Legislator Case Law & Legislation
2-26-8231/16 AI generated

2-26-8231/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-8231/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

N.G (avaldaja, võlgnik) esitas 13. aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Legislator headnote

AI generated

2-26-8231/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Keywords

AI generated
withdrawal of social benefits untimely request for extension delayed asylum application untimely notification of defects acquisition of pension rights closure of mutual assistance proceedings
AI generated
2-24-2805/7
A. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 19. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Tartu Maakohus jättis 29. veebruari 2024. a määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § x lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitama võlgniku põhistuse maksejõuetusavalduse esitamise kohta; esitama selgituse makseraskuste ja nende põhjuste kohta; täpsustama andmeid võlgniku vara ja sissetulekute kohta; täpsustama avaldaja plaanitavaid tegevusi makseraskuste ületamiseks maksejõuetusmenetluse algatamisel; täpsustama, kas avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist juhul, kui kohus leiab, et võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks puudub alus. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS § x lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.
2-24-7038/13
Määrata T. T. usaldusisiku Küllike Miti tasuks 297 eurot, millele lisandub käibemaks Anda T. T. usaldusisiku Küllike Miti tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning
2-25-402/21
Anda K.P.-le usaldusisiku Z.X-i tasu ja kulude hüvitamiseks menetlusabi ning tasuda usaldusisiku tasu 450 eurot menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel.
2-25-15292/3
§ 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.
2-24-2282/4
Txxx Txxxxxxx esitas 09.02.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-26-8231

Tsiviilasi

N.G maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N.G (isikukood XXX; elukoht XXX-i ; e-

post ; tel: XXX)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda N.G maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.

2. Tagastada avaldus koos lisadega N.G-le .

3. Jätta menetluskulud N.G kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte N.G-le .

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. N.G (avaldaja, võlgnik) esitas 13. aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Tartu Maakohus jättis 22. aprilli 2026. a määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ja määras

võlgnikule tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks:

nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavalduse esitamiseks ning avalduselt riigilõivu 10

eurot tasumiseks.

Avaldaja esitas 5. mail 2026 maksejõuetusavalduse nõuetekohasel vormil ning tasus

riigilõivu.

Kohus jättis 6. mai 2026. a määrusega avalduse teistkordselt käiguta ning andis avaldajale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: täpsustamiseks, millal makseraskused tekkisid ning mis

otstarbel on avaldaja laene võtnud; märkida pensionikontol oleva vara suurus ning märkida

võlgniku kohustused ja võlausaldajad.

Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust

menetlusse võtmast ja tagastada selle.

Kohus pikendas 2. juuni 2026. a kirjaga 6. mai 2026. a määruses osundatud puuduste

kõrvaldamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra kirja kättesaamisest alates.

2. Avaldaja sai kohtu 2. juuni 2026. a kirja kätte 2. juunil 2026 kättetoimetamisportaali

vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 16. juunil

2026 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole käesoleva

ajani puudusi kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel.

4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad

FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p

9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku

allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

5. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised

andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas

selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda

suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu

otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid

välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva

seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes

algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.

Kohus selgitas 6. mai 2026. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning

samuti selgitas kohus, milliseid andmeid tuleb võlgnikul täpsustada ja selgitada, sh kohustas

võlgnikku esitama põhistuse maksejõuetusavalduse esitamise kohta, selgituse makseraskuste

ja nende põhjuste kohta ning täpsustama andmeid pensionikontol oleva vara, võlausaldajate

ja kohustuste kohta.

6. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse

avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud

avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 6. mai 2026. a

määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.

7. Kohus pikendas 2. juuni 2026. a kirjaga võlgnikule 6. mai 2026. a määruses antud

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva võrra alates 2. juuni 2026. a kirja

kättesaamisest. Võlgnik sai kohtu 2. juuni 2026. a kirja kätte 2. juunil 2026. Lähtudes TsMS

§

lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse

esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 3. juunil 2026, 14 päeva möödus TsÜS §

135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 16. juunil 2026. Käesoleva määruse tegemise seisuga, s.o 19.

juuni 2026. a, ei ole võlgnik puudusi kõrvaldanud.

Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 6. mai 2026. a määrusega määratud tähtajaks (16. juuniks

2026) puudusi kõrvaldanud, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg

1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub

hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka

maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise

järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta

võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg

1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik