Legislator Case Law & Legislation
2-26-8016/4 AI generated

2-26-8016/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Case Number 2-26-8016/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-26-8016/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-8016

Tsiviilasi

R.N hagi A.Y ja I.O vastu (seaduslik esindaja W.Q)

väljamõistetud elatise vähendamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.N

Kostjad: A.Y (isikukood XXX) ja I.O (isikukood: XXX),

kostjate seaduslik esindaja: W.Q (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.N hagi A.Y ja I.O vastu (seaduslik esindaja W.Q) elatise vähendamiseks

menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Elektrooniliselt esitatud

dokumente kohus reaalselt ei tagasta.

2. Jätta R.N riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

4. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. R.N (hageja) esitas 16. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagi oma viie lapse:

XXXXXXXXXX vastu elatise vähendamiseks (tsiviilsi nr 2XXXXXXXXX).

Tartu Maakohus tegi avalduse põhjal kindlaks, et viiest lapsest kolm (ema XXX) elavad XXXX

ning kaks last (ema W.Q) elavad X maakonnas. Kuna hagi A.Y ja I.O vastu elatise

vähendamiseks tuleb laste elukoha järgi arutada Pärnu Maakohtus, eraldas Tartu Maakohus 08.

aprilli 2026 määrusega nende kostjate osas elatise vähendamise nõude iseseisvaks menetluseks

tsiviilasjana nr 2-26-8016 ja edastas tsiviilasja läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.

2. Hageja R.N 16. märtsi 2026 avalduses soovib, et kohus vähendaks või kustutaks alimendi

summad. Hetkel alimentide summa on kokku 120+ tuhat eurot ja hageja arvates pole reaalne, et

seda summat kunagi makstud saab, kuna kui ta teenib kuus miinimumpalga, jääb alles pool

palgasummast, aga miinus iga kuu on 1000 – 1500 eurot. Hageja palve on vähendada või

kustutada mingi osa alimentidest, kuna hageja kannab karistust ja vanglast vabanedes soovib

Tsiviilasi nr 2-26-8016

minna ka ausale tööle ja elada seaduskuulekat elu. Hageja on nõus, et peab lapsi toetama, aga kui

pole, mille eest, ei saa seda ka teha. Miinus tiksub iga kuu + veel kohtutäitur, kes küsib sama

summa, mis on sissenõutav summa.

Hageja R.N palub võtta tema taotlus alimentide vähendamiseks menetlusse ja palub vabastada

teda riigilõivust ja soovib saada riigipoolset õigusabi.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kohus 01. juunil 2026

kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

kuna hagiavalduses toodud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ei ole selged ning

menetlusosaliste andmed puudulikud. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul alates

kohtunõude kättetoimetamisest kõrvaldama hagiavalduses järgmised puudused:

1) esitama hagiavalduse seadusega nõutud hagiavalduse vormis, so (digi)allkirjastatuna trükituna

A4 formaadis, hagiavalduse sissejuhatuses peab olema märgitud kohtu nimi (Pärnu Maakohus),

hageja enda andmed ja kostjate (laste) ning kostjate seadusliku esindaja (ema) andmed (nimed,

isikukoodid, elu/viibimiskoht, sidevahendid). Selles asjas on hagejaks hagiavalduse esitaja R.N

ja kostjateks on laps A.Y ja I.O, kellele R.N peab elatist maksma. Laste ema W.Q on selles asjas

kostjate seaduslik esindaja ja tema andmed tuleb ka hagiavalduse sissejuhatusse märkida

2) märkima hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendada nõuet: esitada andmed

hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatiste suuruste kohta (mis lahendi alusel ja kui palju

hageja praegu maksab/peab maksma kummalegi lapsele), andmed oma sissetulekute suuruse

kohta ja säästude puudumise kohta, võimaliku töövõimetuse kohta, andmed enda väljaminekute

kohta, sh palju maksab/peab maksma teistele ülalpeetavatele; märkima, milline oli hageja

majanduslik olukord juunis 2024, kostjate kasuks elatise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise

ajal ning mil määral on hageja majanduslik olukord tänaseks muutunud (hageja sissetuleku ja

kulude muutumine viimase kahe aasta jooksul). Võimalusel lisada asjaolusid kinnitavad tõendid

(konto väljavõte, palgatõend, kuludokumendid jms).

