2-22-4734/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4734

Kohtuasi

Arsviva OÜ hagi Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Arsviva OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Arsviva OÜ (registrikood 11439532),

lepinguline esindaja Ants Kuningas

Puudutatud isik Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

(registrikood 80176701), lepinguline esindaja Elis Vija

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arsviva OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Arsviva OÜ avalduse mõista Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistult välja

9170,48 eurot ja viivis põhinõudelt, samuti menetluskulude jaotuse ning Tallinn,

Graniidi tn 25 korteriühistu menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

3.1. rahuldada Arsviva OÜ avaldus osaliselt ja mõista Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistult Arsviva OÜ kasuks välja 9170,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

290,17 eurot ja viivis põhinõudelt (9170,48 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31.03.2022 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude

suurus;

3.2. jätta menetluskulud maakohtus 72% ulatuses Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

kanda ja 28% ulatuses Arsviva OÜ kanda;

3.3. määrata Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu maakohtus kantud menetluskuludena

kindlaks 6547,79 eurot (käibemaksuga).

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus muutmata.

5. Harju Maakohtu 02.07.2025 määrus on jõustunud osas, millega maakohus määras

Arsviva OÜ menetluskulude suuruseks 3671,50 eurot.

6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 72% ulatuses Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistu kanda ja 28% ulatuses Arsviva OÜ kanda.

7. Määrata kindlaks Arsviva OÜ menetluskulude suurus ringkonnakohtus 1489,60 eurot

(ilma käibemaksuta) ja mõista sellest 72% (s.o 1072,51 eurot) Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistult Arsviva OÜ kasuks välja.

8. Määrata kindlaks Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu menetluskulude suurus

ringkonnakohtus 775 eurot (käibemaksuga) ja mõista sellest 28% (s.o 217 eurot)

Arsviva OÜ-lt Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu kasuks välja.

9. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine

:

9.1. Rahuldada Arsviva OÜ avaldus osaliselt.

9.2. Mõista Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistult Arsviva OÜ kasuks välja kahjuhüvitis

9170,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 290,17 eurot ja viivis põhinõudelt

(9170,48 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2022 kuni

nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus;

9.3. Jätta rahuldamata Arsviva OÜ nõue 3600 euro suuruse saamata jäänud tulu

väljamõistmiseks.

9.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 72% ulatuses Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistu kanda ja 28% ulatuses Arsviva OÜ kanda.

9.5. Määrata kindlaks Arsviva OÜ menetluskulude suuruseks maakohtus 3671,50 eurot

ja mõista sellest 72% (s.o 2643,48 eurot) Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistult Arsviva

OÜ kasuks välja. Määrata kindlaks Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

menetluskulude suuruseks maakohtus 6547,79 eurot ja mõista sellest 28% (s.o 1833,38

eurot) Arsviva OÜ-lt Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu kasuks välja.

9.6. Määrata kindlaks Arsviva OÜ menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1489,60

eurot ja mõista sellest 72% (s.o 1072,51 eurot) Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistult

Arsviva OÜ kasuks välja. Määrata kindlaks Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 775 eurot ja mõista sellest 28% (s.o 217

eurot) ) Arsviva OÜ-lt Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu kasuks välja.

9.7. Tasaarvestada resolutsiooni p-des 9.5 ja 9.6 nimetatud menetlusosaliste

menetluskulude nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistult Arsviva OÜ kasuks välja 1665,61 euro (ilma käibemaksuta) suurune

menetluskulu.

9.8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn, Graniidi tn 25

korteriühistul tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Arsviva OÜ (avaldaja) esitas kohtule avalduse Tallinn, Graniidi tn 25 korteriühistu

(puudutatud isik, KÜ) vastu, paludes mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise 12 770,48

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 296,18 eurot ja viivise põhinõudelt 9170,48 eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamisest

kuni nõude täitmiseni.

1.1. Avalduse järgi oli 2020. a maikuus Tallinn, Graniidi 25 asuva korteriomandi nr 1 omanik

AA, kes loovutas 04.10.2020 kõik korteriomandist ja korteriühistu liikmelisusest tulenevad

nõuded avaldajale. Avaldaja omandas korteriomandi 05.10.2020 notariaalse tehingu alusel ja

ta kanti omanikuna kinnistusraamatusse 09.10.2020.

2020. a maikuus avaldas Graniidi 25-1 üürnik AA-le, et põranda ja selle ääreliistu vahele on

korteri õuepoolse seina äärses piirkonnas tekkinud pragu, mis pidevalt suureneb. 13.05.2020

e-kirjaga teavitas AA vastavast asjaolust KÜ juhatust. Kahjustatud koha ülevaatusel selgus, et

laminaatparketi alune põrandakonstruktsioon oli osaliselt alt ära vajunud ning teisel pool

seina, õues, on samas kohas katuse sadevete kogumise lehter, mille ümber oli pinnas tugevasti

vajunud.

1.2. KÜ juhatus tellis Ekspertiis ja Projekt OÜ-lt ekspertiisi (põranda ekspertiis) 2020. a

sügisel, venitades kahjustuse väljaselgitamisega mitu kuud, millisel perioodil kahjustus

tõenäoliselt suurenes. Ekspertiisiga tuvastati biokahjustus. Biokahjustuse tuvastamise tõttu

tellis avaldaja 09.10.2020 biokahjustuse ekspertiisi Eesti Mükoloogiauuringute Keskus SA-lt

(biokahjustuse ekspertiis).

1.3. Ekspertiiside tulemusel selgus, et avaldaja korteriomandi põranda äravajumine oli

tekkinud ulatuslikust biokahjustusest. Korter 1 piirkonna elamu põranda- ja

seinakonstruktsioonides oli liigniiskuse tagajärjel tekkinud ulatuslik majavamm. Liigniiskuse

omakorda põhjustasid järgmised tegurid:

a) lekkiv kanalisatsioonitoru korteri 1 põranda all vundamendi alust läbivas pinnase kihis;

b) 2018. a hoone rekonstrueerimisel ja vundamendi soojendamisel jäeti tegemata

tuulutusavad korteri 1 põranda alusesse osasse;

c) veeavarii naaberkorteris 2, mille tagajärjel sattus põrandate konstruktsioonidesse ja

põrandate alusesse pinnasesse ligikaudu 500 000 liitrit vett;

d) sadevete immutamine pinnasesse, elamu vundamendi kõrvale korteri 1 välisseina äärsesse

piirkonda.

1.4. Biokahjustuse tagajärjel hävines avaldaja korteri alune põrandakonstruktsioon ning

kahjustusid elamu põhikonstruktsiooni seinapalgid avaldaja korter 1 piirkonnas.

1.5. KÜ on olnud tegevusetu ning rikkunud tavapärase valitsemisega seotud kohustusi ja

hoolsuskohustust. KÜ juhatus ei kontrollinud sokli soojustamise tööde ajal tuulutusavade

tegelikku olemasolu põrandate all, mistõttu kumuleerus niiskus põrandate all, lubas katuse ¼

osalt kogutavad sadeveed immutada vahetult elamu vundamendi äärde, ei selgitanud välja

kommunikatsioonide asukohta ega kontrollinud kanalisatsioonisüsteemi korrasolekut, ei

kontrollinud olulisest veekahjustusest teadasaamisel (500 000 liitrit) selle mõju ehitise

konstruktsioonidele ega teavitanud olulisest veekahjust korteriomanikke.

1.5.1. KÜ oleks pidanud ehitise vastuvõtmisel hoolikalt kontrollima tuulutusavade olemasolu

ja kohustama ehitajat nende tegemiseks.

1.5.2. Kaasomandi koosseisu kuuluva kanalisatsioonitoru kontrollimine ja selle asukoha

väljaselgitamine on KÜ kohustus, sh vajadusel kaamerauuringuid kasutades.

Kanalisatsioonitoru, mis oli vundamendi aluses osas väidetavalt lekkega, ei olnud peidetud.

Selle kanalisatsiooni asukoht ja ühendused on nähtavad korterite 1 ja 2 vahelise koridoride

aluses kommunikatsioonide keldris ning sellesse torusse on kanaliseeritud ka KÜ juhatuse

liikmele kuuluva korteri nr 13 reoveed.

1.5.3. KÜ juhatus oli olulise veekahjustuse fakti teadasaamise järgselt tegevusetu ning jättis

veekahjustuse ulatuse ja mõju elamule välja selgitamata. Seetõttu jäi niiskus elamu

konstruktsioonidest õigeaegselt eemaldamata, mis omakorda tõi kaasa biokahjustuse

tekkimise korter 1 põrandate ja seinakonstruktsioonide piirkonnas.

