3-25-2499/72 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Maret Altnurme, Janar Jäätma ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2499

Haldusasi

Q.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2025

otsuse nr 12311170081-1 tühistamiseks ning Politsei-

ja Piirivalveameti kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Q.A

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina

Lider

Menetluse alus ringkonnakohtus

Q.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Q.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.12.2025 määruse peale

menetlusse.

2. Rahuldada Q.A määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.12.2025

määruse resolutsiooni punkt 1. Saata haldusasi halduskohtule ettevalmistava

menetluse jätkamiseks.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 16.06.2025 otsusega nr 12311170081-1 kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata. PPA leidis, et kaebaja taotlus on rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatu ning tegi VRKS § 20 lg 2

alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, tunnistas kaebaja Eestis viibimise õigusliku

aluse lõppenuks ning tegi talle ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku

täitmistähtajaga 30 päeva. PPA jättis kohaldamata VSS 74 lg-s 4 sätestatud sissesõidukeelu.

3-25-2499

2. Q.A esitas 28.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.06.2025 otsuse nr

12311170081-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks. Kaebaja taotles asja läbivaatamist

kohtuistungil.

3. Tallinna Halduskohus otsustas 31.10.2025 määrusega määrata kohtuistungi toimumise

01.12.2025. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb tagada tõlk kohtuistungile (resolutsiooni p 1).

4. Pärast kohtuistungi määramist esitas kaebaja arvukalt täiendavaid taotlusi, avaldusi,

vastuväiteid ja selgitusi.

5. Kohus selgitas 25.11.2025 kaebajale, et isikusamasuse kontrollimisel on võimalik lähtuda

rahvusvahelise kaitse taotleja tõendist ning kohtul on võimalik kasutada seaduses ettenähtud

andmekogudes sisalduvaid andmeid. Lisaks selgitati kaebajale, et tal tuleb tagada istungile

tõlk.

6. Tõlk teatas kohtute infotelefonile, et kaebaja ei ole vaatamata tema korduvatele

pöördumistele edastanud tõlketeenuse osutamiseks vajalikke kohtuasja materjale. Seetõttu ei

ole tõlgil võimalik valmistuda suuliseks tõlkeks ega osutada kohtumenetluses nõuetekohast

tõlketeenust. Tõlk andis ühtlasi teada, et ta ei osale 01.12.2025 kohtuistungil. Kõne on

fikseeritud KIS-is tegevuse „kõne kokkuvõtte“ all. Samuti koostas Pärnu Maakohtu spetsialist

Anu Seppel kõne kohta õiendi, millest nähtub tema Teamsi vestlus kohtuistungisekretär Janne

Tähega.

7.Kaebaja teatas 01.12.2025 kohtule, et tal ei ole võimalik tagada tõlgi osalemist samal päeval

toimuval kohtuistungil temast mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja selgitas, et oli tõlketeenuse

eest tasunud ning saavutanud tõlgiga kokkuleppe juba 28.11.2025. Kaebaja sõnul teavitas tõlk

teda 01.12.2025 kell 09.34, et ei saa kohtuistungil osaleda. Kaebaja ei saanud ette näha tõlgi

keeldumist istungi päeval ega olnud objektiivselt suuteline leidma uut tõlki nii lühikese ajaga.

Seetõttu ei saa tõlgi puudumist pidada kaebajast tingitud asjaoluks ega menetlusõiguste

kuritarvitamiseks. Kaebaja leidis, et kohtuistungi läbiviimine ilma tõlgita rikkus tema õigusi

tõhusale kohtulikule kaitsele. Kaebaja taotles kohtule 01.12.2025 kell 09.51 esitatud

avalduses kohtuistungi edasi lükkamist. Samas märkis kaebaja, et on valmis kohtuistungil

osalema. Kaebaja ilmus 01.12.2025 kohtuistungile ilma tõlgita. Kohtu küsimusele, kas ta

suudab kohtuga eesti keeles suhelda, vastas kaebaja vene keeles.

8. Tallinna Halduskohus jättis 01.12.2025 määrusega kaebuse PPA 16.06.2025 otsuse

peale läbi vaatamata.

Kaebaja esitas kaebuse 28.07.2025 ning täiendas seda 31.07.2025. Halduskohus määras

31.10.2025 kohtuistungi 01.12.2025 ning kohustas kaebajat tagama istungile tõlgi. Kaebajale

oli kogu menetluse jooksul teada, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ning et tal tuleb

kohtumääruse kohaselt tagada kohtuistungil eesti-vene tõlk. Kaebaja oli sellest kohustusest

teadlik, sest talle oli seda nii kohtumääruses kui ka hilisemas kirjavahetuses selgitatud.

Kaebaja esitas menetluse jooksul arvukalt taotlusi ja vastuväiteid ning kohus pidas tema

menetluslikku aktiivsust oluliseks kaebaja käitumise hindamisel. Kaebaja taotles korduvalt

kohtuistungi edasilükkamist erinevatel põhjustel, muu hulgas seoses menetlusmaterjalidega

tutvumise ja isikusamasuse tuvastamise küsimustega. Selline käitumine näitab soovi

menetlust venitada ning menetluslike võimalusi ära kasutada selleks, et lõppotsuse tegemine

edasi lükkuks.

2(5)

3-25-2499

Istungipäeva hommikul sai kohus tõlgilt telefonikõne, milles tõlk teatas, et ta ei saa

kohtumenetluses osaleda, kuna kaebaja ei olnud talle kohtuasja materjale edastanud ja

seetõttu ei olnud tal võimalik suulist tõlget teha. Kohus tugines selle asjaolu tuvastamisel

KIS-i tehtud märkmetele ja kohtuteenistujate vahelisele kirjavahetusele. Vahetult enne

istungit teavitas kaebaja omakorda kohut, et tõlk ei saa istungil osaleda. Kaebaja selgitas, et

tõlketeenus oli tellitud ja selle eest tasutud, kuid tõlk loobus osalemisest istungipäeva

hommikul. Samuti palus kaebaja istungi edasi lükata või tagada tõlk kohtu poolt. Tõlgi

loobumine ei vabastanud kaebajat kohustusest tagada kohtuistungile tõlk. Ühe tõlgi

loobumine ei võtnud kaebajalt kohustust leida teine tõlk või võtta tarvitusele vajalikud

meetmed kohtuistungi tõrgeteta toimumiseks. Tõlgi loobumine oli seotud sellega, et kaebaja

ei olnud tõlgile kohtuasja materjale edastanud, ning seetõttu ei saanud tõlgi puudumist pidada

asjaoluks, mis ei oleks olnud seotud kaebaja enda tegevusega.

Kaebaja ilmus 01.12.2025 kohtuistungile ilma tõlgita. Kui kohus küsis eesti keeles, kas ta on

võimeline kohtuga suhtlema, vastas kaebaja vene keeles. Kaebaja ei valda eesti keelt ulatuses,

mis võimaldaks tal kohtumenetluses tõlgi abita osaleda. Kaebaja teadis tõlgi vajadusest ja oli

kohustatud selle tagama.

Kogu menetluskäik näitas, sh arvukate taotluste esitamine, korduvad istungi edasilükkamise

soovid, vastuväited isikusamasuse tuvastamisele ning tõlgi puudumisega seotud asjaolud, et

kaebaja otsis menetluslike võimalusi kohtuistungi ärajäämiseks ja asja lahendamise

edasilükkamiseks. Tegemist oli menetlusõiguste kuritarvitamisega HKMS § 28 lg 2

tähenduses. Kohus oli juba 28.11.2025 teinud kaebajale menetlusõiguste kuritarvitamise tõttu

trahvihoiatuse. Kaebaja ei täitnud talle HKMS § 82 lg 2 alusel pandud kohustust tagada

kohtuistungile tõlk. Kuna kaebaja taotles ise asja arutamist kohtuistungil, ei vallanud eesti

keelt ning ei taganud tõlgi osalemist, oli täidetud HKMS § 151 lg 2 p-s 3 sätestatud alus

kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtu nõude täitmata jätmine ei takistanud üksnes

konkreetse menetlustoimingu tegemist, vaid muutis võimatuks ka asja sisulise arutamise

kohtuistungil.

9. Q.A esitas määruskaebuse halduskohtu 01.01.2025 määruse peale.

Kaebaja on Iisraeli ja Venemaa kodanik ning rahvusvahelise kaitse taotleja, kes ei valda eesti

keelt. Kaebaja täitis talle pandud kohustuse tagada 01.12.2025 kohtuistungiks tõlk. Ta tellis

21.11.2025 suulise tõlke teenuse tõlkebüroolt OÜ Aabwell, sai 25.11.2025 kinnituse

konkreetse tõlgi määramise kohta, tasus teenuse eest ning teavitas 28.11.2025 kohut tõlgi

osalemisest. Kaebaja kinnitas samuti oma osalemist istungil. Tõlkebüroo teatas ootamatult, et

tõlk ei saa istungil osaleda ning asendustõlki ei ole võimalik samaks päevaks leida. Kaebaja

teavitas sellest viivitamata kohut, palus istungi edasi lükata või tagada tõlk kohtu algatusel

ning kinnitas samal ajal oma valmisolekut istungil osaleda, kui tõlge tagatakse. Tõlgi

puudumine ei olnud tingitud kaebaja tegevusest ega saanud seda käsitada tema süü või

menetlusõiguste kuritarvitamisena.

Kohus viis kohtuistungi läbi ilma tõlgita, kuigi oli teadlik, et kaebaja ei valda menetluskeelt.

Kaebajal puudus tegelik võimalus mõista kohtu ja vastustaja seisukohti, esitada selgitusi,

reageerida vastaspoole väidetele ning kasutada tõhusalt oma menetlusõigusi. Sellega rikuti

tema õigust olla ära kuulatud ja osaleda menetluses. Esitatud taotlused, vastuväited ja

selgitused olid seotud menetluses osalemise, dokumentide kättesaamise, tähtaja pikendamise,

isikusamasuse tuvastamise ning rahvusvahelise kaitse menetluse asjaoludega. Kohus tugines

määruses andmetele, mida ei olnud kohtumenetluses tõenditena uuritud ega talle avaldatud.

Eelkõige vaidlustab ta viited telefonikõne sisule, KIS-i kannetele ning nn kohtu andmetele.

3(5)

3-25-2499

Tegemist ei ole HKMS mõttes lubatavate ja uuritud tõenditega ning talle ei antud võimalust

nende andmete kohta seisukohti esitada ega neid vaidlustada.

Kaebaja esitas pärast kohtuistungit kirjalikud selgitused ja dokumendid, kuid kohus tagastas

need. Rahvusvahelise kaitse menetluse materjalid sisaldasid konfidentsiaalset ja isikuandmeid

hõlmavat teavet ning nende edastamine tõlgile, kes ei olnud kohtutõlk ega menetlusosaline,

oleks olnud vastuolus andmekaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse konfidentsiaalsuse

nõuetega.

Kohus jättis lahendamata taotluse istungi edasilükkamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

11. HKMS § 151 lg 2 p 3 järgi võib kohus kaebuse läbi vaatamata jätta muu hulgas juhul, kui

kaebaja ei täida kohtu nõuet. Tegemist on erandliku menetlusliku tagajärjega, mille

kohaldamine eeldab, et kohtu nõude täitmata jätmine on menetlusosalisele omistatav ning

takistab asja sisulist lahendamist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine kujutab endast intensiivset

põhiõiguste riivet, kuna selle tagajärjel jääb isik ilma võimalusest saada kohtult sisuline

hinnang tema õiguste kaitseks esitatud nõudele. Seetõttu tuleb vastavat alust tõlgendada

kitsalt ning kohaldada üksnes siis, kui leebemad menetluslikud abinõud ei ole piisavad.

12. Halduskohus kohustas 31.10.2025 määrusega kaebajat tagama 01.12.2025 toimuvale

kohtuistungile tõlgi. Toimikust nähtub, et kaebaja asus nimetatud kohustust täitma.

Määruskaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja tellis tõlketeenuse, tasus selle eest

ning teavitas kohut tõlgi osalemisest. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et tõlk kinnitas enne

kohtuistungit oma osalemist. Halduskohus on ka ise vaidlustatud määruse punktis 11

märkinud, et kaebaja teatas 25.11.2025 kohtule tõlgi osalemisest istungil. Seega ei nähtu

toimikust asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et kaebaja oleks jätnud kohtu 31.10.2025

määruse täitmiseks vajalikud toimingud tegemata. Vastupidi, kogutud materjalidest nähtub, et

kaebaja püüdis kohtu määrust täita ning korraldas tõlgi osalemise. Vaidlust ei ole ka selle üle,

et tõlk ei ilmunud 01.12.2025 kohtuistungile. Halduskohus asus siiski seisukohale, et

nimetatud asjaolu tuleb lugeda kaebaja vastutusalasse kuuluvaks. Ringkonnakohus selle

seisukohaga ei nõustu.

