1-26-4345/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2026, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-26-4345 (26284000136) Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Kohtujurist Christina Lainemäe Kriminaalasi Arne Rimmel süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Arne Rimmel Isikukood 36602255728, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel; elukoht: xxx; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: ei tööta (juhutööd); telefon: xxx; e-post: Karistatus: Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi ei oma Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon (riigi õigusabi korras), kaitsjat kohtuistungile ei soovinud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173, §-de 248–249 ja § 318 lg 3 p 4 alusel kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Arne Rimmel KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.-16.03.2026, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 9 kuud ja 27 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 9 kuud 27 päeva vangistust 297 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 kuud

alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on Arne Rimmel kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada Arne Rimmelit xxx; 2. ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 424 lg 4 p 2 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Arne Rimmelilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Selgitada Arne Rimmelile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud 5 tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui Arne Rimmel jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. 2. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9, KrMS § 179 lg 1 p 2 ning KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Arne Rimmelilt riigi tuludesse järgmised kriminaalmenetluse kulud:  määratud kaitsja Urmas Simoni kohtueelses menetluses määratud tasu 312,48 eurot;  süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 1419 eurost 800 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 1112,48 eurot, tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 619 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele (29.06.2026) järgnevast päevast.

ASJAOLUD Süüdistus: Arne Rimmelit (Rimmel) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 16.06.2022 Ida- Uusimaa piirkonnakohtu otsusega nr R 21/5164 kriminaalseadustiku peatükk 23 § 4 järgi, s.o sõiduki juhtimine raskes joobes, kuna isiku väljahingatavas õhus oli 0,86 mg/l alkoholi, juhtis taas 14.03.2026 kell 19.06 xxx juures mootorsõidukit Volvo V90 registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,00 mg/l kohta. Nimetatud tegevustega rikkus Arne Rimmel kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Arne Rimmel toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu: Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 10 (kümme) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.-16.03.2026, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 69 alusel asendada karistus 9 kuud 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 297 (kakssada üheksakümmend seitse) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 18 (kaheksateist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada Arne Rimmel KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 kohaselt on Arne Rimmel kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 (kolm) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Urmas Simoni kohtueelses menetluses määratud tasu summas 312,48 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1419 eurot. Kuna Arne Rimmel ei tööta ametlikult, juhutöödelt teenib ca xxx eurot kuus, ta üürib korterit, mille eest maksab igakuiselt ca xxx eurot, siis KrMS § 180 lg 3 alusel palume kohtul vähendada sundraha ning mõista välja sundraha 800 eurot ning ülejäänud osa 619 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 800 eurot ja kaitsjatasu summas 312,48 eurot, so kokku 1112,48 eurot. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit: on põhjendatud menetluskulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine, summas 1112,48 eurot, 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT Arne Rimmel tunnistas ennast talle etteheidetavas kuriteos süüdi. Ta nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega kohtuistungil, kinnitades, et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe ja keegi selleks sundinud ei ole. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist asjas kogutud tõenditega, sh tõendusliku alkomeetri väljatrüki, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, tunnistaja ülekuulamise protokolli, kahtlustatava Arne Rimmeli ülekuulamise protokolli ning teiste asjas esitatud tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Arne Rimmel nõustus kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS § 244 ja § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 11.06.2026 kokkuleppe. Süüdistatav Arne Rimmel kinnitas, et saab kokkulepetest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldas kohtule, et on kokkuleppeid sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet, on aru saanud kokkuleppe sisust, kinnitas oma tahet seda täita. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav Arne Rimmel süüdistuses kuriteos KarS § 424 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Arne Rimmeli süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Annemarie Gerassimov