2-26-8474/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste

Liidu Antsla Eveangeeliumi Kristlaste ja Baptisitide

Kogudus MTÜ pankrotiavaldus

Tsiviilasja number

2-26-8474

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik:

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste

Liidu Antsla Eveangeeliumi Kristlaste ja Baptisitide

Kogudus MTÜ (rk 80207034 Jaani 24 Antsla 66410

Võrumaa)

Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (ik 46207082716

Soola 3 Tartu tel 5046694 )

RESOLUTSIOON

1. Välja kuulutada Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla

Eveangeeliumi Kristlaste ja Baptisitide Kogudus MTÜ pankrot 18.juuni 2026 kell

16:00.

2. Nimetada Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla

Eveangeeliumi Kristlaste ja Baptisitide Kogudus MTÜ pankrotihalduriks Tiia Kalaus.

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 15.juuli 2026 kell 10:00 Tartu kohtumajas

(Kalevi 1 Tartu).

4. Avaldada pankrotimääruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33

lg 1).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasuks 2000 eurot, lisandub käibemaks

480 eurot, kokku 2480 eurot. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Välja maksta

pankrotivarast ajutise halduri tasu OÜ Civilex kontole EE312200221055387366.

7. Tühistada pankrotiavalduse tagamise abinõud, mis olid kohaldatud Tartu Maakohtu

16.04.2026.a määrusega samas asjas.

8. Edastada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Saata määrus Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

9. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

Võlgnik Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Eveangeeliumi

Kristlaste ja Baptisitide Kogudus MTÜ esitas kohtule 15.04.2026 pankrotiavalduse, mille

kohaselt on ühingul täitmata kohustusi 459540 euro ulatuses, varade väärtus on arvestuslikult

126 000 eurot, kuid tegelik varade väärtus on väiksem. Võlgniku varast ei piisa võlausaldajate

olemasolevate nõuete rhuldamiseks, jooksev majanduslik tegevus ei ole piisavalt tulemuslik.

Tartu Maakohus määrusega 16.04.2026 nimetas ajutise pankrotihalduri, kelle tegevuse

aruanne esitati kohtule 26.05.2026. Aruande kohaselt on võlgniku kohta kogutud järgnev

teave.

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Antsla Evangeeliumi Kristalste ja

Baptistide Koguduse MTÜ (edaspidi nimetatud ka Antsla Kogudus), äriregistri kood

80207034), asukoht Jaani 24, Antsla, asutatud 24.11.1927 ja registreeritud 19.07.2004.

Juhatuse liige: P. L. (i.k. 36708280296) alates 2004 kuni k.a. Endised juhatuse liikmed Tiia

Raju (44702026529) alates 2004 – 17.03.2026 ja Loore Ermel (44811106512) perioodil 2008

– 17.03.2026. Tegevusala: kirikute, koguduste ja kloostrite tegevus. Võlgniku kehtiv põhikiri

on muudetud 13.03.2026. Pankrotiavalduse menetluse ajal on võlgnik ajutise halduri

nõusolekul jätkanud jumalateenistuste pidamist ning taaskasutuse (Teise ringi kaubad)

müüki.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on võlgniku omandis alljärgnevad kinnisasjad:

-registriosa nr 99841 asukohaga Jaani 24, Antsla, ühiskondlike ehitiste maa 100%, mille

koosseisus on kaks katastriüksust (14301:001:0240) ja (14401:006:0010) suurusega vastavalt

583 m2 ja 2768 m2. Kinnistu on hoonestatud ning sellel asub kirik ja selle laiendatud

juurdeehitis, milleks on vaba aja veetmise võimalustega tegelemiseks loodud ruumid

