2-26-5257/132-26-5257/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. juuni 2026 Tsiviilasja number 2-26-5257 Tsiviilasi Callahan Concept OÜ hagi Kõver Kõrts OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Määruskaebuse läbivaatamata jätmine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. mai 2026. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kõver Kõrts OÜ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja) Kõver Kõrts OÜ (registrikood

16447973),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Vastustaja (hageja) Callahan Concept OÜ (registrikood 12765104), lepinguline esindaja advokaat Tristan Karu RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. mai 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-26-5257 ja saata määruskaebus läbivaatamiseks tagasi maakohtule. 2. Rahuldada Kõver Kõrts OÜ määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. ASJAOLUD

VASTUSTAJA VASTUVÄITED 9. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuväidete kohaselt selgitas maakohus 17. aprillil 2026 kostjale kirjalikus tähtaja andmise määruses, et hageja on palunud kohtul mh jätta määruskaebus läbi vaatamata, seega on kohus andnud kostjale tähtaja ja kostja on kohtunõude kätte saanud. Kostjat esindab vandeadvokaat, kes pidi aru saama, et e-toimikus menetlusdokumentide vastuvõtmisest hakkab kulgema tähtaeg ja see kehtib ka juhul, kui esindaja dokumenti koheselt ei avanud või unustas seda lugeda. Kostja esindajale pidi olema arusaadav, et hageja taotleb määruskaebuse läbivaatamata jätmist esindusõiguse ja heakskiidu puudumise tõttu ja seega tuleb kostjal kohtu antud tähtajaks määruskaebuse menetlemist takistavad puudused kõrvaldada (esitada volikiri ja heakskiit). Kostja seda ei teinud. Kostja 28. mail 2026 esitatud volikiri ja heakskiit on esitatud hilinenult ja seega puudub kohtul õigus neid käesolevas määruskaebemenetluses arvestada. Hageja palub jätta hilinenult esitatud tõendid TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel vastu võtmata ja tsiviilasja toimikust kõrvale. 10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja ringkonnakohus saadab määruskaebuse tagasi maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 12. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult jätnud määruskaebuse TsMS § 637 lg 2 ja § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 637 lg 2 näeb ette, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. TsMS § 643 lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. TsMS § 643 lg 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuse läbivaatamist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, annab kohus määrusega apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Arvestades asjaolu, et määruskaebuses oli kirjas, et määruskaebuse allkirjastab seaduslik esindaja Rannar Lehis, kuid digitaalse allkirja andis Mihkel Õim, kelle esindusõiguse kohta andmed puudusid, võttis maakohus menetlusse puudustega määruskaebuse. Määruskaebusel pädeva isiku allkirja puudumine või määruskaebuse allkirjastanud isiku esindusõiguse tõendamata jätmine on kõrvaldatav puudus, mille kõrvaldamiseks oleks maakohus pidanud TsMS § 3401 alusel määrama tähtaja ning alles pärast seda otsustama määruskaebuse läbi vaatamata jätmise üle. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohtu 17. aprilli 2026. a kiri kostjale, millega maakohus määras kostjale tähtaja hageja seisukoha osas seisukoha esitamiseks ja viitas sellele, et hageja palus mh jätta määruskaebus läbi vaatamata, asendab kohtule TsMS § 643 lg-st 2 tulenevat kohustust määrata määruskaebuse esitajale mõistlik tähtaeg puuduse 3

kõrvaldamiseks. Maakohus määras kostjale tähtaja määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks, mitte määruskaebuse läbivaatamist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Seega ei saanud maakohus jätta määruskaebust läbi vaatamata põhjendusel, et kostja nimel esinenud isik ei ole oma esindusõigust tõendanud või kostja heakskiitu esitanud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus saata tagasi maakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 221 lg 2 esimese lause järgi tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Nõuded lepingulisele esindajale sätestab TsMS § 218. Seega kostja nimel määruskaebuse allkirjastanud isik peab tõendama ka enda vastavust lepingulise esindaja nõuetele. 13. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus saab vaadata määruskaebuse läbi alles pärast seda, kui maakohus on otsustanud jätta määruskaebuse rahuldamata ja edastab selle lahendamiseks ringkonnakohtule (TsMS § 663 lg 5). Seega ei ole ringkonnakohtul 6. aprilli 2026 määruskaebust võimalik käeoleval hetkel sisuliselt hinnata. 14. Kuna maakohus jätkab asja menetlemist, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust. (allkirjastatud digitaalselt) 4