1.6. Biokahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks kaasomandiosaks olevates elamu

konstruktsioonides tuli lammutada kogu avaldaja korteriomandi eriosa põrand ja seinad,

eluruumi ja vannitoa põrandate alune konstruktsioon, lõigata välja kahjustunud põrandate

talad ja seinte palgid, viia läbi biokahjustuse keemiline tõrje ning asendada kahjustatud

konstruktsioonid uute konstruktsioonidega.

Korteri seina ja põrandakonstruktsioonide avamisel ja eemaldamisel tuli eemaldada ka kogu

korteri mööbel, sh demonteerida sisse ehitatud köögimööbel, lammutada korterisse sisse

ehitatud garderoobi kergvahesein, lahti monteerida ja eemaldada vannitoa sisustus, sh

dušikabiin, kraanikausi kapp ja kraanikauss, samuti muu sanitaartehnika, eemaldada

veetorustik ja korteri seintesse installeeritud elektrisüsteemid, samuti vannitoa põranda

elektriküte, st hävis kogu korteri 1 siseviimistlus ja selle aluseks olev kipskonstruktsioon.

1.7. Avaldaja kandis kaasomandi eseme biokahjustusega osa lammutamiseks ja

utiliseerimiseks ning avaldaja korteri endise seisundi taastamiseks kulutusi kokku 9410,48

eurot, millest KÜ on avaldajale hüvitanud 240 eurot (tuulutusavade tegemine ja põrandate

aluse tuulutustoru paigaldamine). Avaldajale on hüvitamata kulutused 9170,48 eurot.

1.7.1. Kaasomandiosa biokahjustuse kõrvaldamise ja konstruktsioonide taastamise

kogumaksumus oli 5462,50 eurot. See sisaldab korterelamu põhikonstruktsioonide

biokahjustuse tuvastamise-, remondiks ligipääsu tagavate lammutustööde ja biokahjustusega

põrandakonstruktsiooni utiliseerimise-, ning põrandakonstruktsioonide taastamise, sh

põrandakonstruktsiooni joonise töö, ehitustööde ja materjalide kulu.

1.7.2. Korteri 1 endise seisundi taastamise kogumaksumus oli 3947,98 eurot, mis sisaldab

santehnilisi töid, põranda ja seinte ehitustöid, elektrisüsteemi taastamist ning köögimööbli

demonteerimist ja monteerimist.

1.8. KÜ keeldus kandmast nii avaldaja korteri aluse põrandakonstruktsiooni kui ka korteri

taastamisega seotud kulutusi. KÜ finantseeris üksnes seinapalkide majavammi biokahjustuse

väljalõikamise ja desinfitseerimise tööd, v.a korterite 1 ja 2 vahel oleva kandevseina

kahjustusega seinapalgi osalise väljavahetamise maksumus, millise kulu kandis avaldaja.

1.9. Korteri kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu pidi avaldaja alates 30.09.2020 üles ütlema

üürilepingu. Selle tulemusel jäi avaldajal saamata üüritulu 300 eurot/kuus. Avaldaja korteri

endine seisund taastati 04.09.2021 ja korter anti uuesti üürile alates 05.10.2021. Seega sai

avaldaja kahju saamata jäänud üürina 12 kalendrikuu eest kogusummas 3600 eurot (12 × 300

eurot/kuus).

1.10. Avaldaja palus välja mõista viivise kulutuste hüvitamise põhinõudelt 9130,44 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Puudutatud isiku vastuväited

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. KÜ selgituste kohaselt asub avaldaja korter 1923. aastal ehitatud maja esimesel korrusel.

Tegemist on ilma keldrikorruseta paekivist rajatud madalvundamendile ehitatud

puitkarkasshoonega.

2.2. 2017–2018. a tehti maja kapitaalremont. Enne seda renoveeriti hoonet viimati 1960-

ndatel, mil rajati algse 4 korteri asemele 19 korterit.

2.3. Avaldaja ise ei kasuta korterit 1, vaid üürib seda välja. Majandus- ja kutsetegevuses

tegutseva professionaalse kinnisvaraomaniku ja üürileandjana on avaldajal kõrgendatud

hoolsusmäär üüripinna kontrollimisel ning selle lepingujärgseks kasutamiseks sobiva seisundi

tagamisel.

2.4. Avaldaja ei ole järginud korteriomaniku seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Kõik

tänased esimese korruse omanikud (v.a avaldaja) on lasknud oma korteri põrandad

kapitaalremondi eelsel ajal niiskuskindlaks teha, s.h paigaldanud niiskustõkked ja

põrandakütted. KÜ-le teadaolevalt teostas ka avaldaja 2015/2016. a oma korteris remondi

ning võttis selle käigus lahti kogu põranda ja seinad, kuid ei ole teada andnud, millises

ulatuses ta remonti tegi. Avaldaja oleks pidanud remondi käigus märkama põrandaalust

seisundit, sh liigniiskust ja väidetavalt pragunenud malmtoru ning sellest KÜ-d teavitama.

Seda ei tehtud. Samuti ei muutnud avaldaja põrandat niiskuskindlaks ega paigaldanud

korterisse põrandakütet. Hilisemal põranda lahti võtmisel selgus, et kogu avaldaja korteri

põrandaalune kivivill oli kaetud mittehingava materjaliga – fooliumiga.

Eluliselt ei ole usutav, et avaldaja ei saanud ega pidanudki aru saama, et sünteetilise

laminaatparketi paigaldamine ning kogu põrandaaluse kivivilla fooliumiga katmine ja

põrandasoojustusest loobumine madala vundamendiga vana maja esimesel korrusel tõstab

märkimisväärselt põranda kahjustumise ja vammitekke riski. Sellega aitas avaldaja ise kaasa

niiskuskahjustuse ja vammi tekkele.

Lisaks on KÜ-le teada, et vaidlusalusel perioodil lülitas avaldaja korteris elanud üürnik kütte

välja perioodiks, mil ta korteris ei viibinud. Korteris kasutati kütteallikana üksnes

elektriradiaatoreid, põrandaküte puudus.

Ühtlasi ei pidanud avaldaja vajalikuks oma korterit erinevalt teistest KÜ liikmetest

kindlustada.

2.5. KÜ leiab, et kui ta on vana hoone vundamendi, konstruktsioonide ja katuse uuendamiseks

tellinud ekspertiisi ja renoveerimisprojekti ning palganud ekspertiisakti järgi ehitustöid

tegema ehitusspetsialisti ja ehitaja töö kvaliteeti hindama järelevalvespetsialisti, siis on ta

teinud kõik endast sõltuva kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu- ja remondikohustuse

täitmiseks.

Korteriühistu liikmed ei ole ehituseksperdid. KÜ ei ole ühestki ekspertiisiaktis antud juhisest

omavoliliselt kõrvale kaldunud ega ehitajale alternatiivseid juhiseid andnud. Kogu hoone

renoveerimistöö telliti renoveerimisprojekti põhjal selleks kvalifikatsiooni omavalt

ehitusettevõttelt, keda omakorda kontrollis ehitusjärelevalve raames riiklikult tunnustatud

ekspert Peeter Park.

Projektile ja ehitusele andis heakskiidu ehitusjärelevalve, mistõttu sai KÜ tugineda sellele, et

kogu remont, sh vundamendi tuulutusavadega seonduv, on teostatud nõuetekohaselt.

2.6. Sadevee äravoolud rajati ehitustööde käigus vastavalt hoone projektis ettenähtule.

2.7. KÜ ei tea, millal täpselt või mis põhjusel tekkis veeleke korteris nr 2, kuid KÜ sai sellest

teada 2020. aasta esimeses kvartalis, kui korter 2 omanik küsis KÜ-lt kindlustusele

esitamiseks 2019 novmeber-2020 jaanuar kommunaalarveid. Veekahjustuse ulatus sai selgeks

alles korter 2 remondi käigus, mis teostati 2020 aprillis-mais. Avaldaja pöördus KÜ poole

esmakordselt 2020 maikuus.

2.8. KÜ ei olnud teadlik, et avaldaja korteri all pinnases asus malmist kergelt lekkiv

kanalisatsioonitoru. See asjaolu selgus avaldaja korteri põrandate lahti võtmisel. Ühegi plaani

peal ei olnud toru asukohta märgitud. Selle olemasolu ei tuvastatud kapitaalremondi käigus.

