3-26-943/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-943

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba

pidada X-i kinnipidamiskesku-ses kinni

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina

Lõbus

Puudutatud isik – X , esindaja riigi õigusabi korras

v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.05.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X-i määruskaebus menetlusse.

2. Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.05.2026

määrus muutmata.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Bangladeshi kodanik, kelle Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Setomaa

vallas Rääptsova külas 30.03.2026 kell 20.30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 41 alusel kinni. Tal ei olnud seaduslikku alust Eestis viibida. Puudutatud isik

selgitas kohapeal politseinikele, et saabus Eestisse Venemaalt, ronides üle piiriaia. Ta oli

28.03.2026 läinud rongiga Dagestanist Moskvasse, liikus sealt lennukiga edasi Peterburi, sealt

bussiga Pihkvasse ja Pihkvast edasi Irboskasse. Seejärel hakkas ta metsas kõndima, ületas

kaks aeda ning palus ühest majast süüa. Kui majaperemees soovis politseisse helistada, siis

läks ta metsa.

2. Puudutatud isik esitas 30.03.2026 kell 22.49 sooviavalduse saada rahvusvahelist kaitset.

PPA pidas ta kohe kuni 48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

3-26-943

seaduse (VRKS) alusel. Tartu Halduskohus andis 01.04.2026 määrusega loa pidada

puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2026.

3. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 20.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse

pikendada Tartu Halduskohtu antud luba VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna

esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning VSS §-s 68 p-s 8

nimetatud asjaolu.

Puudutatud isik ületas ebaseaduslikult piiri ja varjas ennast PPA eest. See viitab ohule, et isik

võib ka edaspidi käituda ebausaldusväärselt ja põgeneda. Isik oli teadlikult planeerinud enda

ebaseadusliku piiriületuse ja tal ei olnud plaani Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, aga kuna

PPA pidas ta kinni, siis esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda väljasaatmist.

Puudutatud isiku käitumine Rääptsova külas asuvas talus annab samuti aluse kahelda isiku

usaldusväärsuses. Isik läks taluhoovi, kus palus süüa ja kui talu peremees selgitas, et temast

tuleb teavitada politseid, siis jooksis metsa. Isik oli rääkinud talus viibides, et tema

eesmärgiks on jõuda Hollandisse oma venna juurde. Hiljem PPA-le ei ole isik kordagi

maininud, et tal on vend ja sugulaste andmete ankeedil on isik öelnud ainult, et tal on kolm

õde ja ema. Samuti ei vastanud isik 19.05.2026 toimunud vestlusel otse küsimustele tema

piiriületuse ja plaanide kohta, vaid vastas keerutades. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

menetlus on pooleli ja vaja on teha veel menetlustoiminguid: vaadelda telefoni, koguda ning

analüüsida päritolumaa infot ja võrrelda isiku ütluste vastavust päritoluriigi teabega, otsus

koostada ja tõlkida.

4. X vaidles 25.05.2026 kohtuistungil vastu enda jätkuvale kinnipidamisele. Ta soovib

viibida majutuskohas ja on nõus tegema PPA-ga igati koostööd. Ta on siiamaani osalenud

kõikidel intervjuudel ja istungitel ning teeb seda ka tulevikus. Mis iganes tingimused talle

seatakse, ta täidab neid. Kui puudutatud isik naaseks kodumaale, oleks ta elu ohus. KPK-s

viibimine mõjub halvasti tema vaimsele tervisele.

5. Tallinna Halduskohus pikendas 26.05.2026 määrusega luba pidada puudutatud isikut

KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 26.07.2026.

Esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud. Puudutatud isikul puudub Eestis

viibimiseks seaduslik alus.

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli ning PPA on selgitanud,

et täiendavalt on vajalik teostada telefoni vaatlus, koguda ja analüüsida päritolumaa teavet

ning võrrelda isiku ütlusi päritoluriigi infoga. Menetlus võib võtta 6 kuud. On oluline, et isik

osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks sel ajal teise liikmesriiki. Isik kinnitas kohtuistungil,

et ta on valmis koostööks PPA-ga, kuid tema vastuolulised seletused ning piiri ületamise ja

enda PPA eest varjamise asjaolud võimaldavad jaatada põgenemisohtu. Väide, et Eestisse

saabumisel oli isiku eesmärk otsida kaitse taotlemiseks üles inimõiguste organisatsioon, ei

haaku isiku varasemate seletustega Eestisse saabumise kohta. Ütluste usaldusväärsuse seab

kahtluse alla see, et tema telefonis on viiteid sellele, et ta plaanis Eestist edasi Poolasse jõuda.

Tema seletustest nähtub valmisolek võimaluse korral mujale Euroopasse edasi liikuda.

Puudutatud isiku kinnipidamise eesmärk algusest peale oli valmistada ette puudutatud isiku

tagasisaatmist. Isik küll ei viivitanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, kuid vastas

19.05.2026 vestlusel PPA küsimusele, kas tal oli plaanis rahvusvahelist kaitset taotleda,

järgmist: „Mul ei olnud kunagi plaane, aga siis kui mind võeti kinni, siis öeldi, et mind

saadetakse tagasi ja ma ütlesin, et ei saa ei Venemaale ega Bangladeshi minna tagasi.“

Kohtuistungil selgitas isik, et ta ei tulnud Eestisse läbi ametliku piiripunkti, kuna kartis, et ta

saadetakse siis tagasi. Istungil antud selgitused inimõiguste organisatsiooni otsimise soovist ei

haaku varasemate selgitustega. Seega on isiku seletuste pinnalt alust arvata, et isik esitas

2(5)

3-26-943

rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida

väljasaatmist.

Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid.

Kinnipidamise pikendamine 2 kuu võrra on proportsionaalne. Vajadus tagada puudutatud

isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal kaalub üles õiguste riive. PPA

kinnitab, et isikule tagatakse vaimse tervise abi keeles, mida ta mõistab.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.05.2026 määrus ning uue määrusega

jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

Halduskohus ei arvestanud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Puudutatud isik oli

sunnitud selliselt käituma temast mitteolenevatel põhjustel. Isik nõustub, et tema

rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja see võtab aega, aga

selleks ei pea teda KPK-s kinni pidama. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses

elades. PPA ja kohus ei ole arvestanud, et isik on nõus tegema koostööd. Isikul ei ole soovi

põgeneda ja ta kinnitab, et ei kavatse põgeneda. Tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4

ja 5 alusel ei ole põhjendatud. PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohtu.

Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ei olnud esitatud kavatsusega vältida väljasaatmist.

Täidetud ei ole VSS §-s 68 sätestatud asjaolud. Isik ei ole enda käitumisega väljendanud soovi

menetlusest kõrvale hoida või põgeneda ning tema puhul oleks pidanud kaaluma leebemate

järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamist. Kinnipidamise pikendamine on

ebaproportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

7. Halduskohtu 26.05.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei

anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Sisuliselt kordab puudutatud isik

määruskaebuses samu argumente, mille halduskohus on oma määruses põhjendatult tagasi

lükanud. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu halduskohtu järeldustega, ei tähenda, et kohus

oleks milleski eksinud.

8. Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku

määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 26.05.2026 määruse õiguspärasust

selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse

siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026.

Samas märgib ringkonnakohus, et kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab ka kehtiva VRKS §

65 lg-le 1 ning lg 2 p-dele 2 ja 5, lg 3 p-le 1 ning § 66 lg-tele 4 ja 7, mille sisu ei ole

varasemate asjaomaste sätetega võrreldes sisuliselt muutunud, arvestades praeguse juhtumi

asjaolusid.

9. PPA tugines 20.05.2026 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu

osas VSS § 68 p-le 8. Halduskohus nõustus PPA-ga, et siinsel juhul esinevad VRKS § 361 lg 2

p-des 4 ja 5 nimetatud asjaolud. Nende sätete alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (VRKS

§ 361 lg 2 p 4), ning kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni

3(5)

3-26-943

peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (VRKS § 361 lg 2

p 5).

10. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus ei ole veel lõpule

jõudnud. Määruskaebuses esitatu ei anna alust järeldada, et rahvusvahelise kaitse menetluses

oleks põhjendamatuid viivitusi. PPA ning halduskohus on asjakohaselt selgitanud, milliseid

toiminguid tuleb selles menetluses veel teha. Puudutatud isikuga peeti vestlus 19.05.2026.

PPA-l tuleb kontrollida esitatud andmete õigsust, isiku väidete usutavust ja muid asjaolusid

ning teha selleks vajalikke menetlustoiminguid, samuti võrrelda vestlusel saadud teavet

päritoluriigi teabega (vt VRKS § 18 lg-d 2 ja 3). Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel

jõudnud teha vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6

kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.

11. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku

kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt

Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 361 lg 21 järgi

käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS

§-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.

Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).

12. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et esineb VSS § 68 p-s 8 märgitud

põgenemisohule viitav asjaolu, kuna puudutatud isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida. Ta plaanis teadlikult Eesti

piiri ebaseaduslikku ületamist, mida mh kinnitavad tema telefonist leitud andmed piiritõkke

ületamise üksikasjade kohta. Isiku ütlused on olnud ajas muutuvad ja vastuolulised, mis ei

tekita usaldust nende õigsuses. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui teda

oli VSS § 15 lg 41 alusel kinni peetud ja talle sai seega selgeks, et teda ootab ees Eestist

lahkumine (VRKS § 361 lg 2 p 5). Isiku ütlustest ja hoiakutest saab järeldada, et tal ei olnud

plaanis Eestisse jääda, vaid siit edasi liikuda. Isikul ei ole Eestis sugulasi, samuti ei nähtu

mingit muud seost Eestiga. Seega suure tõenäosusega teeks isik KPK-st vabanemise korral

oma plaani teoks. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud

asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla

PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluseks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmiseks

kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud mingeid uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks

aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule.

13. Kuna tuvastatud on puudutatud isiku põgenemise oht, ei ole VRKS § 29 lg-s 1

sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest need ei tagaks isiku

kättesaadavust sama tõhusalt (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kaheks kuuks pidada

ebaproportsionaalseks. Halduskohus andis loa lühemaks ajaks, kui seadus võimaldaks. Asja

materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või

turvalisust. Kohus arutas kohtuistungil põhjalikult kaebaja vaimse tervise vajaduste

tagamisega seonduvat ja arvestas seda ka määruse tegemisel. Asjaolu, et kinnipidamine

reeglina ei mõju inimeste vaimsele tervisele soodsalt, on üldteada asjaolu, kuid ei saa

põhjendatud vajaduse korral välistada kinnipidamist kohtu lubatud tähtaja jooksul. Kohtule ei

ole esitatud tervishoiutöötaja hinnangut, et jätkuv kinnipidamine võib oluliselt kahjustada

puudutatud isiku tervist.

4(5)

3-26-943

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 26.05.2026 määrus

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)