2-26-6569/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6569

Tsiviilasi

Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel)

(16535571; asukoht Jaama 177-28, 50705 Tartu), seaduslik

esindaja Z.Y;

ajutine pankrotihaldur Q.R (XXX, Aadress Keskväljak

4-308, Jõhvi 41533, telefon 5297927, 3370038, e-post ; ).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) kahe

kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada Q.R Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri

kohustustest pärast Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Z.Y (isikukood

XXX, e-post , elukoht ).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Q.R-i tasuks 1173,04 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja OÜ-le Menetlusabi Teenused

(registrikood 16023173, KMKR

EE102278028, arveldusarve nr EE872200221074600312 Swedbank AS-is), mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

6.1.Tasu 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 21.03.2026 võlgniku

pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt on Volderdaja Veod OÜ (likvideerimisel) püsivalt maksejõuetu pankrotiseaduse

tähenduses ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Osaühing on omandatud pärimise teel,

sest endine omanik P. Z.Y on surnud. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku eelmise omaniku ja

juhatuse liikme P. Z.Y ning juhatuse liikme K. V. tegevus, mille tõttu tekkisid ettevõttel

võlgnevused. K. V. ei ole õnnestunud ühendust saada, et saada selgust Volderdaja Veod OÜ varade

ja kohustuste osas. Seetõttu ei ole võimalik esitada andmeid olemasoleva põhivara või

pangakontode osas. Pole ka teada nõudeid kolmandate isikute vastu. Volderdaja Veod OÜ

meilipostkastile pole võimalik ligi pääseda parooli mitte teadmise tõttu, seetõttu ei saa ka

sealtkaudu varade ja nõuete osas selgust. Võlgnikul on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud

kohustusi vähemalt summas 31 192,60 eurot. Ettevõtte suhtes on algatatud teadaolevalt 7

täitemenetlust. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara.. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi

ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2. Kohus võttis 30.03.2026 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks

pankrotihalduriks Q.R-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning

kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt puuduvad Volderdaja Veod OÜ-l (likvideerimisel) varad. Ajutise halduri andmete

kohaselt moodustavad võlgniku sissenõutavaks muutnud kohustused kokku 33 624,17 eurot.

Võlgniku finantsseisundi analüüsi tulemusel ilmnevad olulised maksejõuetuse tunnused: maksuvõla

olemasolu alates 20.12.2023, arvukad täitemenetlused alates 2024. aasta sügisest, esitamata

käibedeklaratsioonid alates 21.10.2024 ja tulu- ning sotsiaalmaksu deklaratsioonid alates

10.10.2024 ning 2025. aastal tegevuse puudumine Kogutud tõenditest ei nähtu võlgniku vaba

rahajääki ega realiseeritavat käibevava ega üldsegi mingi vara olemasolu, samas ka registrisse

kantud sõiduk on tegelikult võõrandatud. Need asjaolud näitavad võlgniku püsivat likviidsuskriisi

ja majandustegevuse sisulist seiskumist ja kuna sissenõutavaks muutunud kohustused olulises

rahalises suuruses (umbes ½ võlgniku 2022 aasta käibest), siis on üheselt järeldatav, et võlgnik on

maksejõuetu, seejuures maksejõuetus on püsiv.

Võlgniku ilmnesid makseraskused hiljemalt 2023. aasta lõpus. Püsiv maksejõuetus on aga selgelt

tuvastatav hiljemalt 2024. aasta sügiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS §

22 lg 5 tähenduses. Otseseks põhjuseks võib nimetada valearvestust oma äriplaanis, milleks on see,

et planeeritud tulud ja kulud ei kujunenud selliseks nagu planeeritud, tegelikult tulud kujunesid

väiksemaks ja tegelikud kulud suuremaks.

Haldur on tuvastanud, et kahju hüvitamise nõuete esitamine, mis viib pankrotivara moodustamiseni,

ei ole võimalik. Tagasinõudmiste, tagasivõitmiste nõuete esitamine, mis viib pankrotivara

moodustamiseni, ei ole võimalik.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole

ajutise iseloomuga (tegevus lõppenud, vara puudub, on sissenõutavaks muutunud kohutused).

Puudub pankrotivara, samuti pankrotivara moodustamise võimalus, et katta pankrotimenetluse

kulusid.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 946 eurot (lisandub käibemaks) ja anda võlgnikule

menetlusabi ja määrata vastava tasu hüvitamise Eesti Vabariigi vahenditest. Taotletav menetlusabi

katab 14,38 tunni ulatuse ajutise halduri tööaja kulu (arvutus: 14,38 tundi * 66 eur/t=946 eur).

Tööaja 0,62 tundi osas ajutine haldur loobub tasu nõudest.

Maakohus määras 04.05.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4375 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 19.06.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

5. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

6. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 26.05.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

19.06.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

7. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

8. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

9. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

10. Ajutine haldur esitas 30.04.2026 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

11. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi tunnitasuga 125 eurot /h. Ajutine haldur palub juhul,

kui võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, määrata ajutisele haldurile tasu

järgnevas: summa 946 euro (lisandub käibemaks) osas anda võlgnikule menetlusabi ja määraks

vastava tasu hüvitamise Eesti Vabariigi vahenditest. Taotletav menetlusabi katab 14,38 tunni

ulatuse ajutise halduri tööaja kulu (arvutus: 14,38 tundi * 66 eurot/h = 946 eurot). Tööaja 0,62 tunni

osas ajutine haldur loobub tasu nõudest. Määrata ajutise halduri tasu summas 946 eurot (lisandub

käibemaks) ja mõista see summa välja võlgnikult.

Kohus määrab ajutise halduri tasuks 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot (PankrS §

23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11), kokku 1173,04 eurot. Vastavalt ajutise halduri taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

12. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

13. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

Ajutise halduri tasu 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot

hüvitada riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik