2-25-22187/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-22187

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“i avaldus

XXX

korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa rg-

kood: 110051834; asukoht Pärnu mnt 41, XXX-i)

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik: XXX korteriühistu

RESOLUTSIOON

1. AB „Lietuvos draudimas“i avaldus rahuldada täies ulatuses.

2. Välja mõista XXX korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ kasuks kahju summas

2800 eurot ja sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 10.12.2025 kuni

18.12.2025 k.a summas 7,01 eurot.

3. Välja mõista XXX korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ kasuks alates

19.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõude tasumata osalt.

3. Menetluskulud jätta XXX korteriühistu kanda.

4. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 575 eurot (millest 50 eurot on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 525

eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista XXX korteriühistult AB „Lietuvos

draudimas“ kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on XXX korteriühistu kohustatud tasuma AB-le

„Lietuvos draudimas“ viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) avaldus XXX

korteriühistu (puudutatud isik) vastu 2800 euro hüvitamiseks, sissenõutavaks muutunud viivise

7,01 eurot ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud määras

väljamõistmiseks.

Tsiviilasi nr 2-25-22187

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustanud korteri aadressil XXX-4. Kindlustusvõtjaks on

ZZOÜ ning kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. Avaldaja sai 10.07.2025

kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille järgi sadas vihmaga korterisse laest, akende juurest ning lakke

paigaldatud valgustitest ja anduritest vett, nähtavaid jälgi laes ei olnud, kuid kahjustada sai

naturaalne liimitud pähkliparkett. Korteriühistu juhatuse liige S.P selgitas avaldajale, et kahju

põhjuseks oli sadevee läbijooks läbi hoone konstruktsiooni. Kahjustused vaatas üle R OÜ, kelle

ülevaatusaruande kohaselt said kahjustada külalistetuba, elutuba-köök-sahver, esik, lastetuba,

töötuba, magamistuba ja garderoob. R OÜ hinnapakkumise järgi oli korteri parandamise

maksumus 16 240,51 eurot. Kuna kindlustustingimuste järgi oli sadevee läbijooksu puhul

kindlustussummaks 3000 eurot, hüvitas avaldaja kahju 2800 euro ulatuses ning 200 euro suurune

omavastutus jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja esitas 25.11.2025 korteriühistule kohtuvälise

kahju hüvitamise nõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2025, kuid korteriühistu kahju ei

hüvitanud.

2. Puudutatud isikule toimetati avaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte TsMS § 3111 lg 3

alusel 11.05.2026. Puudutatud isik ei ole esitanud vastust ega taotlenud enda ära kuulamist.

Vastuse esitamise tähtaeg saabus 25.05.2026 kell 24.00.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja nõue

tugineb väitele, et kindlustatud korterile Pärnu linnas XXX-4 tekkis kahju korteriomanike

kaasomandisse kuuluva hoone konstruktsiooni kaudu toimunud sadevee läbijooksu tõttu ning

korteriühistu kui kaasomandi eseme valitsemise korraldaja vastutab tekkinud kahju eest. Selline

nõue tuleneb korteriomandi eseme valitsemisest ja korteriühistu kohustusest korraldada

kaasomandi eseme korrashoid, mistõttu kuulub asi lahendamisele hagita menetluses.

4. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Lõige 2 sätestab, et kohus võib hagita asja

läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on

sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5).

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kahjukindlustuse kindlustusandjale tema

poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku

vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Esitatud poliisist nähtub, et avaldaja kindlustas korteri

aadressil XXX-4 ning kindlustusperiood kestis 18.08.2022 kuni 17.08.2025. Poliisi kohaselt oli

kindlustusvõtjaks ZZOÜ, omavastutus 200 eurot ning kindlustuskaitse hõlmas muu hulgas

sadevee läbijooksu läbi konstruktsiooni, mille kindlustussummaks oli 3000 eurot. Avaldusele

lisatud maksekorralduse järgi maksis avaldaja kindlustusjuhtumi eest hüvitist 2800 eurot. Seega

on avaldajale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud isikule kuulunud kahju hüvitamise

nõue selles ulatuses, milles avaldaja kahju hüvitas.

6. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja

täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2

järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu ning

KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme

tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on korteriühistu kaudu täidetavaks kohustuseks tagada

Tsiviilasi nr 2-25-22187

kaasomandi eseme, sh hoone konstruktsioonide ja välispiirete, tavapärane korrashoid selliselt, et

nende kaudu ei tekiks korteriomanikele kahju. Kohustuse rikkumise korral võib kahjustatud isik

nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav

VÕS § 103 lg 1 tähenduses. Kahju hüvitamise eeldusena peab tekkinud kahju olema hõlmatud

rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes ning kohustuse rikkumise ja kahju

vahel peab olema põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise

eesmärk asetada kahjustatud isik võimalikult lähedasse olukorda sellele, milles ta oleks olnud

kahju tekitamata jätmise korral. Omandi kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg

3 järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.

