2-26-8231/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedN.G (avaldaja, võlgnik) esitas 13. aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Legislator headnote
AI generated2-26-8231/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T UM Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anastassia Stalmeister
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-26-8231
Tsiviilasi
N.G maksejõuetusavaldus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: N.G (isikukood XXX; elukoht XXX-i ; e-
post ; tel: XXX)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda N.G maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.
2. Tagastada avaldus koos lisadega N.G-le .
3. Jätta menetluskulud N.G kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud
puuduvad.
4. Määrus toimetada kätte N.G-le .
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1. N.G (avaldaja, võlgnik) esitas 13. aprillil 2026 Tartu Maakohtule võlgniku
maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
Tartu Maakohus jättis 22. aprilli 2026. a määrusega maksejõuetusavalduse käiguta ja määras
võlgnikule tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks:
nõuetekohaselt vormistatud maksejõuetusavalduse esitamiseks ning avalduselt riigilõivu 10
eurot tasumiseks.
Avaldaja esitas 5. mail 2026 maksejõuetusavalduse nõuetekohasel vormil ning tasus
riigilõivu.
Kohus jättis 6. mai 2026. a määrusega avalduse teistkordselt käiguta ning andis avaldajale
tähtaja puuduste kõrvaldamiseks: täpsustamiseks, millal makseraskused tekkisid ning mis
otstarbel on avaldaja laene võtnud; märkida pensionikontol oleva vara suurus ning märkida
võlgniku kohustused ja võlausaldajad.
Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust
menetlusse võtmast ja tagastada selle.
Kohus pikendas 2. juuni 2026. a kirjaga 6. mai 2026. a määruses osundatud puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaega 14 päeva võrra kirja kättesaamisest alates.
2. Avaldaja sai kohtu 2. juuni 2026. a kirja kätte 2. juunil 2026 kättetoimetamisportaali
vahendusel, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 16. juunil
2026 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg 6). Võlgnik ei ole käesoleva
ajani puudusi kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda füüsilise isiku
maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2 alusel.
4. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad
FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 1 p
9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku
allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
5. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised
andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas
selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda
suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu
otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise
menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid
välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva
seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes
algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed.
Kohus selgitas 6. mai 2026. a määruses, et võlgniku avaldus ei vasta nendele nõuetele ning
samuti selgitas kohus, milliseid andmeid tuleb võlgnikul täpsustada ja selgitada, sh kohustas
võlgnikku esitama põhistuse maksejõuetusavalduse esitamise kohta, selgituse makseraskuste
ja nende põhjuste kohta ning täpsustama andmeid pensionikontol oleva vara, võlausaldajate
ja kohustuste kohta.
6. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse
avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud
avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 6. mai 2026. a
määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.
7. Kohus pikendas 2. juuni 2026. a kirjaga võlgnikule 6. mai 2026. a määruses antud
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva võrra alates 2. juuni 2026. a kirja
kättesaamisest. Võlgnik sai kohtu 2. juuni 2026. a kirja kätte 2. juunil 2026. Lähtudes TsMS
§
lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse
esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 3. juunil 2026, 14 päeva möödus TsÜS §
135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 16. juunil 2026. Käesoleva määruse tegemise seisuga, s.o 19.
juuni 2026. a, ei ole võlgnik puudusi kõrvaldanud.
Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 6. mai 2026. a määrusega määratud tähtajaks (16. juuniks
2026) puudusi kõrvaldanud, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg
1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 9 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
8. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,
ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub
hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole
esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka
maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise
järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.
9. TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta
võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Kohus selgitab, et võlgnikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg
1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastassia Stalmeister
kohtunik