2-24-10838/27 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-24-10838

Tsiviilasi

N.M-i (pankrotis) pankroti- ja kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik N.M (pankrotis, isikukood XXX)

Pankrotihaldur Ly Müürsoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada N.M-i (pankrotis, isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on

jäänud raha saamata:

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi

Registri-/

isikukood

Nõude

suurus

eurodes

Jaotis

(%)

1. Bondora AS

11483929

9538,77

99,010

2. BB Finance OÜ

11306564

95,34

0,990

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa III rahuldamisjärgus, mille ulatuses on

jäänud raha saamata:

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi

Registri-/

isikukood

Nõude

suurus

eurodes

Jaotis (%)

1. B2 Impact OÜ

11542046

1471,43

Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo N.M-i pankrotihalduri- ja usaldusisiku

ülesannetest.

5. Jätta pankrotimenetluse kulud N.M-i kanda.

6. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 3459,60

eurot (sh käibemaks). Pankrotihalduri tasu 550 eurot (sh käibemaks) maksta välja

1(5)

pankrotivara arvel. Halduri tasu summas 563,52 eurot koos käibemaksuga mõista välja

N.M-ilt pankrotihalduri kasuks ja see tuleb tasuda OÜ-le Sentire MK.

7. Määrata N.M-ile pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 1892 eurot, millele

lisandub käibemaks 24%, s.o kokku 2346,08 eurot. Nimetatud summat ei mõisteta

võlgnikult hiljem riigi tuludesse välja.

8. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 2346,08 eurot (sh käibemaks).

Väljamakse teostada OÜ-le Sentire MK (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr

EE452200221011718199 Swedbank AS-is), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

9. Jätkata siinses asjas 26. juuli 2024 määrusega algatatud menetlust N.M-i

vabastamiseks tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on

kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 47 sätestatud

reegleid.

10. Nimetada N.M-i usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses V.L (isikukood

XXX).

11. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule igal aastal aruande kohustustest

vabastamise menetluse kohta (FIMS § 46 lg 3).

12. Määrus toimetada kätte võlgnikule, pankrotihaldurile ja usaldusisikule ning saata

pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkt 8

täitmiseks.

13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja uue usaldusisiku nimetamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus loetakse kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6 lg 1).

Edasikaebamise kord

Võlgnik ja võlausaldaja võivad esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise peale.

Määruskaebuse võib esitada ka pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale.

Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDURI ARUANNE

1. Pärnu Maakohtu 26. juuli 2024 määrusega rahuldati N.M-i (pankrotis, võlgnik)

pankrotiavaldus, kuulutati välja tema pankrot ning algatati kohustustest vabastamise menetlus.

Pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo (haldur). Võlgnikul puudusid pankroti

väljakuulutamisel vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, pankrot kuulutati välja

FIMS § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse. 1. märtsi

2026 määrusega kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja.

2. Haldur esitas kohtule 24. aprillil 2026 aruande (aruanne), milles palub lõpetada

pankrotimenetluse pärast pankroti välja kuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei

jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Pankrotimenetluses puudub müüdav või tagasivõidetav vara, mille arvel oleks võimalik teha

võlausaldajatele väljamakseid, ning sellise vara tekkimist ei ole ette näha.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2(5)

3. Kohus, olles läbi vaadanud halduri esitatud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemisega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja jätkata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlusega.

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 järgi sätestab füüsilise isiku

maksejõuetuse seadus maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes

ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse

läbiviimise, füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankrS). PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb

pankrotimenetlus mh pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

5. Haldur koostas ja esitas kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse

lõpetamiseks raugemise tõttu. Aruande kohaselt tuvastas haldur, et pankrotimenetluses

puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja samuti pankrotimenetluse edasise

menetlemise kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad ja samuti ei laeku vara

kolmandatelt isikutelt.

6. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas

on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

Võlgniku pankrotimenetluses tunnustati kolme võlausaldaja nõuded kogusummas 11 105,54

eurot. Bondora AS-i ja BB Finance OÜ nõuded tunnustati PankrS § 153 lg 1 p 2

rahuldamisjärgu nõudena ning B2 Impact OÜ nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 rahuldamisjärgu

nõudena. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

7. Halduri aruande kohaselt võlgnikul pankrotivara puudus. Võlgniku arvelduskontol

hoiustatu väärtus 451,06 eurot oli sotsiaaltoetus, siis sellest summast kinnipidamisi teha ei

saanud. Haldur tuvastas, et pankrotimenetluse jooksul võlgnikule maksustavat tulu ei

laekunud. Võlgnik kandis pankrotivara hulka 550 eurot. Seega võlausaldajatele ei ole

pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, mistõttu võrdub võlausaldajatel saamata raha

võlausaldajate nõude suurusega. Haldur ei ole pankrotivara arvel teinud kulutusi. Haldur peab

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 20 lg 5 tähenduses.

8. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6).

3. juunil 2026 teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda võlgniku

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole 3300 eurot, maksmise tähtajaga 8. juuni 2026. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks

ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja

pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega.

3(5)

PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue

on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

9. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS §

65 lg 113 järgi võib haldur füüsilise isiku pankrotimenetluses taotleda tasu toimingutasuna,

mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr.

Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus

pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja FIMS § 45 lõike 2

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus

välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks (TsMS §

183 lg 2 viimane lause). Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär on 946 eurot,

seega on kolmekordne alammäär 2838 eurot. Haldur palub määrata enda tasuks 2790 eurot,

millele lisandub käibemaks 24% 669,60 eurot. Haldur palub võtta arvesse, et ta kulutas

pankrotimenetluses 18 tundi toimingute tegemiseks tunnihinnaga 155 eurot (dtl 416–417).

Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus

leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik,

põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

PankrS § 23 lg-tele 1-3 (koosmõjus PankrS § 65 lg 113).

PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku

kanda.

10. Haldur taotleb võlgnikule menetlusabi kahekordse kuutasu alammääras (TLS § 29 lg 5).

Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Pankrotivara puudub. Kohus

avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse menetluskulude katteks deposiidi

tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus

eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd

võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja

kuulutatud FIMS § 45 lg 2 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS §

183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja.

Kohus märgib, et annab menetlusabi kahe kuupalga alammäära ulatuses, sest pankrotihaldur

pidi siinses asjas täitma sisuliselt ka ajutise halduri ülesandeid, kuna kohus kuulutas pankroti

välja FIMS § 15 lg 9 alusel. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista

pankrotihalduri tasu summas 1892 eurot, millele lisandub käibemaks 454,08 eurot (kokku

2346,08 eurot).

11. 26. juuli 2024 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Esitatud lõpparuandes teeb pankrotihaldur ettepaneku jätkata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust ning määrata võlgniku usaldusisikuks V.L. V.L-i usaldusisikuks

nimetamine ei kahjusta võlausaldajate huve ning on ühtlasi ka ökonoomseim viis kohustustest

vabastamise menetluse jätkamiseks.

4(5)

FIMS § 46 lg 1 teine lause sätestab, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks tema kohustustest

vabastamise menetluses V.L-i , kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud.

Tulenevalt FIMS § 46 lõikest 2 peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma

varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas

ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande (FIMS § 46 lg 3).

FIMS § 47 lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu

nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud

isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 kohaselt peab usaldusisik FIMS § 47 lg 3 nimetatud tulust

võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25%, mis

arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. FIMS § 47 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule

üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab

usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. Pärimise teel saadu väärtusest

on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 6).

FIMS § 49 lg 1 järgi otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku, kohtunik

5(5)