7. Kohus leiab avaldusele lisatud dokumentide alusel, et avaldaja nõue on põhistatud ja

tõendatud. Ülevaatusaruandest nähtub, et kahjujuhtumi kuupäevaks on märgitud 16.05.2025 ning

ülevaatus toimus 19.07.2025. Kahju põhjusena on märgitud, et kortermaja renoveerimise käigus

tuli kolmanda korruse terrassilt vesi läbi konstruktsiooni kindlustatud korteri kipsist laele ja

parketile. Ülevaatusaruandes on kirjeldatud kahjustusi mitmes ruumis: külalistetuba, elutuba-

köök-sahver, esik, lastetuba, töötuba, magamistuba ja garderoob. Samas on aruandes eraldi

märgitud, et elutuba-köök läbijooks on toimunud kliendi enda rõdult ning magamistuba 2

parketikahju ei ole seotud antud juhtumiga. R OÜ hinnapakkumise järgi on taastamistööde

kogukulu koos käibemaksuga 16 240,51 eurot. Kuna avaldaja nõuab üksnes kindlustuslepingu

alusel hüvitatud 2800 eurot, ei ületa nõue dokumentidega tõendatud taastamiskulu ega poliisis

märgitud sadevee läbi konstruktsiooni kindlustussummat pärast omavastutuse mahaarvamist.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud tõendid kinnitavad kahju tekkimist ja

selle hüvitamist avaldaja poolt. Kahju tekkepõhjus on tõendite järgi seotud vee läbijooksuga läbi

hoone konstruktsiooni, mis kuulub korteriomanike kaasomandi eseme hulka ning mille

korrashoiu korraldamine on korteriühistu ülesanne. Puudutatud isikule anti võimalus avaldusele

vastata, kuid ta ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, mis välistaksid korteriühistu vastutuse

või näitaksid, et kahju tekkis asjaoludel, mille eest korteriühistu ei vastuta. Seetõttu on avaldajal

VÕS § 492 lg 1 alusel õigus nõuda puudutatud isikult 2800 euro hüvitamist. Avaldaja esitas

kohtuvälise kahjunõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 09.12.2025. VÕS § 82 lg 1 kohaselt

tuleb kohustus täita selle täitmise tähtpäeval, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, ning VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks ajast, mil võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega muutus avaldaja nõue sissenõutavaks 10.12.2025.

Puudutatud isik ei ole kohustust täitnud, mistõttu on avaldajal õigus nõuda lisaks põhinõudele

viivist VÕS § 113 lg 1 alusel alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Avaldaja nõuab põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivist 7,01 eurot seisuga 18.12.2025 ning

edasiulatuvat viivist alates 19.12.2025 seadusjärgses määras.

9. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seetõttu on käesolevas hagita menetluses

kohaldatav ka TsMS § 367, mille järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistab selle välja kindla

summana kuni lahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on arvestanud

viivist perioodi 10.12.2025–18.12.2025 eest summas 7,01 eurot ning taotleb alates 19.12.2025

edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna põhinõue on sissenõutavaks muutunud ja puudutatud isik ei

ole seda täitnud, on viivisenõue põhjendatud.

Menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-25-22187

10. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna käesolevas asjas tehakse lahend avaldaja kasuks, tuleb

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

11. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Avaldaja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja tasu 525 eurot. Avaldusele lisatud

menetluskulude arvestuse kohaselt on kulu seotud D OÜ osutatud õigusabiga: nõude asjaolude

ja materjaliga tutvumise, tõendite kogumise ning 18.12.2025 avalduse koostamise ja kohtule

esitamisega. Kuluarvestuse järgi kulus selleks 210 minutit ehk 3,5 tundi ning tunnitasuks on

märgitud 150 eurot. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, kuna D OÜ ei ole

käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seetõttu tuleb hinnata nii esindaja tööks kulunud aja

vajalikkust kui ka tunnitasu põhjendatust, arvestades asja liiki, mahtu, keerukust, esitatud

tõendeid ja menetluse kulgu. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus ning väljamõistetav kulu peab olema mõistlikus

proportsioonis asja olemuse ja tehtud töö mahuga (vt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14;

RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24).

13. Käesolev asi puudutab kindlustusandja regressinõuet korteriühistu vastu seoses

korteriomandite kaasomandi eseme väidetava korrashoiukohustuse rikkumisega. Nõue on

rahaliselt väike, kuid avalduse koostamine eeldas mitme dokumendi läbitöötamist:

kindlustuspoliisi,

kahjuteadet,

kirjavahetust,

ülevaatusaruannet,

hinnapakkumist,

maksekorraldust ja kohtuvälist kahjunõuet. Samuti tuli põhjendada kindlustusandjale nõude

üleminekut, korteriühistu vastutust kaasomandi eseme korrashoiu eest, kahju suurust,

põhjuslikku seost ning viivisenõuet. Seetõttu peab kohus 3,5 tunni suurust ajakulu avalduse

koostamiseks ja tõendite koondamiseks üldjoontes põhjendatuks. Tunnitasu 150 eurot ei ole

käesoleva asja liiki, dokumendimahtu ja õiguslikku käsitlust arvestades ebamõistlikult suur ka

seetõttu, et tasule ei lisandu käibemaksu. Asja menetlus ei muutunud hiljem keerukaks, kuna

puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud, kuid menetluskulu tekkis valdavalt enne menetluse

algatamist avalduse ja tõendite ettevalmistamisel. Sellest tulenevalt loeb kohus avaldaja

lepingulise esindaja kulu põhjendatuks ja vajalikuks taotletud ulatuses 525 eurot. Koos avalduse

esitamisel tasutud 50 euro suuruse riigilõivuga tuleb avaldaja põhjendatud ja vajalikeks

menetluskuludeks lugeda kokku 575 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustab kohus poole taotlusel vastaspoolt tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna avaldaja on

sellise taotluse esitanud, rahuldab kohus ka selle taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik