3-25-2801/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2801

Haldusasi

O.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.05.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja O.T , esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta O.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.08.2025 määruse resolutsiooni

punkt 1 peale menetlusse.

2. Jätta O.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.08.2025 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

3. Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.T esitas halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks

vaadata kaebaja tööviisa ja lahkumisettekirjutuse täitmise pikendamise taotlused sisuliselt

läbi; alternatiivselt tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus. Koos kaebusega esitati

esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus vastustaja 14.07.2025 otsuse nr 1052289192 kehtivuse

peatamiseks või muude meetmete rakendamiseks, et kaebaja saaks viibida kohtumenetluse

lõpuni Eestis. Kaebajal võib olla kohtumenetluses osalemine raskendatud, kuna PPA ei

vaadanud kaebaja taotluseid viisa saamiseks ja kaebaja viibimise aja pikendamiseks läbi ning

elamisloa taotluse menetlus on pooleli. Kaebaja soovib isiklikult kohtumenetluses osaleda.

Kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut ega avalikku korda. Kaebajal on Eestis Eesti kodanikest

3-25-2801

pereliikmed, sealjuures väike laps. Kaebaja on pere ainus toitja, lapse ema ei tööta ja on

lapsega kodus. Kaebajal on tihedad sidemed Eestiga.

2. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja EÕK

taotluse rahuldamata.

Kaebaja Eestist võimalik ajutine lahkumine ei kahjusta ülemäära kaebaja õigust

perekonnaelule. Kaebajal puudub eelduslikult, 26.06.2025 lahkumisettekirjutust arvestades

Eestis viibimisalus vähemalt alates sellest kuupäevast. Kaebaja ei väida, et tal on varem olnud

muid pikemaajalisi lube Eestis viibimiseks, sealjuures on kaebaja viidanud üksnes töötamise

viisale ajaperioodil 18.08.2022-19.02.2023. Viibides ajutiselt Eestis pidi nii kaebaja kui ka

tema lapse ema arvestama, et kaebajal võib lõppeda senine viibimisalus ning vajalik on

pereelu ümberkorraldamine. Sealjuures puudub kaebajal Eestis abikaasa või registreeritud

elukaaslane (VMS § 137 jj) ning VMS ei näe ette elamisloa andmist selleks, et vanem saaks

asuda Eestisse alaealise lapse juurde (VMS § 150 lg 1 p 1 ja § 154). Kaebaja lapse emal, kes

on kaebaja selgituse kohaselt Eesti kodanik, on võimalik tagada enda ja lapse ülalpidamine

Eesti sotsiaalsüsteemi kaudu. Sealjuures lapse vanust arvestades (1a2k, lisa 7) on võimalik

vanemal saada ka varasema sissetuleku tagamiseks vanemahüvitist. Kaebajal on võimalik

tagada pere ülalpidamine toitjana ka ise väljapool Eestit viibides ja seal sissetulekut teenides.

Tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi arvestades on võimalik lapsega sidet pidada ise

väljaspool Eestit viibides. Kuigi kohus ei välista täielikult esialgse õiguskaitse vajadust

pereelu kaitseks, pidi pereelu ümberkorraldamise vajadus tulevikus olema kaebajale

ettenähtav. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja laps jääks ilmselgelt ilma vajaliku

ülalpidamiseta.

Kaebaja õiguskaitse vajadust ei saa järeldada soovist viibida vahetult kohtumenetluse juures.

Viisa taotleja ei pea tingimata kohtumenetluse ajal Eestis viibima ning välismaalasest

kaebajale on üldjuhul tagatud piisav võimalus osaleda halduskohtumenetluses ka ilma

vajaduseta kohtumenetluse ajal Eestis kohal viibida. Kaebajal on käesolevas asjas

õigusteadmistega, vandeadvokaadist esindaja. Tööviisa saamise ja lahkumisettekirjutuse

täitmise tähtaja pikendamise, sh nende otsuste vormistamise küsimused ei pruugi olla ka

sedavõrd olulisteks õigushüvedeks, et vajalik on istungi pidamine. Kuna kaebaja taotlust

lahkumistähtaja pikendamiseks olnuks võimalik rahuldada vaid 30 päeva võrra ning kaebaja

elamisluba lahendatakse praegu teadaoleva info kohaselt 07.11.2025, puudub kaebajal ka

esialgse õiguskaitse vajadus Eestis viibimiseks kohtumenetluse lõpuni, mis eelduslikult kestab

kauem kui 3 kuud.

Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suurteks. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja

pikendamise otsustamist võib pidada menetlustoiminguks, mille menetluslikud nõuded võivad

seega olla vabamad ja keeldumine kohtus täiendavalt põhjendatav. Juhul kui kaebaja sai juba

enne augustikuud või hiljemalt 04.08.2025 teada, et tema viisataotlus on jäetud läbi

vaatamata, võib olla kaebetähtaeg ületatud (vt ka HKMS § 46 lg 7).

Avalikuks huviks on see, et Eestis viibiksid välismaalased ennekõike üksnes siis, kui neil on

siin viibimiseks seaduslik alus. Kaebajal ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust alates

26.06.2025. Kaebajale ei ole tekkinud seaduslikku alust Eestis viibimiseks ka lahkumistähtaja

pikendamisest. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks tekkinud viibimisalus viisataotluse

esitamisest (vt VMS § 69) ega elamisloa taotluse esitamisest (VMS § 130). Eeltoodust

tulenevalt kaaluvad kaebuse eeldatavad vähesed eduväljavaated ja avalik huvi üles kaebaja

soovi viibida kohtumenetluse kestel Eestis.

2(3)

3-25-2801

3. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ning

EÕK kohaldamist, sh võimaldada kaebajal naasta Eestisse. Kaebaja kaitseb oma õigust elada

Eestis perekonnaelu (tal on alaealine laps). Kuna kaebaja esitas elamisloa taotluse, siis oli tal

liidu õiguse kohaselt õigus viibida sellel ajal Eestis. Kaebaja pole riigi julgeolekule ohtlik.

4. PPA taotleb vastuses kaebaja määruskaebuse rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

6. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

7. Halduskohus on õigesti järeldanud, et praegune vaidlus ei tingi EÕK kohaldamist.

8. PPA on põhjendatult vastuses määruskaebusele välja toonud, et kaebaja vaidlustas

lahkumiskohustuse tähtaja pikkuse. Kaebaja pole vaidlustanud 26. juuni 2025. a

lahkumisettekirjutust. PPA toob õigesti välja, et kaebaja pole PPA-lt varem (s.t enne

07.08.2025 tähtajalise elamisloa taotlust) taotlenud viibimisalust, mis seonduks pereelu

elamisega. Kaebaja viibis riigis viisa alusel ja seetõttu pidi ta arvestama, et tema võimalus

pärast viisa kehtivuse lõppemist riiki jääda on piiratud. Kui kaebaja tahe oli panustada lapse

ellu, siis oleks tulnud varem mõelda riigis viibimise seadusliku aluse peale. Asjaolust, et

määruskaebuse esitaja esitas taotluse tähtajalise elamisloa andmiseks VMS § 150 lg 1 p 3

alusel, ei tulenenud temale seaduslikku alust riigis viibimiseks.

9. Kuigi kaebajal on raskendatud Eestis viibiva lapsega pereelu elamine, siis ei nähtu kohtule

esitatud dokumentidest, et see tooks kaasa ka pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid

tagajärgi. Kaebaja pole ära näidanud, et tal pole võimalik oma pereelu muul viisil korraldada,

samuti ei nähtu, et see toks kaasa muu negatiivse tagajärje. Üksnes võimalik ajutine eemal

viibimine ei ole siinses asjas piisav, jaatamaks EÕK vajadust.

10. Arvestades tänapäeva tehnilisi lahendusi, siis on kaebajal kohtumenetluse juures

võimalik viibida ka teistel viisidel (nt videokonverents, elektroonilised dokumendid jms).

11. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

vaidlustatud osas muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)