1-26-4352/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-4352

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juunil 2026, Tallinn

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Ragnar Truu

Tõlk

Zemfira Lampmann

Prokurör

ringkonnaprokurör Siret Vaher-Torni

Kohtuasja number

1-26-4352 (26230100288)

Ņikita Tkačenko süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 3, 4

järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Ņikita Tkačenko

Isikukood: 39901140152; xxx kodanik; emakeel: xxx

ja xxx keel; xxx; xxx; elukoht: xxx; asukoht: Tallinna

Vangla (aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla,

Harju maakond)

Eesti Vabariigis kriminaalkorras varasemalt

karistamata; Läti Vabariigis 2 kehtivat karistust

Tõkend: kahtlustatavana peeti kinni 27.02.2026; Harju

Maakohtu 28.02.2026 määruse alusel kohtuasjas nr 1-

26-1383 kohaldati tõkendina vahistamist 2 kuuks

(27.02.2026-27.04.2026), Harju Maakohtu 23.04.2026

määrusega pikendati vahistamise tähtaega 2 kuu võrra,

s.o kuni 27.06.2026

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311

ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Ņikita Tkačenko süüdi KarS § 213 lg 2 p 3, 4 järgi ja mõista talle

karistuseks 1 aasta vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistuse kandmise algusajaks Ņikita Tkačenko

kinnipidamise päev, s.o 27.02.2026.

1-26-4352

3. Kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel Ņikita Tkačenko suhtes lisakaristusena

väljasaatmist Eesti Vabariigist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Lisakaristust

kohaldatakse pärast karistuse kandmist ja tähtaega arvestatakse alates Ņikita

Tkačenko faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

4. Ņikita Tkačenko suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

5. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu L. T. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 6749,60 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu L. T.

arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

6. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu A. T. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 855 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu A. T.

arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

7. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu I. A. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 18 994,17 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu I. A.

arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

8. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu S. P. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 1215,50 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu S. P.

arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

9. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu N. S. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 8200 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu N. S.

arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

10. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu J. K. esitatud tsiviilhagi

kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes ning mõista Ņikita Tkačenkolt

kannatanu kasuks välja 15 820 eurot. Kahjuhüvitis tuleb maksta kannatanu J. K.

arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS) märkides selgitusena: „1-26-4352,

tsiviilhagi“.

11. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Ņikita Tkačenkolt

Eesti Vabariigi kasuks välja:

- sundraha 1419 eurot,

- kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulud kogusummas 1 316,88 eurot

ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi kulud summas 89,28 eurot, s.o kokku

1406,16 eurot,

s.o kokku menetluskulud 2825,16 eurot.

1-26-4352

12. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Ņikita Tkačenkol tasuda menetluskulud summas

2825,16 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pank EE351010052031000004,

Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV

Pank

EE957700771001523585.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99926700021775 ning selgitus: „Ņikita Tkačenko, 1-26-4352, kriminaalmenetluse

kulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas

täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina

Ņikita Tkačenkole kuuluv ning Põhja Prefektuuri asitõendite laos asuv sülearvuti

Asus Expertbook (S/N XXX) ja SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) koos

ruuteriga MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX).

14. Konfiskeerida tsiviilhagide tagamiseks 27.02.2026 Ņikita Tkačenko kinnipidamisel

temalt äravõetud 650 eurot, mis asub PPA tagatiskontol Swedbank AS-is nr

EEXXX (viitenumber 3100082116) ning võõrandada tsiviilhagide katteks.

15. Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel 27.02.2026 toimunud

läbiotsimise käigus Ņikita Tkačenko valdusest leitud ja äravõetud järgmised

esemed: 38 tk Tele 2 SIM-kaardi ümbrist, 5 tk Elisa SIM-kaardi ümbrist, 41 tk

Tele2 SIM-kaarti, 2 tk Elisa SIM-kaarti, Elisa kõnekaardi ümbris koos

kõnekaardiga; 8 tk Tele2 pakendis kõnekaarti ja 7 pakendis Elisa kõnekaarti, mis

asuvad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 26ATH39194 kohaselt Põhja Prefektuuri

asitõendite hoidlas.

16. Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefoni Apple

iPhone 12 Pro (IMEI1: XXX; IMEI2: XXX), sülearvuti Asus Expertbook (S/N

XXX), SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) ja ruuteri MikroTik h AP ax2 (S/N:

XXX) koopiafailid, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotofailid, mis asuvad

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

17. Kohtuotsus saata Ņikita Tkačenkole, prokurörile, kannatanutele ning kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

Ņikita Tkačenkot (Tkačenko) süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (s.o. arvutikelmus, mis on toime pandud suures

ulatuses ja grupis), mis seisnes järgnevas:

Ņikita Tkačenkole andis mitte hiljem kui 23.01.2026 kriminaalmenetluses tuvastamata isik

üle Tallinnas SIM-boxi DBLTek GoIP 32 S/N: XXX koos MikroTik h AP ax2 S/N: XXX

ruuteri ja sülearvutiga, mille abil on võimalik teha Eesti suunakoodiga abonentnumbritelt

1-26-4352

kõnesid isikute poolt, kes ise ei asu Eestis. Selleks paigaldas Ņikita Tkačenko SIM-boxi

Eesti suunakoodi ja abonentnumbritega Eestist ostetud SIM-kaardid. Pärast seda ühendas

Ņikita Tkačenko SIM-boxi vooluvõrku ja tagas sellele internetiühenduse. Ņikita Tkačenko

hoidis SIM-boxi üldjuhul tavapärasel tööajal ehk ca üheksast seitsmeni töös, vahetades

pidevalt ka asukohti, et vältida õiguskaitseorganitele vahelejäämise ohtu. Samuti SIM-boxi

abil kõnede tegemiseks Ņikita soetas ise kui ka temale anti üle Eesti suunakoodi ja

abonentnumbritega SIM-kaarte, mida ta vahetas vastavalt temale edastatud juhistele SIM-

boxis olevate vastu.

See võimaldas vähemalt alates 23.01.2026 kuni 28.02.2026 menetluse käigus tuvastamata

isikutel, kelle ühine ja kooskõlastatud tegevus oli koordineeritud kriminaalmenetluse raames

tuvastamata suhtlusrakenduse „Telegram“ kasutaja „X“ (Telegram ID: XXX) poolt,

helistada Eestis asuvatele inimestele. Menetluse käigus tuvastamata isikud tutvustasid ennast

nende kõnede käigus erinevate asutuste töötajatena (Tele2 Eesti AS, panga- ja

politseitöötajana). Kõnede eesmärgiks oli veenda isikuid neile ebaõige ettekujutuse loomise

teel sisestama telefoni ja arvuti teel Smart-ID, Mobiil-ID, ID-kaardi, PIN-kalkulaatori PIN-

koode, mis võimaldas nende nimele võtta laene ja/või saada juurdepääs nende

arvelduskontodele ning veensid kannatanuid üle andma enda pangakaarte ja/või sularaha

ning hiljem kannatanu raha ka sularahas välja võtta, nimelt:

1) Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud

viisil tööle pandud SIM-boxi abil 12. veebruaril 2026 numbritelt +372XXX ja +372XXX

kannatanutele L. ja A. T.. Samuti saadeti SIM-boxi abil A. T.ile 13.02.2026 kaks sõnumit

tema telefoninumbrile +372XXX ning L. T.le 12.02.2026 kaks sõnumit tema

telefoninumbrile +37XXX. Menetluse käigus tuvastamata isik tutvustas ennast nii Telia

Eesti AS esindajana kui ka politseiametnikuna. Selle tagajärjel veendi kannatanuid neile

ebaõige ettekujutuse loomise teel paigaldama enda telefoni HopToDesk rakendus ning

sisestama telefoni teel enda Smart-ID PIN-koode. Selle tagajärjel võeti L. T.i teadmata ja

nõusolekuta viimase nimele Holm Bank AS-st laen summas 3255,88 eurot.

L. T. teadmata ja nõusolekuta kanti tema Swedbank AS arvelduskontolt nr EEXXX summas

3280 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX.

