3-26-1261/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtusse saabus 27.04.2026 L.S-i (kaebaja) venekeelne kaebus. Kaebus on Kohus tegi 19.05.2026 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10
Legislator headnote
AI generated3-26-1261/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebus on Kohus tegi 19.05.2026 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
26.06.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1261
Haldusasi
L.S-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses pensioni
määramisega
Menetlusosalised
Kaebaja – L.S
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada L.S-i kaebus.
2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.04.2026 L.S-i (kaebaja) venekeelne kaebus. Kaebus on
vaid sellisel määral arusaadav, et see on esitatud Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses pensioni
määramisega. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-26-1261.
2. Kohus tegi 19.05.2026 määruse, millega jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 10
päeva määruse kättetoimetamisest arvates, et esitada eestikeelne kaebus koos eestikeelsete
lisadega ja teatada Eestis elav isik, kellele käesolevas haldusasjas menetlusdokumendid kätte
toimetada.
3. Kaebaja esitas 04.06.2026 ja 15.06.2026 kohtule venekeelsed e-kirjad.
4. Kohtu 19.05.2026 määrus toimetati kaebajale kätte 15.06.2026.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse
määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu
poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
6. Kohus selgitas 19.05.2026 määruses, et tulenevalt HKMS § 80 lg-st 1 toimub
kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus
või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget
või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul (HKMS § 81 lg 1 ls 1). Käesoleval juhul on
kaebus ja selle lisad esitatud vene keeles, mistõttu tuli kaebajal esitada kohtule eestikeelne
kaebus koos eestikeelsete lisadega.
7. Lisaks juhtis kohus tähelepanu sellele, et kui isikul puudub elukoht Eestis ja keda ei esinda
kohtumenetluses advokaat, peab HKMS § 74 lg 4 kohaselt kohtu nõudmisel määrama Eestis
elava isiku, kellele menetlusdokumendid kätte toimetada. Menetlusdokumentide
kättetoimetamine menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isikule on võrdsustatud
menetlusdokumentide kättetoimetamisega menetlusosalisele endale. Kaebajal tuli määrata
Eestis elav isik, kellele saab käesolevas haldusasjas kaebajal nimel menetlusdokumendid kätte
toimetada.
8. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks oli aega 10 päeva arvates kohtu 19.05.2026 määruse
kättetoimetamisest. Kaebaja sai määruse kätte 15.06.2026. Seega tuli puudused kõrvaldada
hiljemalt 25.06.2026. Kaebaja ei esitanud tähtaegselt eestikeelset kaebust koos eestikeelsete
lisadega ega määranud Eestis elavat isikut, kellele saab käesolevas haldusasjas kaebaja nimel
menetlusdokumente kätte toimetada.
9. Eestikeelse kaebuse esitamata jätmine on puudus, mis takistab asja läbivaatamist, sest
kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja täpselt nõuab ja mis asjaoludel ta kaebuse esitas.
Lisaks ei saa kohus kontrollida kaebuse vastavust HKMS §-s 37–39 sätestatud nõuetele. Kohus
ei saa lugeda puudust kõrvaldatuks kaebaja venekeelsete e-kirjadega.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel selle esitajale.
Kaebusel on puudus, mida kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud ja
puudus takistab asja läbivaatamist.
11. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi asja materjalid on võõrkeelsed, on kohtul alust arvata,
et tegemist on kaebusega, mille nõue tugineb Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni
pensionikindlustust käsitlevale koostöölepingule (vastu võetud 14.07.2011). Kaebuses on
korduvalt mainitud Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni, lisaks on viidatud kuupäevale
14.07.2011. Sarnaselt koostatud kaebused on varem esitatud näiteks haldusasjades nr 3-24-
2691, 3-24-1237 ja 3-23-2955. Kõigis eelnevalt nimetatud haldusasjades tagastati kaebus
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seega leiab kohus, et ka juhul, kui kaebaja oleks kõrvaldanud
kaebuse puudused, esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
13. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu
artikli 3 kohaselt kohaldatakse lepingut isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja
kes on lepingupoole kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on
kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Kaebuses on kaebaja
elukohaks märgitud „Jalta, Krimmi Vabariik, Venemaa Föderatsioon“. Sama nähtub ka kohtule
saadetud ümbrikult. Seega elab kaebaja Krimmis. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole
sarnaselt suurema osaga rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni
poolt õigusvastaselt Ukrainalt annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki Venemaa
Föderatsiooni osana. Seega ei saa Krimmi poolsaarel elamist pidada elamiseks Venemaa
Föderatsiooni territooriumil. Kuivõrd kaebaja ei ela kummagi lepingupoole territooriumil, ei
ole ta vastavalt lepingu artiklile 3 käsitatav lepingu subjektina. Olukorras, kus kaebaja suhtes ei
saa kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni pensionikindlustust käsitlevat
koostöölepingut, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes lepingus sätestatud
haldusmenetluse läbiviimist või lepingu alusel pensioni määramist. Subjektiivse õiguse
puudumise tõttu ei ole kaebajal kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1) ning kaebus kuulub
tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
2(3)
14. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel
loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
15. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
kohtunik
3(3)