Kuivõrd hoonel puudub kelder, siis saab põrandaaluse torustiku seisukorda hinnata vaid

esimese korruse põrandate ülesvõtmise ja selle all oleva pinnase üleskaevamise teel, milline

tegevus ei ole käsitatav KÜ tavapärase korrashoiukohustusena. Kaamerauuringuid saab

teostada läbi põranda vahetult põranda all oleva torustiku kontrollimiseks, kuid torustik ei

paiknenud vahetult põrandate all ning isegi kui paikneks, väljuksid iga esimese korruse

korteri põrandaaluse kanalisatsioonitoru kontrolltoimingud kaasomandi eseme tavapärase

korrashoiu raamidest. Avaldajalt ei tulnud ühtegi indikatsiooni, et selline kontroll peaks

mingil põhjusel vajalik olema.

KÜ pöördus seoses kanalisatsioonitoru lekkega kindlustusandja poole, kuid sai

kindlustusandjalt eitava vastuse põhjendusel, et kuna ühistu ei olnud lekkivast torust teadlik,

siis ei olnud võimalik ka antud toru hoolduskohustust täita, ning KÜ ei ole kahju tekkimises

süüdi ega vastuta selle tekitamise eest vastavalt seadusele.

2.9. Pärast 13.05.2020 avaldajalt põranda vajumise ja sadevee äravoolu ümber pinnase

vajumise kohta teate saamist saatis KÜ 14.05.2020 ehitajale e-kirja ja palus tulla sadevee

äravoolu kontrollima. Seepeale käis ehitaja sadevee äravoolu korrigeerimas. Sel ajahetkel

kehtis veel ka ehitusjärgne garantii.

2.10. KÜ tasus avaldajale seinapalgi vahetamise ja vammitõrjega seotud kulutuste eest

4570,10 eurot, sh 240 eurot täiendavate vundamendi tuulutusaukude puurimise ja tuulutustoru

paigalduse eest, 3726 eurot vammi tõrjetööde eest ning 604,10 eurot kanalisatsioonitorude

eemaldamise ja uutega asendamise eest. KÜ ei nõustu, et tal tuleks hüvitada avaldajale kogu

korteri remont. Avaldaja keeldus KÜ pakkumisest hüvitada talle põrandavahetuse kulu 5139

eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja

mõistis need avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja summas 8948,68 eurot (koos

käibemaksuga).

3.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) avaldajale kuulub Graniidi tn 25-1 korteriomand;

2) puudutatud isik on moodustatud Tallinnas Graniidi tn 25 asuva elamu valitsemiseks

ning et hoone vundament ja vee- ning kanalisatsioonitorud on kaasomandi osa;

3) Graniidi tn 25 kortermaja renoveeriti perioodil september 2017–mai 2018;

4) 13.05.2020 teavitas avaldaja Graniidi tn 25 KÜ juhatust korteri nr 1 põranda

läbivajumise probleemist;

5) 2020. a septembris ja novembris läbi viidud uuringute tulemusena selgus, et avaldajale

kuuluva korteri nr 1 alused põrandatalad ja osa seinapalke olid nakatatud

majavammiga;

6) 2021. a alguses vahetati avaldaja korteri kahjustunud põrandatalad ning teostati

vammi tõrjetööd puudutatud isiku tellimusel ja arvel.

3.2. Maakohus luges tõendatuks järgmised asjaolud:

1) 30.11.2015 notariaalse kokkuleppega on tõendatud kinnistu kaasomanike kokkuleppe

sõlmimine uute korteriomandite moodustamiseks ja selle käigus elamu

renoveerimiseks. Nimetatud lepingu punktis 3.9. jj leppisid kaasomanikud,

korteriühistu ja arendaja kokku, millistele tingimustele peavad renoveerimistööd

vastama;

2) 20.03.2017 ehitusprojektiga on tõendatud hoone renoveerimiseks ehitusprojekti

olemasolu ja millistele normatiivaktidele pidi projekt ja ehitus vastama;

3) 09.05.2018 ehitise ülevaatuse akt tõendab valminud ehitise vastuvõtmist arendajalt,

mis kinnitab, et tehtud tööd vastavad projektile ja muudele asjakohastele nõuetele.

3.3. Puudutatud isiku tegevus kahju tekkimisel on tõendamata ning puudub põhjuslik seos

puudutatud isiku tegevuse ja avaldajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Avaldaja ei ole esile

toonud ühtegi selget põrandatalade niiskumise põhjust ega seost puudutatud isiku tegevusega.

3.4. Puudutatud isikule ei saa ette heita KrtS § 34 tulenevate kohustuste täitmata jätmist, kui

elamu renoveerimisprojekt oli kooskõlas kehtivate ehitusnõuetega, ehituse üle teostas

järelevalvet ehitusjärelevalve ning puudutatud isik võttis valminud tööd vastu. Avaldaja ei ole

elamu renoveerimistööde või vihmaveetorude ja tuulutusavade osas vastupidist esile toonud

ega väitnud, et ehitusprojektis esinenuks puudusi, mis oleksid avaldajale väidetavalt tekkinud

kahju põhjuseks, ning et puudutatud isik pidi sellest teadlik olema.

3.5. Üldteadaolevalt ei teostata regulaarselt kanalisatsioonitorude seisukorra

väljaselgitamiseks kaamerauuringuid.

3.6. Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas korteris nr 2 toimunud veeavarii põhjustas ainult

tema korteri aluse pinnase märgumise. Maakohus luges 1 korruse plaani alusel tõendatuks

avaldaja korteri asukoha ja korteri nr 2 vannitoa asukoha, ning märkis, et korter nr 2 vannitoa

ja korteri nr 1 vahel on korteri nr 2 elutuba, kus ei ole täheldatud veekahjustusi ega

seenkahjustusi, mille kohta viidi läbi ekspertiis.

3.7. Avaldajale tekkis kahju tema enda tegevuse tõttu, mistõttu tuleb VÕS § 139 lg 1 järgi

vähendada kahjuhüvitist nullini.

3.7.1. Maakohus tuvastas biokahjustuste ekspertiisiakti foto nr 5 alusel, et avaldaja korteri

põranda all soojustusena kasutatud kivivill on kaetud fooliumiga, ning märkis, et foolium on

teadaolevalt niiskust isoleeriva toimega materjal. Seetõttu ei saanud põranda alla kogunev

niiskus läbi põranda aurustuda, vaid kogunes põranda alla, arvestades seejuures, et tegemist

oli 20. sajandi alguses ehitatud madalvundamendiga majaga, kus niiskuskoormus elamu

esimese korruse konstruktsioonidele on niigi suur.

3.7.2. Avaldaja oleks pidanud mõistlikult ja heaperemehelikult käituva omanikuna

renoveerima korteri põranda selliselt, et sinna alla ei koguneks niiskust ning hoidma korteris

sellist temperatuuri, mis kuivataks korteri põrandaaluse. Samuti regulaarselt kontrollima

korteri seisukorda, et avastada võimalikud kahjustused. Avaldaja ei ole seda teinud, mistõttu

on ta ise süüdi talle tekkinud kahjus.

3.8. TsMS § 172 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud avaldaja kanda.

3.9. Maakohus määras kindlaks nii avaldaja kui ka puudutatud isiku menetluskulude rahalise

suuruse. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on 50 eurot riigilõiv ja 3621,50 eurot

õigusabikulud. Puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud on 8948,68 eurot

(käibemaksuga), teenuse tunnihinnaga 145 eurot (ilma käibemaksuta).

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4.1. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnormi, kui ignoreeris

avaldaja esindaja vastuväiteid menetluse juhtimisele ja jättis TsMS § 333 lg 1 teises lauses

sätestatud kohustuslikud kohtumäärused tegemata. Kohtunik jättis 29.05.2024 esitatud

taandamise taotlusele alusetult reageerimata ning maakohtu esimees lahendas avaldaja

esindaja taotluse kohtuniku taandamiseks alles aasta pärast taotluse esitamist, jättes kohtuniku

alusetult taandamata. Kohtuniku enda määrust taandamata jätmise kohta ei ole e-toimikus ega

digitoimikus avaldatud. Tsiviilasja menetlus ei vastanud TsMS § 37 lg 1 sätestatule, tsiviilasja

lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis.

4.2. Maakohus on avaldaja väiteid ja asjas esitatud tõendeid eirates vääralt väitnud nagu

puuduks poolte vahel vaidlus asjaolus, et avaldaja korteri alused põrandatalad vahetati välja ja

vammitööd teostati KÜ kulul. Avaldaja korteri piirkonnas tehti põrandatalade, samuti kandva

vaheseina palgi lammutus ja ehitustööd avaldaja kulul. Puudutatud isiku kulul vahetati välja

üksnes vammikahjustusega välisseina palgid ja teostati vammitõrje. KÜ nõustus 05.05.2025

kohtuistungil sellega, et avaldaja korteri 1 piirkonnas teostas vammikahjustusega põranda- ja

seinakonstruktsioonide lammutamise ja utiliseerimise tööd avaldaja töövõtja Vaib OÜ.