Samuti kanti L. T.i teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX summas 3350

eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX ja summas 100 eurot ning 19,60 eurot

L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX.

Antud tegevusega tekitati kannatanule L. T.le varalist kahju 6749,60 eurot.

Samuti kanti selle tagajärjel A. T.i teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX

summas 855 eurot L. Š. nimelise isiku arvelduskontole nr EEXXX.

Antud tegevusega tekitati kannatanule A. T.ile varalist kahju 855 eurot.

2) Samuti Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt

eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil 30.01.2026 telefoninumbrilt +372XXX

kannatanule J. K.. 30.01.2026 hommikul helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast Telia

töötajana. Viimase sõnul kannatanu nimele on võetud laenud ning pangad saavad midagi

teha sellega. Peale Telia kõne sai kannatanu kõne telefoninumbrilt XXX, helistaja tutvustas

ennast Swedbanki töötajana D. L.. Kannatanule selgitati, et pangakontot saab kindlustada

selle vastu, et laene ei võetaks. Kannatanu jätkas suhtlust Whatsapp rakenduses, kus temale

saadeti väidetava pangatöötaja poolt Swedbanki dokument. Peale seda läbi Whatsapp

rakenduse sai kannatanu kõne numbrilt 112 isikult, kes tutvustas ennast politseiametnikuna

A. J.. Viimase sõnul nemad koos D. L. kindlustavad kannatanu pangakontot. Selle tagajärjel

veendi kannatanut talle ebaõige ettekujutuse loomise teel D. juhendamisel laadima arvutisse

1-26-4352

kannatanule teadmata programmi ning edastama D.le enda PIN-kalkulaatori PIN-koode.

Selle tagajärjel kanti J. K. teadmata ja nõusolekuta tema arvelduskontolt nr EEXXX rahalisi

vahendeid summas 9950 eurot kannatanule tundmatute isikute arvelduskontodele, millest

kannatanu sai tagasi 330 eurot. Samuti võeti J. K. teadmata ja nõusolekuta tema

arvelduskontolt nr EEXXX menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja

summas 6200 eurot.

Antud tegevusega tekitati kannatanule J. K. varalist kahju 15 820 eurot (9950 – 330 + 6200).

3) Samuti Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik saatis 03.02.2026 Ņikita Tkačenko

poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud SIM-boxi abil kannatanu S. P. telefoninumbrile

+372XXX sõnumeid. Samuti 03.02.2026 menetluse käigus tuvastamata isikud helistasid

kannatanule ning tutvustasid ennast nii Tele2 Eesti AS ja Luminor panga töötajatena kui ka

politseinikena. 03.02.2026 helistas kannatanule läbi Whatsapp rakenduse isik, kes tutvustas

ennast Tele2 võrguoperaatorina. Helistaja sõnul on kannatanu telefonis viirus, mida tuleb

sealt eemaldada. Helistaja juhendamisel hakkas kannatanu telefonist viirust eemaldama,

mille käigus sisestas enda Smart-ID PIN-koode. Peale mida kannatanu sai kõne läbi

Whatsapp rakenduse telefoninumbrilt 112. Helistaja tutvustas ennast kui politseiuurija, kes

selgitas, et kannatanu peab üle andma enda pangakaardi, kuna otsitakse kelme taga ja selle

järgi saab neid üles leida. Kannatanu kodusele aadressile XXX tuli menetluse käigus

tuvastamata isik, kellele kannatanu andis üle enda pangakaardi. Peale pangakaardi

üleandmist kanti S. P. arvelduskontole nr EEXXX summas 4485 eurot S. K. nimelise isiku

arvelduskontolt nr EEXXX, summas 4470 eurot A. K. arvelduskontolt nr EEXXX ja

summas 2900 eurot T. D. arvelduskontolt nr EEXXX. Kokku teostati ülekandeid S. P.

arvelduskontole kogusummas 11 855 eurot. S. P. teadmata ja nõusolekuta võeti tema

arvelduskontolt menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja kokku 13 000

eurot, millele lisandus teenustasu 70,50 eurot.

