“ ja „tagasivõtmine“, on

kohus eraldi selgitanud kaebajale kaebuse loobumise tagajärgi ning kaebaja on kinnitanud, et ta

saab neist aru ja jääb oma avalduse juurde (dtl 227). Seega tõlgendab kohus kaebaja avaldust tema

tegelikust tahtest lähtuvalt loobumise avaldusena (HKMS § 2 lg 4), arvestades ka kohtu antud

selgitusi ja hoiatusi (dtl 225).

4. Kohus on kaebajale selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi (dtl 225) ning kaebaja on

kinnitanud, et ta jääb loobumise avalduse juurde (dtl 227). Seega saab kohus menetluse lõpetada

HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti

esitada halduskohtule kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kohus ei tagasta kaebuselt tasutud riigilõivu HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

2(2)