Esimese korruse põrandakonstruktsiooni ehitas avaldaja töövõtja Silentium Group OÜ, kes

vahetas välja ka avaldaja ja naaberkorteri 2 vahelises kandeseina kahjustatud seinapalgi,

millise kulu hüvitamisest KÜ keeldus.

4.3. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole avaldaja esile toonud ühtegi selget

põrandatalade niiskumise põhjust ega seost puudutatud isiku tegevusega, on alusetu ega vasta

tõenditest nähtuvale. Maakohus on jätnud avaldaja poolt esitatud seisukohad ja tõendid, sh

ekspertiiside käigus fikseeritud asjaolud hindamata. Avaldaja on toonud esile ja tõendanud nii

kahjustuste tekkepõhjused kui ka vammikahjustuse põhjustanud asjaolud:

a) naaberkorteris nr 2 toimunud veeavarii tagajärjel sattus 500 m3 vett esimese korruse

põrandate alla, mis tähendab, et korterelamu alla lekkis keskmise suurusega basseini vee

hulgale vastav vee kogus;

b) kortermaja katuselt kogutava sadevee immutamine pinnasesse vahetult vundamendi

kõrval avaldaja korteri välisseina ääres. Niiskus ja vammikahjustus esinesid nii

korterelamu põrandakonstruktsioonides kui ka korterelamu palkseinal vahetult sadevee

pinnasesse immutamise piirkonnas;

Elamu rekonstrueerimise käigus pidi KÜ teada saama asjaolust, et katuse sadeveed

immutatakse vahetult elamu välisseina äärde ning pidi ette nägema, et see võib kaasa tuua

elamu konstruktsioonide niiskumise ja kahjustumise.

c) elamu rekonstrueerimisel avaldaja eluruumi aluse puitpõranda konstruktsiooni aluse

ruumi tuulutuse ja ventilatsiooni rajamata jätmine, mis oli ette nähtud rekonstrueerimise

eelselt tellitud ekspertiisis ja elamu rekonstrueerimise käigus korteriühistu juhatusele

eksperdi Peeter Pargi poolt üle korratud. KÜ juhatuse liige oli teadlik nii tuulutusavade

rajamise vajadusest kui ka asjaolust, et ventilatsioonitorusid ei pandud kõikjale ettenähtud

kohtadesse. Ekspertiisiaktidega on tõendatud, et tuulutusavad jäid rekonstrueerimistööde

käigus avaldaja korteri alusesse piirkonda rajamata;

d) rekonstrueerimise käigus rajati pinnase kalded hoone suunas, mis põhjustasid sadevee

valgumist elamu vundamendi äärde;

e) elamu sokli ümbritsemine aurutihedamate materjalidega hoone rekonstrueerimise käigus.

Tuulutuse puudumise tõttu tõi see kaasa niiskuse kogunemise põrandakonstruktsioonide

alla.

4.4. Maakohtu seisukoht, nagu ei oleks avaldaja esile toonud, kuidas korteris nr 2 toimunud

veeavarii põhjustas ainult avaldaja korteri aluse pinnase märgumise aga mitte ühtegi teise

korteri kahjustumist, on alusetu. Maakohus ei selgitanud menetluse käigus avaldajale

kohustust esitada seisukohti ja tõendeid naaberkorterite kahjustuste kohta. Seega on kohus

teinud avaldaja jaoks üllatava lahendi.

Samas on avaldaja naaberkorteri veekahjustustega seonduvat menetlusdokumentides

käsitlenud ja esitanud ka vastavad tõendid. Korteri 2 veeleke tõi kaasa selle korteri kahjustuse,

mille omanik 2020 kevadel likvideeris.

4.5. Maakohtu seisukoht, justkui ei peaks KÜ teostama kaamerauuringuid

kanalisatsioonitorude seisukorra väljaselgitamiseks, on vastuolus kehtiva materiaalõigusega.

KÜ juhatus pidi olema maa-alusest kanalisatsioonitorust teadlik, kuna see teenindas ka

korteriühistu juhatuse liikme omandis olevat korterit. Kaasomandiosa koosseisu kuuluvate

kanalisatsioonitorude seisundi väljaselgitamine ja remont kuulub tavapärase valitsemise

koosseisu. Kuna KÜ uuringut ei tellinud, on KÜ vastutuse aluseks tema tegevusetus.

4.6. Kohus väitis otsuse põhjendustes alusetult, nagu oleks kogu avaldaja korteri soojustus

olnud kaetud fooliumiga ning see asjaolu oleks olnud põrandaaluse liigniiskuse põhjuseks.

Ühestki tõendist ei nähtu, et kogu korteri põrand oleks olnud fooliumiga kaetud. Kohtu poolt

uuritud fotolt nähtub, et foolium on paigaldatud väga väikesel alal koridori kapi aluses

piirkonnas. Üheski muus osas ei avaldu fotolt fooliumi kasutamist konstruktsioonides.

Foolium oli üksnes garderoobi kapi alusel osal niiskustõkkeks immutamata vineerplaadile.

Viidatud asukohas on põrandakonstruktsioon kahjustuseta.

Kohus ei ole ehitusvaldkonna ekspert, kes saaks anda hinnanguid materjalide kasutamise või

keelamise kohta ehituskonstruktsioonides. Seejuures ei nähtu kohtu otsustusest viidet ühelegi

põhimõttele, ehituslahendusele või standardile, mis keelaks fooliumi kasutamise põranda

soojustuse katmisel aurutõkkena.

4.7. Maakohtu väide, mille kohaselt kohustus korteriomanik renoveerima korteri põranda

selliselt, et sinna alla ei koguneks niiskust ning hoidma korteris sellist temperatuuri, mis

kuivataks korteri põrandaaluse, on vastuolus nii korteriomaniku kohustustega kui kehtivate

füüsikaseadustega. Kohtulahendis ei ole seejuures viidatud, millisest materiaalõiguse sättest

vastavad kohustused avaldajale tulevad, ega selgitatud, missuguse temperatuurini oleks

avaldaja pidanud eluruumi kahju vältimiseks kütma.

Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaksid avaldaja eluruumi ebakohasele

temperatuurile. Avalduse koosseisus tõendina esitatud video kajastab avaldaja eluruumi

viimistluse ja mööbli väga head seisundit ning ruumis ei nähtu muid kahjustusi peale ära

vajunud põranda ääre.

Korteri põranda renoveerimine ja korteri põranda viimistluses kasutatud materjalid ei puutu

niiskuse tekkesse. Korteri põranda renoveerimisega ei saa takistada põranda alustesse

ruumidesse niikuse kogunemist, kuna see tekib reeglina väliskeskkonnast – nt sadeveed. Kuna

soe õhk tõuseb ülespoole, ei ole ka füüsikaseadusest tulenevalt võimalik kõrgemal paikneva

eluruumi kütmise teel kütta ja kuivatada põrandakonstruktsioonide alust vundamendiga

piiratud ruumi.

Hoone konstruktsioonide vahelise ruumi kuivatamine selle kohal paikneva eluruumi kütmise

teel võib kaasa tuua veel suurema kahju nii eluruumile kui tervisele. Hoonete esimese korruse

põrandate aluse ruumi niiskus ventileeritakse alati väliskeskkonda läbi vundamendi

tuulutusavade.

4.8. Kuna käesoleval juhul oli tekkinud kahju nii kaasomandi osale kui avaldaja eriomandis

olevale eluruumile, ning KÜ ei asunud viie kuu jooksul isegi kahju põhjuseid välja selgitama,

mistõttu esines ka risk kahju suurenemiseks, siis oli avaldajal õigus teostada ise

vammikahjustusega põrandakonstruktsiooni eemaldamise, utiliseerimise ja taastamise tööd

ning nõuda KÜ-lt täies ulatuses kulutuste ja KÜ juhatuse hoolsuskohustuse rikkumise

tagajärjel avaldaja korteri kasutuskõlbmatuks muutumisest põhjustatud kahju (saamata jäänud

üüritulu) hüvitamist.

4.9. Maakohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel kehtivat praktikat ega

asjaolu, et puudutatud isiku kulud ei ole suures osas vajalikud ja põhjendatud. Puudutatud

isiku esindaja õigusabi tunnihind 145 eurot/tunnis ei vasta esindaja kvalifikatsioonile ega

samalaadsetes tsiviilasjades esindaja tasumäärale. Puudutatud isiku esindaja on esitanud

ebavajalikke dokumente ja tõendeid ning kulutanud menetlusdokumentidega tutvumisele ja

nende koostamisele ebamõistlikult palju aega.