Antud tegevusega tekitati kannatanule S. P. isiklikult varalist kahju 1215,50 eurot (13 000 +

70,50 – 11 855).

4) Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik helistas Ņikita Tkačenko poolt eelkirjeldatud

viisil tööle pandud SIM-boxi abil korduvalt 27. veebruaril 2026 kannatanu I. A.

mobiiltelefoni numbrile +372XXX. Kogu suhtlus leidis aset ajavahemikul 12.02.2026-

02.03.2026, kus kannatanule erinevatelt telefoninumbritelt helistajad tutvustasid ennast nii

Tele2 Eesti AS ja Luminor panga töötajatena kui ka politseiametnikuna. Esimeses kõnes

tutvustati kannatanule ennast Tele2 töötajana ning selgitati, et tema telefoniarvetega on

midagi kahtlast.

Järgmisel päeval helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast Luminor panga töötajana K..

K. palus kannatanul suhelda ka A., kes tutvustas ennast politseinikuna. K. veenis kannatanut

ebaõige ettekujutuse loomise teel tegema endale pangas Smart-ID ning sisestama telefoni

teel enda Smart-ID PIN-koode ning andma üle enda pangakaardi tundmatule meesterahvale,

kes tuli kannatanu elukoha aadressi XXX väravasse. Kannatanu viidi eksitusse ja ta teadis,

et suhtleb Luminor panga töötajaga ning teda aidatakse.

Selle tagajärjel võeti I. A. teadmata ja nõusolekuta viimase nimele Holm Bank AS-st laen

summas 9600 eurot, mis võeti I. A. arvelduskontolt nr EEXXX tema teadmata ja

nõusolekuta menetluse käigus tuvastamata isiku poolt sularahas välja summas 9600 eurot.

Vastavalt tema nõusolekuta ja teadmata sõlmitud lepingule on temale tekitatud varaline

kahju 18778,40 eurot.

Samuti kanti 24.02.2026 I. A. arvelduskontole nr EEXXX tema teadmata summas 5550

eurot V. L.-T. nimelise isiku arvelduskontolt nr EEXXX selgitusega generaatori ostmine.

1-26-4352

Seejärel võeti sularahas välja ajavahemikul 24.02.2026-25.02.2026 kokku summas 5700

eurot I. A. teadmata ja nõusolekuta viimase arvelduskontolt Brivibas 265 asuvast

sularahaautomaadist nr WLLN0041 kriminaalmenetluses tuvastamata isiku poolt.

Samuti kanti 27.02.2026 I. A. arvelduskontole tema teadmata summas 4030 eurot S. B.

nimelise isiku arvelduskontolt nr EEXXX selgitusega pesumasina ja nõudepesumasina

jaoks. Seejärel võeti sularahas välja 27.02.2026 kokku summas 4040 eurot I. A. teadmata ja

nõusolekuta viimase arvelduskontolt Mukusalas 73 asuvast sularahaautomaadist nr

WLLN0078 ja G. Apina iela 10 asuvast sularahaautomaadist nr WLLN0072

kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isiku poolt.

Sularaha väljamaksete eest tekitati I. A.le teenustasude näol täiendavat kahju 55,77 eurot.

Antud tegevusega tekitati kannatanule I. A. varalist kahju 18994,17 eurot (18778,40 + 5700

– 5550 + 4040 – 4030 + 55,77).

5) Samuti 18.02.2026-03.03.2026 menetluse käigus tuvastamata isikud helistasid

kannatanule N. S. ning tutvustasid ennast nii Swedbanki töötajana kui ka

politseiametnikuna. 18.02.2026 helistas kannatanule isik, kes tutvustas ennast politseinikuna

A. J.. Helistaja sõnul kannatanu pangakontole logiti sisse ja tegemist võib olla kelmidega

ning ta aitab kannatanul telefoni seadistada ja viimase juhendamisel ilmus kannatanu

telefoniekraanile teavitus turvalisusekängurust. Vestlust jätkati Whatsapp rakenduses

videosilla vahendusel. Kannatanult küsiti sularaha olemasolust kodus, mille jaatava vastuse

peale sai kannatanu kõne läbi Whatsapp rakenduse naisterahvalt, kes tutvustas ennast

Swedbanki töötajana K..