13. HKMS § 82 lg 2 kohaselt võib kohus kohustada menetlusosalist tagama tõlgi osalemise.

Nimetatud säte paneb menetlusosalisele kohustuse võtta tarvitusele mõistlikud meetmed tõlgi

leidmiseks ja istungile kaasamiseks. Sättest ei tulene aga, et menetlusosaline vastutaks

objektiivselt kolmanda isiku hilisema käitumise eest olukorras, kus ta on kohtu määruse

täitmiseks vajalikud toimingud juba teinud. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja esitas

kohtule täiendused kohtuistungi protokollile (dtl 785), milles märkis p-s 6, et edastas tõlgile

kogu suulise tõlketeenuse osutamiseks vajaliku korraldusliku teabe. Sama dokumendi p-s 9

selgitas kaebaja, et ei edastanud tõlgile kohtutoimiku materjale, kuna need sisaldasid tema

hinnangul konfidentsiaalset teavet. Kaebaja sai tõlgi loobumisest teada istungi toimumise

päeval hommikul, teavitades sellest viivitamata kohut ning taotles kohtuistungi

edasilükkamist. Toimikust sisalduvast kirjavahetusest tõlgiga (dtl 797) nähtub ühtlasi, et

kaebaja edastas tõlgile faili pealkirjaga „TÕLKIJALE.docx 18K“. Halduskohus ei ole

hinnanud, kas kaebaja poolt tõlgile edastatud teabe pinnalt oli tõlgil võimalik oma kohustusi

täita, arvestades sealjuures ka tõlgi varasemat kogemust sarnaste kohtuasjade tõlkimisel.

4(5)

3-25-2499

Seega ei ole halduskohus käesolevas asjas tuvastanud, et tõlgi loobumine oleks olnud tingitud

kaebaja tahtlikust tegevusest või hooletusest. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kaebajal

oleks olnud pärast tõlgi loobumisest teada saamist reaalne võimalus leida paari tunniga uus

tõlk. Halduskohus on piirdunud üldise järeldusega, et kaebaja kohustus oli tagada tõlgi

osalemine. Sellest ei piisa siiski järeldamaks, et kohtu nõude täitmata jätmine oli HKMS §

151 lg 2 p 3 tähenduses kaebajale omistatav.

14. Kaebaja ilmus kohtuistungile isiklikult. Toimikust nähtub, et pärast tõlgi loobumisest

teadasaamist teavitas kaebaja tekkinud olukorrast viivitamata kohut ning palus istungi

edasilükkamist või abi tõlgi tagamisel (dtl 769). Seetõttu ei saa kaebaja käitumisest järeldada

soovi menetlust takistada, venitada või kohtumenetlusest kõrvale hoida.

15. Halduskohtu määrusest ei ole nähtu, et asi oli võimalik läbi vaadata ainult kohtuistungil

kaebaja osavõtul. Enne HKMS § 151 lg 2 p 3 kohaldamist oleks tulnud kohtul kaaluda vähem

intensiivsemate abinõude kasutamist, nt kohtuistungi edasilükkamist, asja arutamist ilma tõlgi

osavõtuta või asja arutamist kirjalikus menetluses.

16. Halduskohus on vaidlustatud määruses muu hulgas viidanud sellele, et kaebaja on

esitanud menetluse jooksul arvukalt taotlusi ja vastuväiteid ning hinnanud sellist käitumist

menetlusõiguste kuritarvitamisena.

HKMS § 28 lg 1 kohaselt tuleb menetlusõigusi kasutada heauskselt. Sama paragrahvi lõikest

2 tuleneb kohtule võimalus reageerida menetlusõiguste kuritarvitamisele. Menetlusõiguse

kuritarvitamise tuvastamine eeldab siiski konkreetsete asjaolude põhjal tehtud põhjendatud

järeldust, et menetlusosalise tegevuse tegelik eesmärk on menetluse takistamine, venitamine

või muu menetluse eesmärgiga vastuolus olev tulemus. Menetlusõiguste kasutamist ei saa

samastada nende kuritarvitamisega üksnes seetõttu, et menetlusosaline kasutab talle

seadusega antud õigusi aktiivselt. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et halduskohus oleks

tuvastanud ühegi konkreetse taotluse või menetlustoimingu, mis oleks olnud ilmselgelt

põhjendamatu või suunatud üksnes menetluse venitamisele. Kohus on piirdunud üldise viitega

taotluste arvule. Taotluste arv iseenesest ei võimalda siiski järeldada menetlusõiguste

kuritarvitamist. Eriti tuleb seda arvestada käesolevas asjas, kus kaebaja on välisriigi kodanik,

ei valda eesti keelt, tegutseb ilma professionaalse esindajata ning vaidlustab rahvusvahelise

kaitse menetluses tehtud otsust. Sellises olukorras on menetlusosalise aktiivne pöördumine

kohtu poole, täiendavate selgituste küsimine, tõendite esitamine ning menetluslike taotluste

esitamine käsitatav pigem kaitseõiguse kasutamisena kui menetlusõiguste kuritarvitamisena.

17. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse ja saadab asja

halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)