Avaldaja viitab määruskaebuses, et ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-21-8139 selgitanud, et

üldjuhul on juristi tunnitasu vahemikus 100–120 eurot/tunnis.

5. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Määruskaebemenetluse kulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

6. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada 9170,48 euro ja sellelt nõudelt arvestatava viivise välja mõistmata jätmise osas.

Lisaks tuleb tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja puudutatud isiku

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue

määruse, millega rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja kahjuhüvitise 9170,48 eurot ja sellelt arvestatud viivise. Ringkonnakohus jaotab maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud vastavalt nõude rahuldamise ulatusele, määrab kindlaks

menetluskulude suuruse maa- ja ringkonnakohtu menetluses, tasaarvestab menetlusosaliste

vastastikud menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab tasaarvestuse tulemusena

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise. Muus osas jääb maakohtu

määrus muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Avaldaja ega puudutatud isik ei ole vaidlustanud maakohtu määrust avaldaja

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, mistõttu on määrus selles osas jõustunud

(TsMS § 456 lg 4 teine lause, § 659).

9. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 järgi asja lahendamisel aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused

nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Puudub vaidlus, et avaldaja on

Tallinnas, Graniidi tn 25 asuvas elamus korteriomandi nr 1 omanik ning korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemiseks on loodud KÜ. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et

avaldajale kuuluva korteri õuepoolse seina äärse põranda ja selle ääreliistu vahele oli tekkinud

pragu ega selle üle, et esines majavamm. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt

peamiselt selle üle, kas KÜ on oma kohustusi rikkunud ja vastutab avaldajale tekkinud kahju

eest.

10. Käesolevas asjas on avaldaja korteriomanikuna esitanud nõude KÜ vastu liigniiskusest

tekkinud majavammist põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kahjuna nõuab avaldaja nii korteri

põranda- ja seinakonstruktsioonide lammutamise, utiliseerimise ja ehitamise/taastamise

kulutusi kui ka korteri senise seisundi taastamiseks tehtud kulutusi.

Põranda- ja seinakonstruktsioonid, sh kahte korterit eraldava piirdeseina palgid on

kaasomandi osa esemeks KrtS § 4 lg 3 ja lg 4 tähenduses. Eriomandi piires asuvad

kergvaheseinad, põrandakattematerjal ja pealmine viimistluskiht kuuluvad KrtS § 4 lg 1 järgi

eriomandi eseme koosseisu (vt ka RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325/28, p. 14.5.). Seega

nõuab avaldaja nii kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (KrtS

§ 37 lg 1) kui ka tema eriomandile tekkinud kahju hüvitamist (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg

5).

11. Maakohus menetles avaldaja nõuet KÜ kohustuse rikkumisega seotud kahju hüvitamise

nõudena. Seejuures jättis maakohus kohaldamata asjakohase materiaalõiguse (KrtS § 12 lg 2

ja AÕS § 72 lg 5). Samuti jättis maakohus tähelepanuta, et avaldaja nõue on osaliselt

kvalifitseeritav kaasomandi eseme säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamise nõudena

KrtS § 37 lg 1 alusel. Viidatud eksimused tõid kaasa väära lahendi. Ringkonnakohus saab

need eksimused kõrvaldada ja teha asjas uue lahendi.

12. Põranda ekspertiisiga on tuvastatud eluruumi põranda vajumine, lai pragu põranda ja

välisseina ääres, majavammi eostolm korter 1 põrandal ning majavammi viljakeha korteri 1

põranda all asuva keldri laes (dtl 21). Biokahjustuste ekspertiisis on tuvastatud, et kogu

kontrollitud korteri ulatuses on põrand, sh vannitoa põranda alune, ja vundament kahjustatud

majavammi poolt (dtl 31). Seega on ekspertiisidega tuvastatud kahju tekkimine nii hageja

eriomandis asuvate eluruumide põrandal kui ka kaasomandi osal (põranda

alune/põrandakonstruktsioonid ja kelder). Avaldaja on esitanud foto biokahjustuse

esinemisest ka elamu seinakonstruktsioonidel (dtl 49).

13. Avaldaja on teinud kaasomandi eseme biokahjustusega osa lammutamiseks,

utiliseerimiseks ja taastamiseks kulutusi kogusummas 5462,50 eurot. Vastav summa koosneb

kahjustuse ulatuse ja iseloomu väljaselgitamiseks tehtud biokahjustuse uuringu kulust 200

eurot (SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse arve nr 19070469, dt 53), lammutustööde ja

biokahjustusega konstruktsioonide utiliseerimise kulust 1850 eurot (Vaib OÜ arve nr 0132 ja

arve nr 0133, dtl 54-55), põrandakonstruktsiooni taastamiseks tellitud põrandakonstruktsiooni

joonise tegemise kulust 120 eurot (Terranaut OÜ arve nr 210402, dtl 56) ning

põrandakonstruktsioonide materjali ja ehitustööde kulust 3032 eurot, mis omakorda koosneb

tuulutusavade tegemise ja toru paigalduse kulust 240 eurot, mädanenud palgi eemaldamise

kulust 143 eurot, koridori puitpõranda ehituse kulust 200 eurot, põranda aluse täitmisest

liivaga ja tihendamise kulust 775 eurot, põranda ehituse kulust (sh betoon) 1674,50 eurot,

prügi utiliseerimise kulust 160 eurot ja transpordi kulust 100 eurot (Silentium Grupp arve nr

202104 ja arve nr 202105 koos aktiga, dtl 58, 59 ja 62).

KÜ on avaldajale hüvitanud 240 eurot tuulutusavade tegemise ja põrandate aluse tuulutustoru

paigaldamise eest, milline summa tuleb avaldaja kuludest maha arvestada. Seega on avaldaja

teinud kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke kulutusi kokku 5222,50 eurot (5462,50 –

24).

14. KrtS § 37 lg 1 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks

vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning ta võib nõuda

korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist. KrtS § 37 lg 1 alusel kulutuste nõudmise

eelduseks ei ole kohustuste rikkumine.

Riigikohus on selgitanud, et korteriomanikul saab kulutuste hüvitamise nõue tekkida üksnes

juhul, kui kulutusi kaasa toonud toiming oli kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik. Toiming

on KrtS § 37 lg 1 ja AÕS § 72 lg 4 tähenduses kaasomandi eseme säilitamiseks vajalik siis,

kui on täidetud kaks kumulatiivset eeldust: (1) kaasomandi eseme suhtes esineb vahetu kahju

tekkimise või suurenemise oht ning (2) valitud abinõu on ohuolukorra kõrvaldamiseks

proportsionaalne (RKTKm 30.04.2025, 2-21-12405, p.-d 25 ja 26). Kolleegiumi hinnangul oli

majavammiga nakatunud põranda- ja seinakonstruktsioonide lammutamine, utiliseerimine ja

asendamine praegusel juhul vajalik ning avaldajal on KrtS § 37 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda

vastavate kulutuste hüvitamist.

14.1. Kolleegium nõustub avaldaja väitega, et avaldaja korterialuse põrandakonstruktsiooni

jätkuv vajumine võinuks kaasa tuua nii tema eluruumi kui kaasomandi osa kahjustuse

suurenemise. Majavammi edasine levik oleks võinud põhjustada hoone konstruktsioonidele

ulatuslikumaid kahjustusi ning seeneeoste levimine ohustada inimeste tervist. Põranda

seisukorra kohta koostatud eksperthinnangus märgitakse, et majavamm võib levida kiiresti

mitme meetri kaugusele seene toiduallikast puidust (dtl 23) ning majaseene puhul on tegemist

kõige kiirema levikuga ning kahjustusulatusega majaseenega Eestis (dtl 28). Üldteadaolevalt

võib majaseen põhjustada ka erinevaid tervisehäireid. Seega esines käesoleval juhul oht nii

kahju suurenemiseks kui edasise kahju tekkimiseks.

14.2. Arvestades KÜ poolset viivitust kahjustusest teadasaamise järgselt ning asjaolu, et KÜ

keeldus ehitustööde osas koostöö tegemisest ka olukorras, kus ta oli teadlik majavammi

esinemisest, ei olnud praegusel juhul võimalik otsustada vammikahjustuse likvideerimiseks

vajalike tööde teostamist tavapärasel viisil, st üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Seda

kinnitavad järgmised asjaolud. Avaldaja teatas KÜ-le eluruumi põranda vajumisest 2020. a

maikuus (dtl 17), kuid vajumise põhjuse väljaselgitamiseks tellis KÜ ekspertiisi alles 2020. a

septembris. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt pöördus avaldaja KÜ poole, andes teada

vajalikest töödest ning sellest, et on leidnud sobiva ehitaja, seejuures küsides KÜ käest,

kuidas oleks KÜ hinnangul kõige parem tööde tegemist korraldada, kuid KÜ leidis, et

tegemist ei ole kaasomandiga ega kuulu KÜ poolt rahastamisele (16.02.2021–18.02.2021 e-

kirjavahetus, dtl 45–47).

14.3. Kolleegiumi hinnangul oli praegusel juhul valitud abinõu (majavammi poolt kahjustatud

konstruktsiooni osade lammutamine, utiliseerimine ja asendamine) ohuolukorra

kõrvaldamiseks ka proportsionaalne. Ekspertiisid nägid vajalike tegevustena ette korteri 1

osas kahjustunud piirkonna, st kogu korteri 1, sh vannitoa ja koridori põranda terves ulatuses

avamise/lammutamise, esimese korruse põranda projekteerimise ja ümberehitamise

raudbetoonplaadil

pinnasele

toetuva

soojustatud

konstruktsioonina

ning

põrandakonstruktsioonide teisaldamise ja utiliseerimise (dtl 23 ja 32). Avaldaja nõuab samade

tööde tegemise ning nendega kaasnenud kulutuste hüvitamist.

15. Avaldaja nõuab lisaks eelkäsitletud kulutustele ka enda korteriomandi endise seisukorra

taastamiseks tehtud kulutusi. Selleks on avaldaja teinud kulutusi kogusummas 3947,98 eurot,

mis koosneb santehnilistest tööde kulust 465,11 eurot, seinte kipsiga katmise kulust 730,80

eurot, kõvakipsplaadist vaheseina ehituse kulust 141 eurot, lae ja seina viimistluse kulust

908,50 eurot, vannitoa põrandaplaadi ja hüdroisolatsiooni paigalduse kulust 160 eurot,

vannitoa elektrikütte mati tasandusvalu kulust 60 eurot, põrandaplaatide kulust 49,30 eurot,

porte paigaldusest ja plaadi kulust 44,10 eurot, laminaadi ja aluskatte paigalduse kulust

235,69 eurot, põrandaliistu paigalduse kulust 104 eurot, prügi utiliseerimise kulust 80 eurot,

transpordikulust 50 eurot (Silentium grupp OÜ arved nr 202105, nr 202108 ja nr 202116 ja

akt, dtl 59-62), põrandakattematerjali ja põrandaliistu materjalikulust 405,44 eurot (Optimera

Eesti AS arve, dtl 66), korteri elektrisüsteemi taastamisest 344,04 eurot (OÜ Danite

Varahooldus arve, dtl 63), köögimööbli demonteerimise ja monteerimise maksumusest 170

eurot (FIE Ivar Maser arve, dtl 64).

16. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteri omanik saab nõuda kaasomandi osa esemest

lähtuva tema ainukasutusse antud kaasomandi osa esemele või tema eriomandi esemele

tekkinud kahju hüvitamist KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel ka siis, kui KÜ ei ole oma

kohustusi rikkunud (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 18 ja RKTKm 30.03.2023, 2-19-

9500, p 16). Käesolevas asjas on ekspertiisidega tõendatud, et avaldaja korteri põranda

vajumise ning avaldaja korteri siseviimistluse lammutamise ja taastamise põhjustas tema

korteri põranda alumistes konstruktsioonikihtides, sh keldris ja vundamendis esinev

majavamm ja sellest tingitud põranda vajumine. Seega lähtus kahju kaasomandi osast ning

avaldajal on õigus nõuda korter 1 siseviimistlusega, sh sellega seonduvate elektritöödega ning

mööbli demonteerimisega ja monteerimisega seonduvaid kulutusi olenemata sellest, kas KÜ

rikkus oma kohustusi.

17. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud

korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi

eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi

taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja

siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2

ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires

olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (RKTKm

19.03.2021, 2-18-13649/57, p 19). Viidatud Riigikohtu seisukohta arvestades on kolleegiumi

hinnangul ka praegusel juhul KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 alusel hüvitatavaks kahjuks

üksnes korter 1 siseviimistlusega, sh sellega seonduvate elektritöödega ning mööbli

demonteerimisega ja tagasipaigaldamisega seonduvad kulutused 3947,98 eurot.

18. Avaldaja esitas lisaks kulutuste hüvitamise nõudele ka saamata jäänud üüritulu hüvitamise

nõude 3600 eurot (VÕS § 128 lg 4). Vastavalt ülaltoodud p-s 17 selgitatule ei ole saamata

jäänud tulu hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause kaitse-eesmärgiga ning

sellist kahju ei ole võimalik hüvitada KÜ kohustuse rikkumisest sõltumata.

Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriühistu vastutab korteriomaniku suhtes oma

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1

ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 17). VÕS § 115

lg 1 ja § 127 alusel võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); hagejale on tekkinud

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt ka RKTKm

30.03.2023, 2-19-9500, p. 13).

18.1. Avaldaja väitel seisnes KÜ rikkumine selles, et KÜ juhatus ei kontrollinud sokli

soojustamise tööde ajal tuulutusavade tegelikku olemasolu põrandate all, lasi katuse ¼ osalt

kogutava sadevee immutada vahetult elamu vundamendi äärde ega võtnud midagi ette

sadevee eemale juhtimiseks elamu vundamendist, ei kontrollinud kanalisatsioonisüsteemi

korrasolekut, ei kontrollinud naaberkorteris toimunud olulisest veekahjustusest (500 000

liitrit) teadasaamisel selle mõju ehitise konstruktsioonidele ega teavitanud olulisest veekahjust

korteriomanikke. Seega heidab avaldaja KÜ-le ette KrtS § 35 lg 2 p 1 järgi tavapärase

valitsemisena käsitatava kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondi kohustuse

rikkumist.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu eesmärk on ühise kinnisasja majandamine ja

valitsemine korteriomanike poolt (KrtS § 1 lg 4, § 12 lg 1, § 34 lg 2). Arvestades korteriühistu

eesmärki, tuleb olukorras, kus korteriomanik heidab ette kohustuse rikkumisega teatud kahju

tekitamist, otsustada, kas rikutud kohustus kaitseb korteriomanikku kahju tekkimise eest

(VÕS § 127 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärgiks saamata

jäänud tulu hüvitamine. Kaasomandi eseme korrashoiu kohustus ei ole suunatud omaniku

võimalikule tulu saamisele, vaid omandi säilimisele. KrtS § 35 lg 2 p 1 eesmärk ei ole kaitsta

korteriomaniku äritegevust ja sellest saamata jäänud tulu. Seega jääb avaldaja saamata jäänud

tulu nõue VÕS § 127 lg-s 2 sätestatud eelduse puudumise tõttu rahuldamata olenemata sellest,

kas avaldaja poolt KÜ-le etteheidetavad teod või tegevusetus on käsitletav KÜ kohustuse

rikkumisena.

19. Arvestades ülaltoodud p-des 13 ja 15 väljatoodud kulusid kuulub avaldajale KrtS § 37 lg 1

ja KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 alusel hüvitamisele 9170,48 eurot. Maksekorraldustest

nähtuvalt on avaldaja viidatud tööde-materjalide eest vastavas summas ka tasunud (dtl 291–

315).

Seejuures on õige määruskaebuses esitatud etteheide, mille kohaselt tuvastas maakohus

vääralt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et avaldaja korteri põrandatalad vahetati ja

vammi tõrjetööd tehti KÜ arvel. Puudutatud isiku poolt esitatud arvetelt ja maksekorraldustelt

(dtl 236–247) ei nähtu, et ta oleks tasunud käesolevas menetluses nõutavate kulutuste eest või

need avaldajale hüvitanud (v.a tuulutusavade tegemisega seonduvad tööd, mis on KÜ poolt

avaldajale hüvitatud ning milline summa on nõudest maha arvestatud).

20. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu väitega, mille kohaselt tekkis avaldajale kahju tema

enda tegevuse tõttu, mistõttu tuleks VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada kahjuhüvitist nullini.

Maakohtu lahendist ei nähtu, milliste tõendite alusel tuvastas maakohus asjaolud, mis annavad

alust kahjuhüvitist vähendada. Vastavale seisukohale asudes rikkus maakohus oluliselt

kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1 ja lg 2 ning § 442 lg 8).

Kolleegiumi hinnangul ei kinnita asjas esitatud tõendid, et korteriomanik oleks rikkunud

korteri põranda alusmaterjalina fooliumi kasutamisel talle kui korteriomanikule seatud

kohustusi ega KrtS § 31 lg-st 2 tulenevat kohustust hoida oma korteris piisavat temperatuuri

ja õhuniiskust.

