1-26-1447/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-1447

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin, Inna Ombler

Kriminaalasi

Vladimir Lomakini süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. märtsi 2026. a otsus, lühimenetluses

(kiirmenetluse korras)

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav

Süüdistatav

Vladimir Lomakin (ik: 38201140249); elukoht: XXX,

viibib vahistatuna Tallinna vanglas; neli kehtivat

kriminaalkaristust, viis kehtivat väärteokaristust;

kahtlustatavana kinni peetud 19.–20. veebruarini ja 2.– 4.

märtsini 2026, vahistatud alates 4. märtsist 2026

Prokurör

Abiprokurör Urmo Paal

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vladimir Lomakinile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi selles, et varem

süstemaatiliselt avalikult varguse toime pannud isikuna varastas ta 19. veebruaril 2026 uuesti

avalikult ja süstemaatiliselt Tallinna Kaubamajast kaks lõhnavett kogumaksumusega 401,98

eurot, kuid turvatöötajal õnnestus ta kauplusest põgenenuna tabada ühistranspordis.

Varastatud kaup oli rikutud. Samuti püüdis ta 2. märtsil 2026 uuesti süstemaatiliselt varastada

Peterburi tee 2 asuvast Selveri kauplusest alkoholi ja võileibu kokku 514,09 euro väärtuses,

kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Kaup tagastati kauplusele,

seejuures olid varastatud võileivad rikutud.

2. Harju Maakohtu 4. märtsi 2026. a otsusega mõisteti V. Lomakin eeltoodud kuriteos

süüdi ja talle mõisteti karistuseks neli kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati ühe kolmandiku võrra kahe kuu ja kahekümne päeva vangistuseni, mille hulka

arvati eelvangistuses viibitud aeg. Mõistetud karistust suurendati KarS § 69 2 lg 10 ja § 65 lg 2

alusel varasemalt mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, mõistes V. Lomakinile

liitkaristuseks ühe aasta üheksa kuud ja kaheksateist päeva vangistust. Maakohus vahistas V.

Lomakini kohtusaalist kuni süüdimõistva otsuse jõustumiseni. Maakohus rahuldas

kannatanute Kaubamaja AS ja Selver AS tsiviilhagid ning mõistis V. Lomakinilt välja

menetluskulud. Samuti lahendas maakohus asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Lomakin, kes avaldab

soovi asuda koheselt rehabilitatsioonikeskusse ja soovib, et pärast seda jääks talle karistuseks

üks aasta vangistust, mis jääks tingimuslikult täitmisele pööramata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest

tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

6. Kriminaalkolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud argumendid on küll

õiguslikult asjakohased, s.t nende alusel on võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb, kuid

tema apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis toodud väited on kõlanud

juba ka maakohtu menetluses ning maakohus on nende kohta vaidlustatud otsuses kujundanud

põhistatud seisukohad. Apellatsioonis üksnes korratakse samu väiteid, kuid ei osutata

maakohtu vigadele seisukoha kujundamisel. Maakohtu arusaamad sellest, V. Lomakinile on

juba varasemalt antud võimalus pöörduda narkomaanide sõltuvusravile, kuid ta jättis selle

võimaluse katseaja nõudeid rikkudes kasutamata ja pani hoopis toime uued kuriteod, samuti,

et tema puhul tuleb vältimatult kohaldada reaalset vangistust, vastavad seadusele,

väljakujunenud kohtupraktikale ja on V. Lomakini isikut, samuti tema toime pandud tegusid

ning varasemaid karistusi arvestades ainumõeldavad lahendused.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/