3) märkima hagiavalduses R.N selgelt väljendatud nõude kostjate A.Y ja I.O vastu – kui palju

kummagi lapse kohta hageja taotleb välja mõistetud elatist vähendada? Kui suurt elatist

kummalegi lapsele on hageja nõus edaspidi maksma?; samuti mis kuupäevast alates ja mis ajani

vähendamist taotleb? (kõige varasem aeg, millest vähendamist saab taotleda, on alates hagi

esitamisest, so alates 16.03.2026 ja kõige kauem kuni lapse täisealiseks saamiseni).

4. Kohus selgitas hagejale, et seadus ei näe ette elatise võlglase õigust taotleda kohtult juba

sissenõutavaks muutunud elatise võla „kustutamist“ võla suuruse tõttu või ajutiste makseraskuste

tõttu (nt seetõttu, et vanem viibib vanglas ja tal sissetulekut sel ajal ei ole). Alaealine laps ei saa

ise endale ülalpidamist teenida, kuid ta vajab igakuiselt toitu, eluaset, ülalpidamist ka nendel

kuudel, kui üks vanem ei tööta – sel juhul langeb teisele vanemale lapse ülalpidamisel

topeltkoormus ja elatise võlg kogunebki, kuni võlgnikust vanem saab tööle asuda ja hakata

uuesti maksma jooksvat elatist ja selle kõrvalt tasuma ka võlga osas, milles lapsed on pidanud

vahepeal vähemaga hakkama saama. Vanema esmane ülesanne on maksta jooksvat elatist. Ta

peab tegema endast oleneva, et asuda jooksva elatise kohustust täitma esimesel võimalusel, sh

otsima piisava palgaga tööd, et anda lastele ülalpidamist regulaarselt ja piisavas ulatuses.

Alaealise lapse kui nõrgema poole kaitseks on ette nähtud erinevad meetmed, sh täitemenetluse

seadustikus sunnimeetmed, et vanem täidaks ülalpidamiskohustust lapse ees. Elatise võlast ei

vabastata võlgnikku ka pankrotimenetluse kaudu. Võlast saab vabaneda vaid juhul, kui see on

aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 5 alusel 10 aastat on möödunud eraldi igast

elatise maksest, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist) või kui kohustatud vanem suudab

tõendada nõude täitmist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1).

5. Samuti kohus selgitas, et perekonnaseaduse § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline andma teisele isikule

Lk 2 / 4

Tsiviilasi nr 2-26-8016

ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Sama säte ütleb, et kohus võib mõjuval põhjusel elatist siiski vähendada ja

mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Hagiavalduses ei ole nendele asjaoludele tuginetud, kui sellised asjaolud

esinevad, tuli hagejal need hagiavalduses kirjeldada.

6. Samuti kohus selgitas hagejale riigi õigusabi andmise aluseid, kohustust esitada vastaval

blanketil nõuetekohase sisu, põhjenduse ja majandusliku seisundi andmetega taotlus puuduste

kõrvaldamise tähtaja jooksul, võimalusel tõendid säästude puudumise kohta (viimase 4 kuu

konto väljavõtted).

7. Hageja R.N sai 01. juuni 2026 puuduste kõrvaldamise määruse kätte elektrooniliselt

avaliku e-toimiku kaudu. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lõppes 17. juunil 2028. Kohus

hoiatas hagejat 01. juuni 2026 määruses, et tähtaja möödumisel puuduste kõrvaldamata jätmisel

kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 1-2 alusel. Avaldaja ei ole puudusi

kõrvaldanud ega taotlenud täiendavat tähtaega.

8. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud

hagiavalduse olulisi vorminõudeid. R.N hagi on menetlemist takistavate puudustega: esitatud

nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Lisaks hagiavalduses puuduvad kostjate ja

nende seadusliku esindaja andmed. Sellist hagiavaldust menetlusse võtta ja kostjale edastada ei

saa. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud, hageja puudusi ei ole

kõrvaldanud.

9. TsMS § 186 lg-te 5 ja 6 (koostoimes TsMS § 180 lg 1 p 3) alusel, kui kohus on

menetlusabi, sh riigi õigusabi, taotluse esitajalt nõudnud andmeid tema majandusliku seisundi

kohta ning kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid

oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud

ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.

10. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

11. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus

füüsiliselt ei tagasta.

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei

ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise järel, kui hageja kõrvaldab

hagiavalduses seni esinenud ja kohtu poolt viidatud puudused, saab hageja pöörduda kohtusse

uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu.

12. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Hagivalduse menetlusse

võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi menetlusosalisi

osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Hageja kanda jäävad

tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lk 3 / 4

Tsiviilasi nr 2-26-8016

Heli Käpp

kohtunik

Lk 4 / 4