Helistaja sõnul tuli kannatanu sularaha kontrollida, kuna ringleb palju võltsinguid ning

rahale tuleb järele kuller. 18.02.2026 tuli kannatanu kodusele aadressile XXX

kriminaalmenetluse käigus tuvastamata kuller, kellele kannatanu andis üle sularaha

kogusummas 2000 eurot. Kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isik saatis Ņikita

Tkačenko poolt eelkirjeldatud viisil tööle pandud sim-boxi abil 19.02.2026 kannatanu N. S.

telefoninumbrile +372XXX sõnumeid sisuga „teile on määratud isiklik mänedžer K. R.

(XXX). Soovime edu seoses teie küsimuse lahendamisega. Liivalaia 34, 15040, Tallinn

XXX.“ Seejärel, 19.02.2026, sai kannatanu kõne väidetavalt Swedbanki töötajalt, kelle

sõnul kannatanu arvutisse tuleb lisada turvalisuse programm. Kuna kannatanu enda arvuti

oli katki, toimetati kannatanu kodusele aadressile menetluse käigus tuvastamata naisterahva

poolt halli värvi sülearvuti.

Kriminaalmenetluse raames tuvastamata viisil sattus kannatanu pangakaart G. B. valdusesse.

Selle tagajärjel võeti N. S. teadmata ja nõusolekuta G. B. poolt N. S. Swedbank konto nr

EEXXX juurde väljastatud deebetkaardilt nr… 8423 19.02.2026 ajavahemikul 14:55–14:58

välja sularaha summas 3200 eurot.

Peale seda kannatanule helistati taaskord. Helistaja tutvustas ennast kui politseinik, kelle

sõnul kannatanu internetipanka üritati siseneda. Kannatanu sai kõne taaskord väidetavalt

Swedbanki töötajalt, kes kutsus kannatanule takso. Seejärel suunati kannatanu Swedbanki

kontorisse, kus ta taotles uue pangakaardi.

03.03.2026 sai kannatanu kõne, helistaja tutvustas ennast politseiuurijana, kes selgitas, et

kannatanu uuele pangakaardile tuleb seadistada lisakiip turvalisuse jaoks. Kannatanu

kodusele aadressile tuli menetluse käigus tuvastamata meesterahvas, kellele kannatanu andis

enda pangakaardi. Selle tagajärjel sattus kannatanu uus pangakaart nr …0521 G. B.

valdusesse. 03.03.2026 ajavahemikul 16:21–16:23 võeti N. S. teadmata ja nõusolekuta G. B.

poolt N. S. Swedbank konto nr EEXXX juurde väljastatud deebetkaardilt nr …0521

sularaha summas 3000 eurot Swedbank ATM-st aadressil Mustakivi tee 17, Tallinn.

1-26-4352

Antud tegevusetega tekitati kannatanule N. S. varalist kahju 8200 eurot (2000 + 3200 +

3000).

Antud tegevusega tekitati kannatanutele kokku varalist kahju summas 51 834,27 eurot. KarS

§ 12-1 p 2 on kahju suur, kui see ületab 40 000 eurot.

Seega on alust kahtlustada Ņikita Tkačenkot KarS § 213 lg 2 p 3, 4 järgi selles, et tema

koos G. B. ja kriminaalmenetluse käigus seni tuvastamata isikutega ehk grupis ja

suures ulatuses, pani toime arvutikelmuse, s.t, tekitas teisele isikule varalist kahju

arvuti programmi ja andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise

eesmärgil.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Ņikita Tkačenko, tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili, ringkonnaprokurör Siret

Vaher-Torni ja abiprokurör Marko Moorlati vahel 11.06.2026 sõlmitud kokkuleppega taotleb

prokurör kohtus Ņikita Tkačenko süüditunnistamist KarS § 213 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistuse kandmise alguseks 27.02.2026. KarS § 54 lg 1 alusel

taotleb prokurör kohtult Ņikita Tkačenko suhtes lisakaristuse kohaldamist, s.o. Eesti

Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Lisakaristuse tähtaega

arvestada KarS § 55 alusel alates hetkest, mil Ņikita Tkačenko saadetakse Eesti Vabariigist

välja. Ņikita Tkačenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäetakse muutmata ning tõkend

tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteo puhul

1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu

kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise eest summas 1 316,88 eurot ning

kohtuistungil lisandunud riigi õigusabi kulud summas 89,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel

kohustub Ņikita Tkačenko hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ņikita Tkačenko tekitas kannatanutele L. T., A. T., I. A., S. P., N. S. ja J. K. kuriteoga varalist

kahju.

