3-24-3298/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3298

Haldusasi

R.C kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja R.C

Vastustaja Siseministeerium

Menetluse alus ringkonnakohtus

R.C määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse R.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.04.2026 määruse

peale.

2. Rahuldada R.C määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 02.04.2026

määrus. Saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.C esitas 05.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda taastama rahvastikuregistris tema

sünniajaks xxx ning sellele vastava isikukoodi. Kaebaja leidis, et rahvastikuregistrisse kantud

sünniaeg ja isikukood ei vasta tegelikkusele ning registrisse kantud andmed tuginevad

õigusvastaselt koostatud PPA 21.02.2023 isiku tuvastamise aktile.

3-24-3298

2. Tallinna Halduskohus võttis 14.01.2025 määrusega menetlusse kaebuse Siseministeeriumi

kohustamiseks taastama rahvastikuregistris kaebaja isikuandmed ning hüvitama mittevaraline

kahju 3500 eurot.

3. Siseministeerium palus 02.05.2025 vastuses jätta kaebus jätta läbi vaatamata, kuna

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kui kaebust ei saa jätta läbi

vaatamata, siis palus vastustaja menetluse lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu.

4. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.03.2026 määrusega halduskohtu määruse ning saatis

asja halduskohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et kaebuse perspektiivituse

hindamine eeldab materiaalõiguslike küsimuste lahendamist ning nende üle ei saa otsustada

kaebuse menetlusse võtmise staadiumis.

6. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2026 määrusega kaebuse läbi vaatamata HKMS § 121

lg 2 p 2¹ ning § 151 lg 2 p 1 alusel.

Kaebus on jätkuvalt ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebaja nõude rahuldamine ei ole

võimalik. Halduskohus märkis muu hulgas, et kaebaja isikuandmete õigsust on varasemas

kohtumenetluses juba hinnatud, rahvastikuregistri andmed tuginevad PPA koostatud isiku

tuvastamise aktile ning registripidajal puudub õigus taastada andmeid, mis ei vasta

tegelikkusele. Kaebaja õiguste võimalik riive on vähese intensiivsusega HKMS § 121 lg 2 p

2¹ tähenduses.

7. R.C esitas 16.04.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse.

Halduskohus eiras ringkonnakohtu 02.03.2026 määruses antud õiguslikke juhiseid ning

lahendas kaebuse menetlusse võtmise staadiumis uuesti sisuliselt. Kaebaja hinnangul ei

välista varasem kohtulahend kaebuse läbivaatamist, sest vaidluse esemeks on registriandmete

muutmisest keeldumise õiguspärasus. Kaebaja esitatud sünnitunnistus kinnitab tema tegelikku

sünniaega ning PPA isiku tuvastamise akt on koostatud puuduliku tõendikogumi alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

9. Määruskaebuse lahendamise menetluse esemeks ei ole küsimus, kas kaebaja nõuded tuleb

rahuldada või kas rahvastikuregistrisse kantud andmed on sisuliselt õiged.

Määruskaebemenetluses tuleb hinnata üksnes seda, kas halduskohus kohaldas õigesti HKMS

§ 151 lg 2 p-i 1 koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 2¹, jättes kaebuse läbi vaatamata. Sellest

tulenevalt ei anna ringkonnakohus käesolevas määruses hinnangut PPA 21.02.2023 koostatud

isiku tuvastamise akti õiguspärasusele, haldusasjas nr 3-23-503 tuvastatud asjaolude õigsusele

ega kaebaja esitatud dokumentide tõenduslikule väärtusele. Nimetatud küsimuste

lahendamine eeldab tõendite hindamist ja materiaalõiguse kohaldamist ning kuulub

lahendamisele asja sisulisel läbivaatamisel.

10. HKMS § 151 lg 2 p 1 võimaldab pärast kaebuse menetlusse võtmist jätta kaebuse

määrusega läbi vaatamata üksnes juhul, kui ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.

2(3)

3-24-3298

Halduskohtumenetluse seadustik lähtub põhimõttest, et kaebuse menetlusse võtmata jätmine

või pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata jätmine on erandlik menetluslik abinõu. Selliste

aluste kohaldamisel peab kohtul olema võimalik teha järeldus kaebuse lubamatuse kohta ilma

vaidlusaluseid asjaolusid sisuliselt lahendamata. Kui kaebuse perspektiivikuse hindamine

eeldab tõendite võrdlevat analüüsi, materiaalõiguslike normide sisulist tõlgendamist või

varasemate kohtulahendite ulatuse hindamist, ei ole tegemist enam menetlusliku

eelkontrolliga, vaid sisulise kohtuliku arutamisega. Seetõttu tuleb nimetatud sätteid

tõlgendada kitsalt.

11. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 02.03.2026 määruses, et kaebuse perspektiivikuse

hindamisel ei või kohus anda sisulist hinnangut vaidlusalustele materiaalõiguslikele

küsimustele ega lahendada tõendamisega seotud vaidlusi. Samas nähtub vaidlustatud

määrusest, et halduskohus on asunud eelmenetluse staadiumis uuesti hindama samu

asjaolusid, millele tuginedes ta jättis kaebuse varem läbi vaatamata. Kohus on käsitlenud PPA

21.02.2023 isiku tuvastamise akti õiguslikku tähendust, rahvastikuregistri andmete õigsust,

haldusasjas nr 3-23-503 tehtud kohtuotsuse mõju ning kaebaja esitatud sünnitunnistuse

tõenduslikku väärtust. Samuti on kohus jõudnud järeldusele, et registripidaja ei saa taastada

andmeid, mis ei vasta tegelikkusele, ning sellest tulenevalt puudub kaebusel eduväljavaade.

Ringkonnakohtu hinnangul kujutavad sellised seisukohad endast materiaalõigusliku vaidluse

sisulist lahendamist. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole õige otsustada, kas PPA kogutud

tõendid on veenvamad kui kaebaja esitatud dokumendid, kas varasem kohtulahend välistab

käesolevate nõuete rahuldamise või milline õiguslik tähendus tuleb anda rahvastikuregistri

kandele. Need küsimused kuuluvad asja sisulisel läbivaatamisel lahendamisele. Seetõttu pole

õige järeldus, et kaebuse rahuldamine pole tõenäoline.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguste riive on

HKMS § 121 lg 2 p 2¹ tähenduses väheintensiivne. Kaebuse esemeks on rahvastikuregistrisse

kantud isiku põhiandmete – sünniaja ja isikukoodi – õigsus ning nende muutmise

õiguspärasus. Nimetatud andmed individualiseerivad isikut kogu õiguskorras ning omavad

tähtsust nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes õigussuhetes. Nende andmete alusel

langetatakse isiku kohta teistes õigussuhetes uued otsused (nt pensioni määramine jms).

Seetõttu ei saa pidada väidetavat õiguste riivet ilmselgelt vähese intensiivsusega üksnes

põhjusel, et registrikanne tugineb varasematele haldusaktidele või kohtulahenditele. Ka

õiguste riive intensiivsuse hindamine eeldab konkreetsete asjaolude kaalumist ning on tihedalt

seotud vaidluse sisulise lahendamisega.

13. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse

ja saadab asja tagasi halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)