2-25-10741/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-10741

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Liis Laanemetsa vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Julianus Inkasso OÜ (rg-kood 10686553),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: Liis Laanemets (ik XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Tammer

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2026 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

ASJAOLUD

1. Julianus Inkasso OÜ (hageja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagi Liis

Laanemetsa (kostja) vastu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 6. oktoobril 2016 laenulepingu nr

XXXXXXXXXXXXXXX, mille alusel väljastati kostjale laen 4120 eurot, ning 11. mail 2017

laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXXXX krediidisummaga 3830,74 eurot, mille alusel

täiendavat laenu ei väljastatud, vaid tasaarvestati laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXXXX

tulenev nõue. Kuna kostja ei täitnud hoiatusele vaatamata lepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt, ütles Bigbank AS lepingu üles.

Bigbank AS loovutas nõuded kostja vastu 12. mail 2018 Lowell Eesti AS-ile, kes ühines

hagejaga, mistõttu sai nõude omanikuks hageja. Hageja süsteemi uuendamisel tekkis viga,

mille tõttu märgiti nõude omanikuks ekslikult Aktiva Finance Group OÜ (sel ajal ärinimega

Osaühing Aktiva Finants) ning alates 2021. a läksid meeldetuletused ja teatised välja infoga

nagu oleks nõude omanik Aktiva Finance Group OÜ.

2. Kostja leidis, et nõuded on alusetud, ja palus jätta hagi rahuldamata.

Hageja nõudis kostjalt Aktiva Finance Group OÜ nimel Bigbank AS-i ja kostja vahelistest

tehingutest tuleneva võla tasumist ning võlamenetleja survel allkirjastas kostja 20. mail 2022

enda teada maksegraafiku. Hiljem selgus, et kostja oli allkirjastanud dokumendi

„Võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe tingimused. Leping nr. 270087.

Võlatunnistus. Maksekokkulepe“ (võlatunnistus). Võlatunnistus koostati Bigbank AS-iga

sõlmitud lepingust tuleneva kostja võla tasumiseks ning selle järgi oli nõude omanik Aktiva

Finance Group OÜ, kelle esindajana tegutses käsunduslepingu alusel hageja. Kostja

maksegraafikut ei täitnud. Aktiva Finance Group OÜ esitas 15. novembril 2022 kostja vastu

hagi võla väljamõistmiseks, tuginedes kostja 20. mail 2022 ekslikult allkirjastatud

võlatunnistusele; Tartu Maakohus jättis 10. jaanuari 2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-144298

hagi rahuldamata, otsus on jõustunud. Kostja ja Bigbank AS-i vahel 11. mail 2017 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr XXXXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude omanik on Aktiva

Finance Group OÜ, kelle hagi kostja vastu jättis kohus rahuldamata. Seega ei ole hagejal

kostja vastu Bigbank AS-iga sõlmitud lepingust tulenevat nõuet. Hageja ei ole tõendanud

Bigbank AS-ilt nõude omandamist.

Isegi kui hagejal oleks kostja vastu nõue, oleks see igal juhul aegunud. Samuti rikkus Bigbank

AS vastutustundliku laenamise põhimõtet.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 9. jaanuari 2026 määrusega hageja hagi kostja vastu TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 1462,50 eurot ja viivise menetluskuludelt.

Kostja ja Bigbank AS-i vahel 6. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXXXXX ja 11. mail 2017 sõlmitud laenulepingust nr

XXXXXXXXXXXXXXX tulenevate nõuetega on Aktiva Finance Group OÜ kohtusse juba

pöördunud, kohus jättis hagi rahuldamata.

Hageja kuulub Aktiva Finance Group OÜ kontserni. Kostja ei vastuta kontserni väidetava

süsteemirikke eest nõude omaniku info kuvamisel. Kostjal oli tsiviilasja nr 2-22-144298

raames põhjendatud veendumus, et Bigbank AS-iga sõlmitud lepingutest tulev nõue on

loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le. Kohus analüüsis asja sisuliselt ning jättis nõude

rahuldamata, sest hageja ei esitanud andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta; otsus on kehtiv ning jõustunud. Kontserni omavaheliste nõuete loovutamise

tulemusena ei saa hageja pöörduda sama nõude alusel uuesti kohtusse, igasuguste väidetavate

süsteemivigade eest peab vastutama kontsern ise, mitte võlgnik. Ka ei pea võlgnik end

samadest lepingutest tuleneva võlanõude eest kaitsma mitmete potentsiaalsete võlausaldajate

vastu, kes ei suuda aru saada, millised nõuded neile kuuluvad.

Tegu on perspektiivitu nõudega, riik ei pea sellisele tegevusele andma õiguskaitset.

Tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks on kaitsta tsiviilkäivet. Selle eesmärgiga ei ole kooskõlas

laialdane nõuete edasi ja tagasi loovutamine, püüdes erinevate argumentidega ja erinevate

isikute hagejaks nimetamisega sama nõuet kohtusüsteemist n-ö läbi suruda. Õiguskindluse

põhimõttest tuleneb, et kord lahendatud vaidlust uuesti ei vaielda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 28. jaanuaril 2026 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 9.

jaanuari 2026 määruse ning saata asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub

jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning tagastada endale määruskaebuselt tasutud

riigilõivu.

TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise eeldused ei ole täidetud, hageja

nõue ei ole perspektiivitu. Isegi kui hagejad oleksid samad, millega hageja ei nõustu, ei kattu

tsiviilasjas nr 2-22-144298 esitatud hagi alus TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 428 lg 1 p 2 tähenduses

praeguses tsiviilasjas esitatud hagi alusega.

Tsiviilasjas nr 2-22-144298 oli hageja Aktiva Finance Group OÜ, kes tugines poolte vahel 20.

mail 2022 sõlmitud võlatunnistusele, maksekokkuleppele, võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 30 ja

sellele, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Praeguses asjas on teine hageja ning

hagi aluseks on kostja ja AS-i Bigbank vahelistest lepingutest nr XXXXXXXXXXXXXXX

ja nr XXXXXXXXXXXXXXX tulenevad võlasuhted. Alusvõlasuhtest tulenevad nõuded ja

võlatunnistusest tulenevad nõuded on eraldiseisvad ja erinevad hagi alused.

5. Kostja pidas maakohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks, kuid märkis, et ei näe

Riigikohtu värsketest seisukohtadest tulenevalt muud võimalust kui määrus tühistada.

Vaidlust ei ole, et Aktiva Finance Group OÜ tugines tsiviilasjas nr 2-22-144298 ainult 20.

mai 2022 võlatunnistusele, kuigi selle aluseks olid kostja ja Bigbank AS-i vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingud. Praeguses asjas tugineb hageja kostja ja Bigbank AS-i vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingutele. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole tegemist sama hagi alusega

(RKTKm 11. veebruar 2026, 2-24-1408/38).

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule (TsMS §

667 lg 2). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse.

8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et praegusel juhul ei esine alust jätta hageja hagi

kostja vastu läbi vaatamata. Kostja peab maakohtu määrust iseenesest põhjendatuks, ent ei

näe samuti muud võimalust kui määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi

maakohtule.

9. Maakohus jättis hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata, sest Tartu Maakohus on juba

10. jaanuaril 2024 tsiviilasjas nr 2-22-144298 tehtud jõustunud otsusega jätnud hagejaga

samasse kontserni kuuluva Aktiva Finance Group OÜ hagi kostja vastu samadest

laenulepingutest tulenevates nõuetes rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja ei vastuta

kontserni väidetavate süsteemirikete eest ning tsiviilkohtumenetluse eesmärgiga ei ole

kooskõlas nõuet selle loovutamisega kohtusüsteemist n-ö läbi suruda.

Seega tugines maakohus määrust tehes suures osas TsMS § 428 lg 1 p-s 2 märgitud menetluse

lõpetamise aluseks olevatele asjaoludele, kuid tuvastamata selgelt seda, kas tegemist on ka

samade pooltega, jättis hagi hoopis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel nõude võimalikule edasi ja

tagasi loovutamisele ning kontsernisisese segaduse eest vastutusele viidates perspektiivituse

tõttu läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 428 lg 1 p-s 2 toodud menetluse lõpetamise aluste

maakohtu märgitud ebamäärastel asjaoludel laiendamine ja sellest tulenevalt TsMS § 423 lg 2

p 2 kohaldamine ei ole põhjendatud. Praegusel juhul ei esine ei TsMS § 428 lg 1 p-s 2

sätestatud alust lõpetada menetlus ega TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud alust jätta hagi läbi

vaatamata.

9.1. TsMS § 428 lg 1 p 2 näeb ette, et kui samade poolte vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend, mis välistab samas asjas

uue kohtusse pöördumise, tuleb kohtul lõpetada menetlus otsust tegemata.

Toimiku materjalidest ei ilmne, et praeguse tsiviilasja ja tsiviilasja nr 2-22-144298 pooled

oleksid samad, eelkõige, et praeguse asja hageja oleks tsiviilasjas nr 2-22-144298 hagejaks

olnud Aktiva Finance Group OÜ õigusjärglane, kellele laieneks tsiviilasjas nr 2-22-144298

tehtud lahendi õigusjõud TsMS § 460 järgi.