(koguduse hoone on avatud kõikidele) Kinnisasi on Koguduse poolt omandatud Eesti

Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidult 29.04.2010. Kinnisasi omandati

tasuta. 07.04.2017 omandas võlgnik Jaani t 24 Antsla linnas asuva juurdelõike pindalaga 583

m2. Maa müügihind oli 2 eurot. Kinnisasjale on kinnistusraamatu III jakku kantud

keelumärge kinnisasja käsutamise kohta EMTA kasuks ja IV jakku kohtulik hüpoteek

(kohtuasi 3-25-4245) summas 100 349,85 eurot EMTA kasuks. Registriosa nr 363841

asukohaga Jaani t 13, Antsla, katastritunnus 14401:007:0070, suurusega 1447 m2 elamumaa

100%. Kinnistu on hoonestamata. Võlgnik omandas kinnistu 08.07.2020 hinnaga 20 000

eurot. Hoonestamata kinnisasi asub üle maantee Jaanit t 24 vastas. Kinnisasjale on

kinnistusraamatu III jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise kohta EMTA kasuks ja

IV jakku kohtulik hüpoteek (kohtuasi 3-25-4245) summas 17 708,80 eurot EMTA kasuks.

Registriosa nr 7343850, mille koosseisu kuulub kaks katastriüksust (14301:001:0269)

asukohaga Antsla mnt 9, Vana-Antsla alevik, suurusega 2880 m2, (14301:001:0272)

asukohaga Antsla mnt 7, Vana-Antsla alevik, suurusega 5087 m2 . Antsla mnt 9 on

sihtotstarbega elamumaa ning sellel asub 3-korruseline ühiselamu, mis käesoleval ajal ei

tegutse ja hoone seisab tühjana. Antsla mnt 7 on sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa

suurusega 5087 m2 ning sellel asub muinsuskaitse väärtusega Tõllakuur. Kogudus omandas

kinnisasja 29.03.2017 hinnaga 18 000 eurot. Käesoleval ajal on hoonel osaliselt vahetatud

katus ning ühes osas hoones toimub Koguduse tegevusega seotud Teise Ringi kaupade müük.

Kinnistule on seatud kinnistusraamatu III jakku käsutamise keelumärge EMTA kasuks ja IV

jakku hüpoteek AS Swedbank kasuks summas 80 000 eurot.

Võlgnik on eelnimetatud kinnisasjade vääruseks märkinud kokku 115 000 eurot, millest Jaani

tn 24 (s.h. hoones asuv vallasvara) prognoositav hind 75 000 eurot, Jaani tn 13 hoonestamata

kinnistu vääruseks 20 000 eurot ja Antsla mnt 7 Vana-Antsla alevis väärtuseks 20 000 eurot.

Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid ei olnud

registreeritud. Võlgnik oli vastutavaks kasutajaks SEB Liising AS-le kuuluvale varale:

kaubik XXX (v.l. 2020), reg. märk XXX . Võlgnik leidis varale ostja ning lõpetas

liisinglepingu. Liisingule tasus ostja koheselt jääkmaksumuse 11 151,01 eurot ja

võlgnikule 3 848,99 eurot; KOKKU müügihind 15 000 eurot. Müügiks andis nõusoleku

ajutine haldur. Pärast jääkväärtuse tasumist esitas liising veel tasumata arveid summas

1363,82 eurot, mis on vajalik võlgnikul tasuda nn massinõudena. Seega, liisingvara müügist

tekkinud kasum 2 485,17 eurot. Enne pankrotiavalduse esitamist on võlgnik võõrandanud

alljärgneva vara: -mahtuniversaal XXX (v.l. 1998), reg. märk XXX omandaja H. H.

(võlgniku endine töötaja); -haagis XXX (v.l. 2017), reg.märk XXX omandaja P. L.

(lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 1). Muud vara registrites tuvastatud ei ole. Võlgnik ei ole

esitanud hoonetes asuva vallasvara (mööbel, sisustus) koosseisu, kuid arvestades avalduses

toodud vara väärtust kokku, siis on võlgnik ilmselt arvestanud vallasvara maksumuseks

kinnisasjadel asuvates hoonetes kokku ca 5000 eurot. Ajutisele haldurile esitatud teabe

kohaselt oli võlgnikul avatud Eestis asuvatest krediidiasutustest arvelduskonto Swedbank’is

arvelduskonto nr EE152200221074119227, mille jääk on 5,29 eurot Kontol omas

allkirjaõigust ja omas pangakaardi valdust P. L. . Kontodel tehtud tehingud kajastavad ilmselt

tavapäraseid majandustehinguid, arvete tasumist, töötasude maksmist. Kõige enam tuvastas

haldur, et omavahelisi tehinguid tehakse MTÜ-ga Taaskasutus ja MTÜ-ga Laste ja Noorte

Ühendus. Esineb annetusi kas pühakoja ehituse toetamiseks või ka lihtsalt annetusena, kuid

nende sihipärane kasutamine võib olla mõnelgi juhul küsitav. Teistest krediidiasutustest oli

võlgnikul avatud kolm arvelduskontot SEB Pangas, mis olid suletud 24.07.2025 panga

algatusel. Teistes Eesti krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Võlgnik

on esitanud ajutisele haldurile kassa väljavõtte perioodil 2023-2026.a. Kassa väljavõtetel on

kirjeldatud ainult andmed laekumiste kohta (kas annetus või teiseringi kaup). Väljaminekuna

on esitatud kulukirje „ehitusmaterjal“, mistõttu jääb arusaamatuks, kas on teostatud

ehitusmaterjali ost sularahas ning millise arve alusel ja kellele on sel juhul tasumine

toimunud. Samuti ei ole tuvastatav, kas pangakontolt välja võetud sularaha on kassasse

laekunud. Võlgnik ei ole debitoorsete võlgade olemasolu kohta andmeid esitanud. Ajutise

halduri poolt kogutud materjalide põhjal on võlgnikul käesoleval realiseeritavat vara

prognoositava väärtusega ca 120 000 eurot (kinnistud + hoonetes olev vallasvara) ja

pangakontol rahalisi vahendeid 2485 eurot (liisingvara müügist); KOKKU ca 122 485 eurot.

Andmed võlgniku kohustuste kohta: Pandiga tagatud nõuded teadaolevalt puuduvad.

Kinnistusraamatu kohaselt on haldur tuvastanud, et võlgniku kinnisasjadele Jaani t 24 ja

Jaani t 13 on seatud kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliamet) vastavalt

summas 100 349,85 eurot ja 17 708,80 eurot, KOKKU summas 118 130,65 eurot. Kohtulike

hüpoteekide kande aluseks on Tartu Halduskohtu 13.11.2025 määrus, kohtuasjas nr 3-25-

4245.

Maksu- ja Tolliamet viis läbi võlgniku suhtes maksukontrolli

käibemaksuarvestuse õigsuse kontrollimiseks perioodil juuni 2024 kuni august 2025 ja

kontrolli tulemusena suurenes võlgniku käibemaksu maksukohustus 143 778,95 eurot.

Swedbank AS kasuks on seatud hüpoteek kinnisasjale Antsla mnt 9 Vana-Antsla alevikus

summas 80 000 eurot. Swedbank andmetel on võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud

laenuleping nr 22-078464-JI, millest tulenev nõue on kokku 60 905,27 eurot, s.h. põhiosa jääk

58 103,20 eurot, põhiosa võlgnevus 1 775,65 eurot, intress 942,12 eurot. Laenu tagavad

lisaks hüpoteegile MES ja P. L. ’i käendused. Pandiga tagamata nõuded, mis on ajutisele

haldurile teada. Täitemenetluste registris andmed puuduvad. Muud sissenõutavaks muutunud

või pankroti väljakuulutamisel sissenõutavaks muutuvad nõuded: KOKKU on Maksu- ja

Tolliameti ees võlgnevus 150 462,78 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 32 051,86

eurot. Seega, kui hüpoteegiga on Maksu- ja Tolliametil tagatud 118 130,65 eurot, siis

hüpoteegiga tagamata nõudeks on 38 649,13 eurot + lisanduv intress. Töötajatele on tasumata

võlgniku andmetel kokku 13 500 eurot. Töötajate registri kohaselt kehtivaid töösuhteid ei ole.