Kannatanu L. T. esitas 01.06.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 6749,60 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda

kannatanu L. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank).

Kannatanu A. T. esitas 24.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 855 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda

kannatanu A. T. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS).

Kannatanu I. A. esitas 01.06.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 18 994,17 eurot, mille palub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista

süüdistatavalt ning tasuda kannatanu I. A. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS).

Kannatanu S. P. esitas 13.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 1215,50 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda

kannatanu S. P. arveldusarvele nr EEXXX (Luminor Bank AS).

Kannatanu N. S. esitas 11.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 8200 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda

kannatanu N. S. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS).

1-26-4352

Kannatanu J. K. esitas 12.03.2026 tsiviilhagi varalise kahju nõudes Ņikita Tkačenko vastu

summas 15820 eurot, mille palub VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavalt ning tasuda

kannatanu J. K. arveldusarvele nr EEXXX (Swedbank AS).

Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise

vahendina Ņikita Tkačenkole kuuluv ning Põhja Prefektuuri asitõendite laos asuv sülearvuti

Asus Expertbook (S/N XXX) ja SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) koos ruuteriga

MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX).

Vastavalt kokkuleppele ja Ņikita Tkačenko nõusolekul konfiskeeritakse tsiviilhagide

tagamiseks 27.02.2026 Ņikita Tkačenko kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 650

eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

Kokkulepetes on täiendavalt märgitud, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada 28.02.2026

vaatluste käigus tehtud ning Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas

asuvad Apple iPhone 12 Pro (IMEI1: XXX; IMEI2: XXX), sülearvuti Asus Expertbook (S/N

XXX), SIM-box DBLTek GoIP 32 (S/N: XXX) ja ruuteri MikroTik h AP ax2 (S/N: XXX)

koopiafailid, raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuulub kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele väärtusetu asjana: 38

Tele 2 SIM-kaardi ümbrist, 5 Elisa SIM-kaardi ümbrist, 41 Tele2 SIM-kaarti, 2 Elisa SIM-

kaarti; Elisa kõnekaardi ümbris koos kõnekaardiga; 8 Tele2 pakendis kõnekaarti ja 7 pakendis

Elisa kõnekaarti.

26.06.2026 kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult

kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist, niisamuti taotles kohtuotsusega kokkuleppe

kinnitamist süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil. Süüdistatav avaldas, et nõustus

vabatahtlikult kokkuleppemenetluse kohaldamisega, saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub

kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega, kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma

tõelist tahet ja soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud kohtuasja nr 1-26-4352 materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse

poolte arvamused, jõudis järeldusele, et süüdistatav on nõustunud vabatahtlikult

kokkuleppemenetlusega, on saanud aru kokkuleppe sisust ja selle sõlmimisel on ta

väljendanud enda tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid, järgitud on

kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu

tuleb Ņikita Tkačenko KarS § 213 lg 2 p 3, 4 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle

kokkuleppes kokku lepitud karistus. Kohtu hinnangul on taotletud karistus kooskõlas

süüdistatava süü suuruse ja karistuse mõistmise eesmärkidega.

KrMS § 245 lg 1 p-de 10, 11 ja 12 kohaselt on konfiskeerimisele kuuluv vara, süüdistatava

vastu esitatud tsiviilhagid ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse

esemeks. Kokkuleppest nähtuvalt on nende osas kokkulepe saavutatud. Samuti kohus nõustub

kokkuleppes äratoodud asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmetega. Seega on sõlmitud

kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Kadri Väling