Lisaks ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei ole esitanud praeguses tsiviilasjas kostja vastu

nõuet samal alusel mis Aktiva Finance Group OÜ tsiviilasjas nr 2-22-144298.

Riigikohus on selgitanud, et hagi alus ehk hagi aluseks olevad faktilised asjaolud märgitakse

TsMS § 363 lg 1 p 2 alusel hagiavalduses. Hagi alus on seega hageja esitatud asjaolud elulise

sündmuse kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma nõude. TsMS § 5 lg 2

teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude väljatoomine on

hageja ülesanne ning kostja esitatud seisukohad ja vastuväited ei saa hagi alust muuta ega

täiendada (vt RKTKm 11. veebruar 2026, 2-24-1408, p 12). Samuti on Riigikohus selgitanud,

et konstitutiivse võlatunnistusega loovad pooled sõltumatu nõudealuse varem eksisteerinud

suhte asemele või selle kõrvale. See tähendab, et konstitutiivne võlatunnistus on iseseisev

hagi alus ja erineb sellest, kui hageja tugineks hagi alusena mõnele lepingule, mis eksisteeris

poolte vahel enne väidetava võlatunnistuse sõlmimist. Olukorras, kus hageja tugines

varasemas menetluses konstitutiivsele võlatunnistusele, kuid ei esitanud asjaolusid, mis

oleksid võimaldanud kohtul hinnata, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, on hagejal

võimalik uues (hilisemas) menetluses esitatavas nõudes tugineda hagi alusena sama

võlatunnistuse andmise aluseks olnud suhtele. Küll aga ei saa hageja tugineda nõude alusena

samale võlatunnistusele (vt RKTKm 11. veebruar 2026, 2-24-1408, p-d 16, 21).

Aktiva Finance Group OÜ tugines tsiviilasja nr 2-22-144298 kostja vastu esitatud hagis nõude

alusena üksnes enda ja kostja vahel 20. mail 2022 sõlmitud võlatunnistusele ja

maksekokkuleppele, leidis, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, ning keeldus

esitamast muid tõendeid ja asjaolusid peale võlatunnistuse (dtl 112). Kostja esitatud asjaolud

seoses Bigbank AS-iga sõlmitud lepingutega ja kohtu selgitus, et Aktiva Finance Group OÜ-l

tuleb välja tuua ka algse lepinguga seonduvad asjaolud, ei saanud muuta ega täiendada hagi

alust (dtl 112, 115). Praeguses asjas tugineb hageja nõude alusena Bigbank AS-i ja kostja

vahel 6. oktoobril 2016 sõlmitud laenulepingule nr XXXXXXXXXXXXXXX ja 11. mail

2017 sõlmitud laenulepingule nr XXXXXXXXXXXXXXX, mitte väidetavatele

konstitutiivsetele võlatunnistustele. Seega on ekslik ka maakohtu seisukoht, et kostja vastu on

jäetud hagi samadest laenulepingutest tulenevates nõuetes rahuldamata.

9.2. Kohus võib jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 423 lg-s 2 nimetatud hagi läbivaatamata jätmise alused on identsed TsMS § 371 lg-s

2 nimetatud hagi menetlusse võtmisest keeldumise alustega. Riigikohus on selgitanud, et

jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes

juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 8. märts 2017, 3-2-1-177-16, p 10). Menetlusse

võtmisest keeldumise üle otsustades ei saa kohtud hinnata tõendeid ega lahendada asja

sisuliselt (vt nt RKTKm 23. oktoober 2015, 3-2-1-73-15, p 18). Ringkonnakohtu arvates

kehtivad samad põhimõtted ka hagi läbi vaatamata jätmise puhul.

Hageja nõuet ei saa pidada sellisel määral perspektiivituks, et jätta hagi läbi vaatamata.

Hageja esitatud asjaoludel ei ole põhimõtteliselt välistatud tema nõude rahuldamine

tarbijakrediidilepinguid puudutavate sätete alusel. Nõude loovutamisega seonduvatele

asjaoludele ja võimaliku kontsernisisese segaduse mõjule tuleb vajadusel anda hinnang asja

sisulisel lahendamisel.

10. Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause ja §

174 lg 6 alusel maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

11. Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus hageja taotlust

kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastatakse

määruskaebuse rahuldamisel kaebuselt tasutud riigilõiv üksnes juhul, kui menetluses ei osale

teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

Menetluses osaleb teisi menetlusosalisi, seega sõltub riigilõivu tagastamine menetluskulude

jaotusest, mille otsustab maakohus.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega hagi jäeti läbi vaatamata, ja

saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, ei saa määruse peale Riigikohtule

määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1 esimene lause, § 427).

(allkirjastatud digitaalselt)