20.1. Avaldaja tõi 12.03.2023 menetlusdokumendi p-s 9.2. esile, et fooliumit oli avaldaja

korteriomandi piires kasutatud üksnes sisseehitatud esikukapi aluses osas, kus põrandakate oli

paigaldatud harilikule niiskuskaitseta vineerplaadile, olles seega sisseehitatud esikukapi aluse

vineeri niiskustõke, ning tõendas seda viitega boikahjustuste ekspertiisiakti lk-l 7 sisalduvale

fotole (dtl 279). Maakohus jättis avaldaja väited ja tõendid hindamata.

Viidatud fotot uurides nähtub, et foolium on üksnes väikesel osal põranda all. Puudutatud isik

ei ole vastupidist tõendanud. Seega on maakohus vääralt järeldanud, justkui oleks kogu

avaldaja korteri põranda alune soojustus kaetud fooliumiga. Samuti puudub alus asuda

seisukohale, et fooliumi kasutamine avaldaja korteri põranda osas tingis majavammi

põhjustanud liigniiskuse tekkimise. Kolleegium nõustub avaldajaga, et kohtunikul puuduvad

vastavad eriteadmised hindamaks, kas või mis määral võis fooliumi kasutamine avaldaja

korteri põrandas tekitada liigniiskuse. Mitte ühegi asjas esitatud ekspertiisiga ega mistahes

muu tõendiga ei ole fooliumi kasutamist avaldaja põranda osas liigniiskuse põhjusena

nimetatud. Puudutatud isiku vastavad väited on jäänud paljasõnaliseks.

20.2. Samuti ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et avaldaja oleks jätnud oma

korteri nõuetekohaselt kütmata, mistõttu on alusetu maakohtu etteheide, et avaldaja oleks

pidanud hoidma korteris sellist temperatuuri, mis kuivataks korteri põrandaaluse. Ühtlasi ei

ole asjas esile toodud ega maakohus määruses tuvastanud ega põhjendanud, millist

temperatuuri korteris hoiti, ega seda, millist temperatuuri oleks liigniiskuse vältimiseks

pidanud korteris hoidma.

21. VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel on osaliselt põhjendatud ka avaldaja viivisenõue.

VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.

Avaldaja tõi välja, et saatis KÜ-le 30.10.2021 e-kirja, milles nõudis korteriühistult kahjuga

seotud kulutuste hüvitamist 9130,44 eurot (dtl 70). Avaldaja poolt KÜ-le esitatud 29.10.2021

arvelt nr 2116 aga nähtub, et avaldaja on andnud kahjuhüvitise 9130,44 eurot tasumiseks

tähtaja kuni 05.11.2021 (dtl 72). Seega on avaldajal õigus arvestada oma põhinõudelt viivist

VÕS § 113 lg 2 alusel alates 06.11.2021 kuni 30.03.2022, s.o summas 290,17 eurot (välja

arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu), avaldaja nõutud 296,18 euro asemel.

Samuti mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt (9170,48 eurolt) alates avalduse esitamisest 31.03.2022

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.

22. Vastuseks määruskaebuse väitele kohtuniku alusetult taandamata jätmise kohta ja asja

lahendamisele ebaseadusliku koosseisu poolt märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegiumi

hinnangul ei rikutud praegusel juhul kohtuniku taandamata jätmisega ega kohtuniku vastava

määruse e-toimikus avaldamata jätmisega menetlusõigusnormi viisil, mis annaks aluse

maakohtu lahendi tühistamiseks. Avaldaja esitas taandamise avalduse kohtumenetluse

venimise tõttu väites, et kohtunik ei ole võimeline kohtumenetlust juhtima (dtl 400).

Kohtuniku taandamise avaldus jäi põhjendatult rahuldamata, kuna TsMS § 23 p-des 1-7

sätestatud kohtuniku taandumise alused puudusid (dtl 413). Kuigi digitaalsest kohtutoimikust

nähtuvalt on õige avaldaja väide, et kohtunik A. Biini koostatud määruse nähtavuse ja

kättetoimetamise kohta puuduvad andmed, on kohtu esimehe määrus taandamata jätmise

kohta siiski avaldajale kättetoimetatud. Kuna kohtunik A. Biin jäi põhjendatult taandamata,

lahendas ta õigesti tsiviilasja lõpuni. Seega on väär määruskaebuse esitaja väide, justkui oleks

asja lahendanud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Kuna määruskaebuse läbivaatamise tulemusena tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada

ja teha asja uus määrus, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene

lause). Avaldaja nõude osalise rahuldamise tõttu ning arvestades, et tegemist on rahalise

nõudega, leiab kolleegium, et TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi on õiglane jaotada

menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus vastavalt nõude rahuldamise ulatusele.

Arvestades avaldaja põhinõude suurust, s.o 12 770,48 eurot, ja nõude rahuldamise ulatust, s.o

9170,48 eurot, jääb mõlemas kohtuastmes 72% menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja

28% avaldaja kanda.

Menetluskulud maakohtus

24. Maakohus määras avaldaja menetluskuludena kindlaks 3671,50 eurot (50 eurot riigilõiv +

3621,50 eurot õigusabikulud) (ilma käibemaksuta). Puudutatud isik ei ole avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustanud.

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatult isikult avaldaja menetluskulude katteks

välja mõista 2643,48 eurot (3671,50 × 72%).

25. Maakohus määras puudutatud isiku menetluskuluna kindlaks 8948,68 eurot (koos

käibemaksuga). Avaldaja vaidlustas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise,

väites, et puudutatud isiku juristist esindaja tunnihind ei vasta kehtivale kohtupraktikale ning

õigusabi osutamiseks on esitatud ebavajalikke dokumente ning kulutatud ebamõistlikult palju

aega. Ringkonnakohus nõustub avaldaja etteheidetega.

25.1. Kuigi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, ei nähtu vaidlustatavast määrusest, et maakohus oleks puudutatud isiku

menetlustoiminguid sisuliselt hinnanud ega oma otsustust nende põhjendatuse ja vajalikkuse

osas põhjendanud (TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1 rikkumine). Ringkonnakohus saab selle

rikkumise kõrvaldada ning hindab alljärgnevalt ise hageja menetluskuldude põhjendatust ja

vajalikkust. Ringkonnakohus leiab, et järgmistele toimingute ajakulu tuleb vähendada.

25.1.1. 30.06.2022 arvel nr 1002772 kajastatud lisade kogumine ja komplekteerimine 4,75

tundi on põhjendamatu. Asja materjalidest ja menetluskulu nimekirjast nähtuvalt on

puudutatud isik varasemalt kompromissettepaneku koostamiseks juba tutvunud kliendi poolt

esitatud materjalidega 2,75 tundi. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et vastuse lisana

esitatud dokumendid olid valdavas osas juba kogutud. Ka asjaolu, et puudutatud isik oli juba

koostanud 10 tundi vastust avaldusele, viitab sellele, et samale vastusele lisatavad

dokumendid pidid olema kogutud. Kohtu hinnangul ei võta 25 dokumendi komplekteerimine

aega 4,75 tundi olukorras, kus need on eelnevalt läbi töötatud ja vastuse koostamisel

kasutatud. Ringkonnakohus loeb lisade komplekteerimise põhjendatud ajakuluks 1,75 tundi,

arvestades seejuures lisade mahtu. Seega on 30.06.2022 arve nr 1002772 kajastatud

õigusteenuse põhjendatud ajakulu kokku 15 tundi 15 minutit.

25.1.2. 07.03.2023 arvel nr 1003139 kajastatud kohtuistungiks ettevalmistumine 1,50 tundi ja

osalemine kohtuistungil 1,25 tundi ei ole istungi kestust arvestades põhjendatud ajakulu.

15.02.2023 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 40 minutit. Seega on

kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu põhjendatud kohtuistungil osalemise osas 40 minutit

ja kohtuistungiks ettevalmistamise osas 1 tund ning 07.03.2023 arvel nr 1003139 kajastatud

õigusteenuse põhjendatud ajakulu kokku 1 tund 40 minutit.

25.1.3. 29.02.2024 arvel nr 1003578 kajastatud kohtumäärusega tutvumine, selles esitatud

väidete põhjal varasema dokumendi analüüs, ülevaate tegemine kliendile ja täiendav

kommunikatsioon 1 tund, ning avaldaja täiendava seisukohaga tutvumine, selle kliendile

edastamine, varasemate seisukohtade analüüs ja vastuse koostamine 2,25 tundi ei ole osaliselt

vajalik ega põhjendatud kulu. Asja materjalidest nähtuvalt oli tegemist kohtumäärusega,

millega maakohus rahuldas avaldaja menetluse kiirendamise taotluse ning palus avaldaja

seisukohta tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde jäämise osas põhjusel, et puudutatud isik

oli varasemalt tunnistaja ülekuulamise vajalikkusele vastu vaielnud. Kuigi esindaja peab

professionaalse õigusteenuse tagamiseks tutvuma kõigi asjas esitatud dokumentidega ja nende

sisu kliendile selgitama, ei ole vajalik kõikidele dokumentidele vastamine olukorras, kus

kohus on selgelt määruses palunud üksnes teise menetlusosalise seisukohta. Puudutatud isik

oli oma arvamuse tunnistamise ülekuulamise vajalikkuse osas juba varasemalt esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul on siinnimetatud dokumentidega tutvumise ja kliendiga

suhtlemise ajakulu põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses.

25.1.4. 12.05.2025 arvel nr 1004171 kajastatud istungiks ettevalmistamine 1,50 tundi ja

kohtuistungil osalemine 0,50 tundi ei ole istungi kestust arvestades põhjendatud ajakulu.

05.05.2025 kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung ligikaudu 15 minutit. Seega on

kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu põhjendatud kohtuistungil osalemise osas 15 minutit

ja kohtuistungiks ettevalmistamise osas 30 minutit ning 12.05.2025 arvel nr 1004171

kajastatud õigusteenuse põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi 45 minutit.

25.1.5. Muudele toimingutele kulunud aega kohus ei vähenda, kuivõrd tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on need kooskõlas asja keerukusega ja asja lahendamisele kulunud ajaga, ning

vastavate toimingute sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12, vt ka RKTKm

12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).

25.1.6. Seega on puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 43 tundi 40

minutit (5 tundi + 4 tundi 15 min + 15 tundi 15 min + 30 min + 1 tund 40 min + 9 tundi 45

min + 1 tund + 30 min + 5 tundi 45 min) .

25.2. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt

RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Siinses asjas esindas puudutatud isikut jurist,

tunnitasumääraga 145 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtupraktikas on peetud turuhinnale

vastavaks ning põhjendatuks juristist lepingulise esindaja tunnihinda 100–120 eurot, millele

vajadusel lisandub käibemaks (vt TlnRnKo 22.04.2022, 2-20-13046, p 18.3, TlnRnKo

20.12.2024, 2-21-12012 p 55). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on olnud pigem erandlikud

ning jäänud ka sellisel juhul siiski alla 145 euro (vt nt TlnRnKo 30.10.2024, 2-21-14108 p

33). Arvestades puudutatud isiku esindaja kvalifikatsiooni, praeguse asja keerukust ja mahtu

ning asjas esitatud menetlusdokumentide sisu, peab ringkonnakohus avaldaja lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasuks 125 eurot (käibemaksuta). Vastavas tunnitasu määras

sisaldub ka võimalik õigusabi osutamise ajal realiseerunud hinnatõusu mõju ja menetluse

kestel toimunud võimalik tunnitasumäärade tõus.

25.3. Puudutatud isik kinnitas menetluskulude nimekirjas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb

menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

25.4. 30.04.2022 kuni 31.03.2023 esitatud arvetele kohaldus käibemaksumäär 20% ning

põhjendatud tunnitasu koos käibemaksuga oli 150 eurot (125 × 20%). Vastava perioodi

põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusteenuse osutamiseks oli kokku 36 tundi 25 minutit (5

tundi + 4 tundi 15 min + 15 tundi 15 min + 30 min + 1 h 40 min + 9 tundi 45 min). Seega olid

nimetatud perioodil puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud maakohtus 5462,50 eurot

(käibemaksuga) (36 tundi 25 min × 150 eurot/tunnis).

29.02.2024 kuni 12.05.2025 esitatud arvetele kohaldus käibemaksumäär 22% ning

põhjendatud tunnitasu koos käibemaksuga oli 152,50 eurot (125 x 22%). Vastava perioodi

põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusteenuse osutamiseks oli kokku 7 tundi 15 minutit (1 tund

+ 30 minutit + 5 tundi 45 minutit). Seega oli vastaval perioodil puudutatud isiku põhjendatud

menetluskulu maakohtus 1085,29 eurot (käibemaksuga) (7 tundi 15 min x 152,50

eurot/tunnis).

Seega on puudutatud isiku põhjendatud menetluskulud maakohtus kokku 6547,79 eurot

(käibemaksuga) (5462,50 + 1085,29).

26. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude

katteks välja mõista 1833,38 eurot (koos käibemaksuga) (6547,79 × 28%).

Menetluskulud ringkonnakohtus

27. Avaldaja menetluskulu nimekirja järgi on tema menetluskuludeks ringkonnakohtus

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ja esindaja õigusabikulud arvestusega 120

eurot/tund. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal määruskaebemenetluses tehtud

toimingutele kokku 11,83 tundi kogusummas 1419,60 eurot.

27.1. Ringkonnakohus peab kõiki menetluskulude nimekirjas loetletud toiminguid vajalikeks

ning selles toodud menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades nende ajakulu põhjendatuks

(RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12, vt ka RKTKm 12.05.2021, 2- 20-114596/21, p 11).

Kuigi avaldajale olid määruskaebuse koostamisel vaidluse asjaolud teada, on kohtu hinnangul

12-leheküljelise määruskaebuse koostamise ajakulu 8 tundi ja 35 minutit siiski põhjendatud,

vastates määruskaebuse mahule ja sisule.

Avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud igale toimingule kulunud aega arvestades on

põhjendatud ajakulu kokku 11 tundi 59 minutit (1 tund 30 min + 35 min + 8 tundi 35 minutit

+ 32 minutit + 32 minutit + 15 minutit).

27.2. Avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) vastab samuti ülaltoodud p-s

25.2 toodud kohtupraktikat ja seisukohti arvestades keskmisele tasumäärale ning on seega

põhjendatud.

27.3. Vajalikku ja põhjendatud ajakulu ja tunnitasu arvestades on avaldaja õigusabikulud

ringkonnakohtus kokku 1438 eurot (11 tundi 59 minutit × 120 eurot/tunnis). Avaldaja on

palunud menetluskulude nimekirjas õigusabikuluna välja mõista 1419,60 eurot. Seega lähtub

ringkonnakohus avaldaja taotletud summast.

Koos tasutud riigilõivuga summas 70 eurot on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus

kokku 1489,60 eurot (1419,60 + 70).

28. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks

ringkonnakohtus kantud menetluskuluna välja mõista (1489,60 × 72%) = 1072,51 eurot.

29. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks

õigusabikulud arvestusega 145 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus esindajal määruskaebemenetluses tehtud toimingutele kokku 5 tundi

kogusummas 899 eurot (koos käibemaksuga).

29.1. Ringkonnakohus peab menetluskulude nimekirjas loetletud määruskaebuse analüüsi ja

sellele vastuse koostamist vajalikeks toiminguteks ning nendele kulunud aega 5 tundi

põhjendatuks, arvestades nii määruskaebuse kui sellele koostatud vastuse sisu ja mahtu.

29.2. Arvestades ringkonnakohtu ülaltoodud p-s 25.2 avaldatud seisukohta puudutatud isiku

juristist lepingulise esindaja tasumäära põhjendamatuse osas, tuleb ka määruskaebemenetluses

lugeda põhjendatud tunnimääraks 125 eurot/tund (ilma käibemaksuta).

29.3. Puudutatud isik kinnitas menetluskulude nimekirjas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb

menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Põhjendatud tunnitasumäär koos käibemaksuga

on seega 155 eurot (125 × 24%) .

29.4. Vajalikku ja põhjendatud ajakulu ja tunnitasu arvestades on puudutatud isiku

õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 775 eurot (käibemaksuga) (5 tundi × 155 eurot/tunnis).

30. Kuivõrd puudutatud isiku menetluskulud jäävad 28% ulatuses avaldaja kanda, tuleb

avaldajalt puudutatud isiku määruskaebemenetluses kantud menetluskulude katteks välja

mõista 217 eurot (775 × 28%).

31. Eeltoodust lähtuvalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks välja mõista 3715,99 eurot (2643,48 + 1072,51).

Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks välja mõista 2050,38 eurot (1833,38 + 217).

32. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus avaldaja ja puudutatud isiku

vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab tasaarvestuse tulemusena

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1665,61 eurot (3715,99 –

2050,38).

33. Avaldaja on taotlenud menetluskulude tasumisega viivitamisel viivise väljamõistmist.

Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

puudutatud isikul tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

35. Ringkonnakohus esitab määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

(TsMS § 654 lg 22 ja § 659).

(allkirjastatud digitaalselt)