Töötajate nõuded on võimalik esitada rahuldamiseks Eesti Töötukassale. Hankijatele on

tasumata kohustused, mis on seotud ehituse või ehitusmaterjalidega kokku summas 33

638,01 eurot. Laenulepingutest tulenevad kohustused, mis ei ole tagatud ja mis ei ole veel

käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud: Credit Invest OÜ – 15 000 eurot (koostatud

maksegraafik); OÜ Genesis Asset Management – 85 486 eurot; Charlot OÜ – 2306,82 eurot;

-

Toetuste võimalikud tagastusnõude PRIA (toetus 2 aastat tagasi Tõllakuuri katuse

parandamiseks) – 12 359,94 eurot; Muinsuskaitse toetus summas 51 900 eurot. Koguduse

liikmete antud laenud summas 9500 eurot (esitatud laenulepingud). Ajutise halduri poolt

kogutud andmete kohaselt on EEKBL Antsla Kogudusel 7 teadaolevaid kohustusi seisuga

25.05.2026.a. vähemalt summas 467 110,68 eurot.

Ajutise halduri poolt kogutud materjalide kohaselt on välja kujunenud võlgniku alaline

maksejõuetus. Ajutise halduri nõusolekul on jätkanud võlgnik tegevust määras, mida on

suudetud annetuste ja Teise ringi kaupade müügist finantseerida. Ajutise halduri hinnangul

on võimalusel vajalik jätta võlgnikule võimalus põhikirja kohaselt jumalateenistuste

läbiviimiseks ja Teise ringi kaupade müük, et tagada jooksvate kulude tasumine. Võlgnikul

puuduvad raamatupidamisaruanded

ja dokumendid, mida oleks peetud

raamatupidamisprogrammis. Peamiselt esitatud aruanded ja küsitud andmed on koostatud

exelis, mistõttu järjepideva finantsanalüüsi teostamine käesoleval ajal ei ole olnud võimalik.

Võlgnik alustas juba 2017.aastal koguduse maja juurdeehituse ja renoveerimisega.

Käesolevaks ajaks on Jaani t 24 asuv hoone kasutamiseks kõikidele ning sisaldab lisaks

kirikule ka noorte vaba aja veetmiseks vajalikke ruume ja tegevust (nt. on hoones

sertifitseeritud ronisein. Vana-Antsla alevikus asuva hoone (Tõllakuur) renoveerimise käigus

on paigaldatud uus katus poolele hoonele. Kuna hoone on muinsuskaitse alune objekt, siis

selle renoveerimiseks tehtavad tööd on vajalik Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.

Peamine põhjus käesoleval ajal maksejõuetuse väljakujunemisel oli kindlasti Maksu- ja

Tolliameti poolt läbi viidud käibemaksu tasumise kontrollimisel perioodil juuni 2024 kuni

august 2025 teostatud kontroll. Nimetatud auditi käigus tuvastati, et võlgnik teostas tehinguid

lähikondsetega (MTÜ Taaskasutus ja MTÜ Laste ja Noorte ühendus), kellest kumbki ei

olnud käibemaksukohustuslased, kuid esitasid arveid käibemaksuga, millelt võlgnik arvestas

sisendkäibemaksu tagastamist ning tegemist ei olnud väikeste arvetega, vaid maksuhalduri

kinnitusel ajas suurenevate arvete esitamisega. Kontrolli tulemusena võlgnik parandas

käibedeklaratsioonid ning kokku oli määratud käibemaksu juurdemaksu üle 143 000 euro.

