2-25-19959/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-19959

Tsiviilasi

M. T. (T.) maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M. T. (ik: XXX, elukoht: XXX, e-posti aadress:

XXX)

Avaldaja esindaja: Aivar Haava, e-posti aadress: XXX

Võlgniku usaldusisik: Hillar Villers, e-posti aadress: XXX

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. T. (T.) maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja M. T. (T., isikukood: XXX) pankrot 19.06.2026 kell 13:00.

3. Nimetada M. T. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, XXX, mob tel nr XXX, e-posti aadress: XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 09.07.2026 kell 10:00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada M. T. (T., isikukood:

XXX) kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 19. juuniks pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud võlgniku M. T. kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasuks 654,72 eurot (käibemaksuga).

15. Anda M. T.-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest

usaldusisiku tasu 654,72 eurot (sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto XXX XXX AS-s).

16. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

M. T. (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt sattus

võlgnik makseraskustesse ülejõu käivate laenukohustuste võtmise tõttu ning võlgnikul puudub

sissetulek, millest oleks võimalik tekkinud võlgnevusi tasuda. Võlgnik on võtnud laene, mis on ka

kohtuotsustega võlgnikult välja mõistetud ning võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust.

Võlgniku täitmata kohustuste jääk on põhivõla osas kokku 11 995,46 eurot, millele lisanduvad

viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgnik ei tööta käesoleval ajal ning tema sissetulekuks on

käesoleval ajal üksnes vanemahüvitis summas 867 eurot. Lisaks on võlgniku ülalpidamisel

alaealine laps ning XXX sünnib võlgnikul teine laps. Arvestades kohustuste suurust, võlgniku

ebapiisavat sissetulekut ja lisaks ka ülalpeetava olemasolu, ei ole maksuraskuste ületamine

võimalik. Võlgnik soovib läbi pankroti ja järgneva kohustustest vabastamise menetluse vabaneda

2 (7)

tasumata jäävatest kohustustest. Võlgnikul ei ole mõistlikku võimalust tasuda võlgnevusi

täielikult ka pikema aja vältel. Võlgnik palub avalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Viru Maakohtu 25.11.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-19959 keelduti M. T.

maksejõuetusavaldust menetlusse võtmast. M. T. esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohus 15.05.2026 määrusega rahuldas määruskaebuse, tühistas maakohtu

määruse ja saatis tsiviilasja M. T. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi

maakohtule.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 19.05.2026 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi.

Usaldusisik esitas 09.06.2026 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada (kui kohus

seda esitatud andmetel võimalikuks peab) kohustustest vabastamise menetlus; alternatiivselt

lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 17.06.2026 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Vaatamata selgitustele, soovib võlgnik

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Usaldusisiku aruandest tuleneb, et M. T.-l usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. Võlgnik oli

perioodil XXX abielus M. Y.. Abieluvararegistri andmetel on varasuhte liigiks lahusvara. Alates

XXX.a. on võlgnik abielus A. T.-ga. Varasuhte liigiks ühisvara, mida menetluses tuvastatud ei

ole. Võlgniku abikaasa suhtes on 12.12.2024 välja kuulutatud pankrot ja agatatud kohustustes

vabastamise menetlus (tsiviilasi nr XXX).

Vara nimekirjas on kajastatud XXX AS kontode jäägid summas 11,20 eurot ja 1,28 eurot; XXX

AS ja XXX AS kontode jäägid 0,00 eurot. Igapäevasteks arveldusteks kasutas võlgnik oma poja

XXX AS kontot, võlgniku 04.06.2026 vastuse kohaselt on ta kõik Sotsiaalosakonnast laekuvad

sissetulekud viinud üle oma isiklikule pangakontole. Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks

peretoetus 80 eurot ja vanemahüvitis 1000 eurot, kokku 1080 eurot. Kuna M. T.-l on 2

ülalpeetavat, siis netosissetuleku 1080 eurot juures ei ole võimalik pankrotimenetluses sissetulekut

arestida. Võlgnik on teatanud usaldusisikule, et tal oleks võimalik mittearestitava summa arvelt

jätta võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 20 eurot kuus. M. T. on esitanud tuludeklaratsioonid

2023.a - 2025.a kohta. Tuludeklaratsioonid on lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja

Tolliameti vastusele. M. T. omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr XXX, konto saldo

on 19.05.2026.a. seisuga XXX pensionifond 1980-89 sündinutele 3150.344 osakut. M. T. ei ole

3 (7)

liitunud pensionifondide III sambaga, ta ei oma kinnisasju ega sõidukeid. Usaldusisikule

teadaolevad M. T. kohustused kokku on vähemalt 11 907,06 eurot. M. T. vara suhtes oli enne

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist 9 aktiivset täitemenetlust.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et M. T. on püsivalt

maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi

usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Usaldusisik on seisukohal, et käesoleval juhul esineb PankrS §

29 lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Juhul, kui kohus peab võimalikuks algatada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, siis palub usaldusisik kuulutada välja M. T.

pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Alternatiivselt palub

usaldusisik lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et

võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks, võlgnik ei ole olnud hoolas kohustuste

võtmisel ega arvestanud enda võimekusega üksi kohustusi täita. Seega on esialgsetel andmetel

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et M. T. on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on ärakuulamisel avaldanud, et ei

pea võlgniku vannet vajalikuks, millest tulenevalt kohus võlgnikule ka vande andmise kohustust

ei määra.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

4 (7)

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

5 (7)

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata

usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui

pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg

4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et on arvestanud oma töötasu kokku 8 tunni eest, tunnihinnaks

150 eurot. Seega oleks usaldusisiku tasu kokku 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 288 eurot,

kokku 1488 eurot. Usaldusisik märgib, et kuna ta taotleb tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis

kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4 ja lg 51 (viitega Justiitsministri

01.02.2021.a. määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot

poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma käibemaksuta). Seoses sellega taotleb

usaldusisik tasu määramist summas 528 eurot, millele lisandub käibemaks 24% summas 126,72

eurot ja selle hüvitamist riigi poolt.

Tasu tuleb kanda JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto XXX XXX AS-s), mille

kaudu usaldusisik Hillar Villers tegutseb. Võlgnik usaldusisiku taotletava tasu osas vastuväiteid ei

esitanud. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 654,72 eurot (sh käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

6 (7)

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid

võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). Kehtiv kuupalga alammäär on 946 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 183 lg 2 kohaselt võib eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta

pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud

kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed,

osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse

§ 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on

tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. TsMS § 183 lg 2 kohaselt on maksimaalseks usaldusisiku tasu

suuruseks kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni üks kuutasu alammäär, milline

käesoleval ajal on 886 eurot.

Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

määrab usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 654,72 eurot (sh käibemaks). Kohus annab M.

T.-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ja määrab hüvitada riigi vahenditest

usaldusisiku tasu 654,72 eurot (8x66, sh käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto XXX XXX AS-s).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

7 (7)