3-26-1450/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSotsiaalkindlustusamet (vastustaja) kohustas 19.02.2026 ettekirjutusega nr P99-V2026- 061724 (dtl 18–23) X.Xt (kaebaja) maksma tagasi vanemahüvitise summas 2843,8 eurot.
Legislator headnote
AI generated3-26-1450/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) kohustas 19.02.2026 ettekirjutusega nr P99-V2026- 061724 (dtl 18–23) X.Xt (kaebaja) maksma tagasi vanemahüvitise summas 2843,8 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1450
Haldusasi
X.X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 19.02.2026
ettekirjutuse nr P99-V2026-061724 ja 15.04.2026 vaide-
otsuse nr 5.2-3/7960-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Y.Y
Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja
Livia Kask
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada haldusasja menetlus.
2. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X.X kasuks välja menetluskulu 2200 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute, v.a vastustaja esindaja, nimed tähe-
märkidega.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, §
204 lg 1).
ASJAOLUD
1. Sotsiaalkindlustusamet (vastustaja) kohustas 19.02.2026 ettekirjutusega nr P99-V2026-
061724 (dtl 18–23) X.Xt (kaebaja) maksma tagasi vanemahüvitise summas 2843,8 eurot.
2. Kaebaja esitas 19.02.2026 ettekirjutuse peale 19.03.2026 vaide, mille vastustaja
15.04.2026 vaideotsusega nr 5.2-3/7960-2 (dtl 10–17) rahuldamata jättis.
3. Kaebaja esitas 13.05.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse
nõuetes tühistada vastustaja 19.02.2026 ettekirjutus ja 15.04.2026 vaideotsus.
4. Vastustaja tunnistas 03.06.2026 otsusega nr P99-V2026-104114 (dtl 50–52) oma
19.02.2026 ettekirjutuse algusest peale kehtetuks.
3-26-1450
5. Vastustaja esitas 04.06.2026 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, sest on
vaidlusaluse ettekirjutuse ise kehtetuks tunnistanud.
6. Kohus küsis 04.06.2026 määrusega kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise taotluse
kohta.
7. Kaebaja taotles 15.06.2026 avalduses menetluse jätkamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses
vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või
toiming tehtud. Antud juhul on vastustaja ise 03.06.2026 otsusega oma 19.02.2026
ettekirjutuse kehtetuks tunnistanud. Seetõttu ei oma nimetatud ettekirjutus ega vaideotsus
enam kaebaja õigustele mõju. Vastustajal tuleb kinni peetud vanemahüvitis kaebajale koos
viivisega välja maksta (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 20 lg 1). Järelikult on kaebaja
saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi.
9. Kohus leiab, et kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks ei ole põhjendatud. Kohtul ei ole
piisavalt ressursse selleks, et vaidlusi vaidlemise enda pärast menetleda. Kaebuse
menetlemine peab reaalselt kaitsma kaebaja õigusi. Praegune vaidlus seda enam ei tee.
Kaebaja saavutas oma kaebuse eesmärgi. Kaebaja soov vastustajat õpetada ei ole asjakohane
ega ole põhjendatud alus menetlust jätkata. Menetluse jätkamist ei saa põhjendada ka
preventiivse huviga, sest vaidlusalune perehüvitiste seaduse § 44 on alates 01.01.2026 kehtetu
ja seda sätet ei saa enam kaebaja suhtes kohaldata. Kaebaja ei saa oma kaebusega kaitsta
teiste isikute õigusi ega huve (HKMS § 44 lg 1), seetõttu ei ole kaebaja viited selle sätte
kohaldamisele teiste isikute suhtes asjakohane. Kaebaja väited tema tagakiusu kohta on
ebausutavad. Kaebajal on alati õigus esitada kohtule uus kaebus, kui vastustaja mõne uue
toimingu või haldusaktiga tema õigusi rikub. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks talle
kahju tekitanud, ega ole taotlenud selle välja mõistmist. Kui kaebaja siiski kandis vastustaja
tegevuse tõttu kahju, on tal võimalik esitada kohtule kolme aasta jooksul kahju hüvitamise
kaebus (HKMS § 46 lg 4). Hüvitamiskaebuse esitamine ei eelda, et eelnevalt oleks läbitud
tuvastamisnõude menetlus (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja menetluskulud saab välja mõista ilma
menetlust jätkamata. Menetluse jätkamine on ka kaebaja huvides, sest menetluse jätkamisega
seotud menetluskulud võivad jääda kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 5). Seetõttu lõpetab
kohus asja menetluse tuvastamiskaebusele üleminekut võimaldamata.
10. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama
nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p
2).
11. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti
kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei
olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja taotles menetluskulu väljamõistmist kokku
summas 2220 eurot, sh riigilõiv 20 eurot.
12. Kohus selgitab, et tagastas 02.06.2026 määrusega kaebajale asjas tasutud riigilõivu 20
eurot, seega ei saa seda vastustajalt välja mõista.
13. Esindajakulude tõendamiseks esitati Medismile OÜ 14.06.2026 arve nr 2026-09 summas
800 eurot ning kaebaja 13.06.2026 maksekorraldused Medismile OÜ-le summades 1200 eurot
2(3)
3-26-1450
ja 200 eurot (HKMS § 109 lg 1). Kohus leiab, et esindajakulu kokku summas 2200 eurot on
põhjendatud suuruses (HKMS § 109 lg 6) ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)