Nimetatud summa oli nii suur, et võlgnikul puudusid tegelikult igasugused võimalused ja

vahendid selle tasumiseks ning tavapäraselt tegevuse jätkamiseks. Samas oli võlgnikul

tekkinud juba arvestatavas osas ka muid kohustusi, mille jaoks tegelikult likviidsus puudus.

Võlgniku esitatud bilansi kohaselt juba 2024.a. lõpul oli võlgniku tegevuse tulem negatiivne,

mille põhjuseks võisid olla eelmiste perioodidega võrreldes suurenenud tegevuskulud,

tööjõukulud ja vähenenud tulud. Samuti on 2024.a. võlgnik näidanud oma põhivara kallimalt

ca 100 000 eurot, kui selle hinnanguline väärtus, mida kajastatakse 2025. ja 2026.aastatel.

Võlgniku esindaja selgitas, et ta teostas ise raamatupidamist ning tegelikult puuduvad tal

vastavad kogemused, mistõttu tekkisid ka probleemid maksudega. Käesolevaks ajaks

kogutud tõendite kohaselt ei saa kindlalt väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks

kuritegu PankrS tähenduses, kuigi maksuhaldur on oma kontrollaktis viidanud võlgniku

tegevusele kui maksupettusele. Käesolevaks hetkeks teadaolevate asjaolude kohaselt

puuduvad alused tagasivõitmise hagide esitamiseks. Kui neid peaks ilmnema edasise

menetluse käigus, on võimalik selles osas teha vajalikud otsustused. Ajutise halduri

hinnangul juhatuse liige oleks pidanud märkama võlgniku likviidsusprobleeme ning nendega

tegelema. Suures osas koguduse sissetulek moodustub annetustest. Kuna ühiskonnas on

majanduslik toimetulek iga aastaga inimeste jaoks halvenenud (elukalliduse tõus), siis on

ootuspärane, et annetused on varasemaga võrreldes vähenenud. Juhatuse liige reageeris

maksejõuetuse olukorrale siis, kui maksuhaldur arestis arvelduskonto.

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma

ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul on käesoleval

ajal rahalised vahendid ja vara, mille arvelt on võimalik tasuda vähemalt esialgsed

pankrotimenetluse kulud.

Kohus leiab esitatud materjalide põhjal, et tuleb Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt

kuulutada välja võlgniku pankrot, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise

pankrotihalduri arvamuse kohaselt, mis on asjas tõendiks, on võlgnik püsvalt maksejõuetu.

Vastupidine ei ole kinnitust leidnud. Võlgniku majanduslik seis on ebapiisav, et katta

jooksvad vajalikud kulud või tasuda kogunenud võlad. Puudub väljavaade võlgniku

maksevõime paranemiseks lähitulevikus. Samuti puuduvad andmed, mis lükkaksid ümber

ajutise halduri aruandes sisalduvad väited ja järeldused. Sisulist vaidlust võlgniku

maksejõuetuse osas ei ole.

Võlgniku vara väärtus on oluliselt väiksem võrreldes teadaolevate kohustuste suurusega,

majandustegevuse sisulise puudumise tõttu ei ole ette näha võlgnevuste vähenemist. Seega on

võlgnikul väljakujunenud alaline maksejuetus, kuna varast ei jätku kõigi kohustuste

täitmiseks.

Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Eesti

Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Antsla Evangeeliumi Kristlaste ja

Baptistide Koguduse MTÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja

hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. Ajutine

haldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata tasu suuruseks 2480 eurot (sisaldab

käibemaksu 480). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja

seadusega ja tuleb rahuldada. Ajutise pankrotihalduri tasu tehtud töö eest tuleb jätta võlgniku

kanda ja välja mõista pankrotivarast äriühingu kasuks, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankroti väljakuulutamisel kohus määrab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha

PankrS § 31 lg 6, samuti tühistab pankrotiavalduse tagamise abinõud, kuna pankrotivara

käsutamise õigus läheb üle pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 kohaselt.

Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1 ja lg 2 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik