3-26-1220/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1220

Haldusasi

X-i kaebus Tallinna linnalt varalise kahju hüvitise 800

eurot välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-26-1220.

2. Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2026 määruse

resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-26-1220 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ls

3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 23.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linnalt varalise

kahju hüvitise 800 eurot välja mõistmiseks. Kaebaja väitel teisaldas Tallinna

Munitsipaalpolitsei Amet kaebajale kuuluva sõiduki XXXXXX, mis oli korrektselt pargitud

XXX hoone juurde. Seejuures oli amet teadlik, et auto kuulub raske puudega invaliidile, sest

Tallinna Transpordiamet on väljastanud invaliidile sõiduki parkimiskaardi.

2. Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2026 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 18.05.2025. Kaebajal tuli muu hulgas tasuda riigilõiv 24

eurot või esitada kaebaja poolt isiklikult allkirjastatud vormikohane riigilõivust vabastamise

menetlusabi taotlus ja majandusliku seisundi teatis ning muud maksejõuetust tõendavad

dokumendid (sh kaebaja kõikide pangakontode väljavõte taotlusele eelneva nelja kuu kohta).

3-26-1220

3. Kaebaja selgitas 19.05.2026 vastuses kohtule, et tal puudub pangakonto, sest ei tule

toime maksete maksmisega ja pangatoimingutega. Makseid teostab kaebaja poeg Y. Kaebaja

taotles menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Invaliidsuspension laekub

hooldaja (poeg Y) pangakontole.

4. Tallinna Halduskohus palus 22.05.2026 kohtunõudega Eesti krediidiasutustel teavitada

kaebaja arvelduskontode ja väärtpaberikontode olemasolust ning esitada väljavõte perioodi

19.01.2026˗19.05.2026 kohta. Samuti palus kohus Maksu- ja Tolliametil (MTA) esitada teatis

kaebaja sissetulekute või nende puudumise kohta. Kohus küsis teavet Eesti Töötukassalt: kas

kaebaja on registreeritud töötuna, milliseid ja mis suuruses hüvitisi või toetusi on kaebajale

makstud perioodil 19.01.2026˗19.05.2026.

5. Pankadelt laekunud vastuste alusel puuduvad kaebajal arvelduskontod. MTA andmetel

puuduvad kaebajal valitud ajavahemikul tööandjate deklareeritud väljamaksed, samuti ei ole

TSD alusel kaebajale väljamakseid deklareeritud, kaebajal puudub ettevõtluskonto ja

dividendid ning omakapitalist tehtud väljamaksed. Eesti Töötukassa andmetel on kaebajale

tehtud järgmised töövõimetoetuse väljamaksed: 2026. a veebruaris 673,94 eurot, 2026. a

märtsis 608,72 eurot, 2026. a aprillis 673,94 eurot ja 2026. a mais 686,70 eurot (dtl 45).

6. Tallinna Halduskohus jättis 01.06.2026 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 24 eurot

tasumiseks ning kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjenduste äranäitamiseks aega 5 päeva

määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2).

Kaebaja ei esitanud kohtule nõutavat menetlusabi ja majandusliku seisundi teatise vormi, vaid

käsikirjalise selgituse. Kaebaja on kohtule kaebust esitades kirjutanud enda e-posti aadressi

juurde, et arvuti on katki. Sellest võib järeldada, et kaebaja ei pruugi saada enda isiklikku

arvutit kasutada kohtuga elektrooniliselt suhtlemiseks, ehkki kaebaja ei ole seda otsesõnu

eraldi väitnud. Kohtu osundatud veebiaadressilt kättesaadavas taotluse vormis tuleb isikul

konkreetselt märkida enda vara (sh sissetulekud) ja samuti temaga koos elavate

perekonnaliikmete sissetulekud. Samuti pidanuks kaebaja kajastama igakuised vältimatud

püsikulutused ühe kuu kohta. Kaebaja ei ole kohtu nõuet täitnud ega põhjendanud selle

täitmata jätmist. Kohtule ei ole usutav, et kaebajal või tema perekonnaliikmetel puudub

ligipääs mistahes internetiühenduses olevale arvutile, täitmaks nõutav vormikohane taotlus.

Seega ei ole kohtule teada kaebaja igakuised väljaminekud, samas kui nelja kuu sissetulek on

Eesti Töötukassa andmete alusel 2643,30 eurot. Kui arvestada, et kaebajal võivad olla igas

kuus hädavajalikud väljaminekud töötasu alammäärast 75% ulatuses, siis tuleks HKMS § 112

lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek kaebajal -52,50 eurot.

Kinnistusraamatu alusel on kaebaja vähemalt ühe korteri omanik: Tallinn, XXX eluruum nr

X. Kinnistule on 19.11.2012 kohtumääruse alusel kantud hüpoteek 35 912,33 eurot. Kuivõrd

rahvastikuregistri andmete alusel on kaebaja enda elukohana määratlenud Soome, QQQ ning

lisa-aadressidena Ahvenamaa ja samuti Tallinn, YYY, siis ei ole XXX-l asuv eluruum

kaebajale elamiseks vajalik.

X-tee kaudu tehtud kaebajale kuuluvate sõidukite andmepäringu kohaselt on kaebaja omandis

järgmised sõidukid: BMW 3201, ehitusaasta 1993, reg-nr XXXXXX; mootorratas Yamaha

YZF-R6, ehitusaasta 1999, reg-nr XXXX; Audi A6 Avant, ehitusaasta 2000, reg-nr

XXXXXX; Pontiac Grand AM, ehitusaasta 1966, reg-nr XXXXXX; Opel Calibra, ehitusaasta

1991, reg-nr XXXXXX. On selge, et kaebajal ei ole kõiki neid registris olevaid sõidukeid

hädavajalik kasutada ja mõned neist on realiseeritavad. Seega ei ole kaebaja esitanud kohtule

menetlusabi taotluse lahendamiseks selliseid andmeid, mis annaks aluse vabastada ta nõutava

riigilõivu 24 eurot tasumisest ja kohtu andmetel on kaebajal võimalik nõutud riigilõiv tasuda.

2(4)

3-26-1220

Isegi kui pidada isikut maksejõuetuks, ei hinda kohus kaebuse eduväljavaateid paljulubavaks.

Kohus palus 08.05.2026 määrusega kaebajal täpsustada kaebuse nõuet – kas isik taotleb

varalise või mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole kohtule täpsustanud, millist liiki

kahju hüvitamist ta taotleb ega tõendanud varalise kahju tekkimist, samuti mitte seda, milles

avaldus võimalik mittevaraline kahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja palub 10.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

Kaebaja on maksejõuetu. Kohus leidis, et kaebaja hädavajalikud kulud ühes kuus on 664,50

eurot, kuid jättis tähelepanuta, et kaebaja on raske puudega invaliid ja tema kulud (ravimid,

liikumine, abivahendid jne) on suuremad kui tervel inimesel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 210 lg 1).

9. Kahjunõude suurust 800 eurot arvestades on kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv

riigilõiv 24 eurot (RLS § 60 lg 2).

10. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise esmaseks tingimuseks asjaolu, et

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. HKMS § 112 lg-s 1 on sätestatud füüsilisele isikule

menetlusabi andmise piirangud. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse menetlusabi taotleja

sissetuleku arvutamisel tema keskmisest kuusissetulekust maha sundkindlustuse maksed,

mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures

muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75% ulatuses töölepingu seaduse

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026

määrusele nr 36 on alates 01.04.2026 kuutasu alammäär 946 eurot, millest 75% on 709,50

eurot. HKMS § 116 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg 1 kohaselt

arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga

koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute

arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.

Taotleja sissetuleku hindamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tuleb võtta arvesse eelmisel

neljal kuul saadud nii püsivaid kui ka ühekordseid sissetulekuid. Taotleja sissetulekuna

arvestatakse seejuures ka sellist sissetulekut, millele ei saaks täitemenetluse seadustiku § 131

lg 1 järgi sissenõuet pöörata (sh töövõimetoetus), sest TsMS § 186 lg 2 esimene lause

sissetulekule ei kohaldu (nt Riigikohtu 13.02.2013 määrus nr 3-2-1-152-12, p-d 13–14).

11. MTA poolt halduskohtule esitatud andmete järgi puuduvad kaebajal arvelduskontod ning

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul tööandjate deklareeritud väljamaksed,

kaebajale ei ole TSD alusel väljamakseid deklareeritud, tal puudub ettevõtluskonto,

dividendid ning omakapitalist tehtud väljamaksed. Eesti Töötukassalt saadud andmetel on

kaebajale taotluse esitamisele eelnenud kuu jooksul tehtud töövõimetoetuse väljamakseid

kokku summas 2643,30 eurot. Kuna kaebaja ei esitanud vastuseks halduskohtu 08.05.2026

3(4)

3-26-1220

käiguta jätmise määrusele vormikohast menetlusabi ning majandusliku seisundi teatist,

puudusid halduskohtul andmed kaebaja igakuiste püsikulutuste kohta samal perioodil.

Arvestades samas, et taotlejal võivad olla igas kuus vältimatud kulutused töötasu alammäärast

75% ulatuses, oleks kaebaja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek negatiivne ja kaebaja viidatud sätte tähenduses maksejõuetu.

12. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt jättis halduskohus menetlusabi taotluse

rahuldamata HKMS § 112 lg 1 p-le 2 tuginedes. Selle sätte kohaselt ei anta füüsilisele isikule

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja

suuremate raskusteta müüdava vara arvelt, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude.

13. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kaebajale korteriomand XXX, mille kaebaja on

märkinud menetluses enda elukoha aadressiks. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et eluruum

ei ole kaebajale elamiseks vajalik. Registriandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks YYY, Tallinn

asuva korteri omanik. Samuti puuduvad andmed, et kaebaja oleks rahvastikuregistris

elukohana märgitud Soomes asuva QQQ korteri omanik. Küll on Transpordiameti

liiklusregistri andmetel kaebaja omandis viis mootorsõidukit (vt Tallinna Halduskohtu

01.06.2026 määruse põhjenduste p 11). On ilmselge, et kõik registris olevad sõidukid ei ole

kaebajale vajalikud igapäevaseks liiklemiseks. Kohtusse kaebuse esitamisel tuleb inimesel

arvestada riigilõivu tasumise vajadusega. Selleks muude vahendite puudumisel on kohtusse

kaebuse esitamise kavatsusel võimalik sõiduk(id) riigilõivu tasumiseks realiseerida. Eeltoodut

arvestades on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja ei ole esitanud menetlusabi taotluse

lahendamiseks andmeid, mis annaks aluse vabastada ta riigilõivu 24 eurot tasumisest. Kaebaja

ei ole määruskaebuses väitnud, et mootorsõidukite võõrandamine kaebuse esitamisel nõutava

riigilõivu tasumiseks ei ole mingil põhjusel võimalik. Seega oli menetlusabi taotluse HKMS §

112 lg 1 p 2 alusel rahuldamata jätmine õige.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)