2-24-17622/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-17622

Tsiviilasi

O.M-i hagi G.W vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsus

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Kohtuistungi toimumise aeg

2. juuni 2026

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant / vastuapellatsioonis vastustaja (hageja):

O.M (isikukood XXX), eestkostja S.S , lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus

Vastustaja / vastuapellant (kostja): G.W (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-17622.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17622 ning kinnitada O.M-i ja G.W

vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

1. Vaidluse lõpetamine ja omandi tunnustamine

1.1. Pooled lõpetavad käesoleva kompromissiga tsiviilasjas nr 2-24-17622 toimuva

vaidluse.

1.2. O.M (kasutaja) loobub kõigist nõuetest ja väidetest pärandaja K.P. 19. aprilli 2024

koduse testamendi tühisuse või tühistamise kohta ega vaidlusta G.W (omaniku) omandi-

ega pärimisõigust.

2. Isikliku kasutusõiguse seadmine ja ulatus

2.1. Kasutaja kasuks seatakse käesolevas kompromisslepingus sätestatud tingimustel

tasuta isiklik kasutusõigus kinnisasjale aadressiga XXX-i, X (kinnistusregistriosa nr

XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, edaspidi kinnistu). Isiklik

kasutusõigus seatakse pärast omaniku omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmist

(punkt 7) notariaalse asjaõiguslepinguga ning kantakse kinnistusraamatusse.

Kasutusõigus on tasuta ning kasutaja ei maksa kinnistu kasutamise eest tasu.

2.2. Isiklik kasutusõigus annab kasutajale õiguse kasutada eluasemena kinnistul asuvat

elamut ning kompromissi osaks oleval kinnistu plaanil sinise joonega piiritletud

ainukasutusala (suurusega ligikaudu 1437,56 m²), mis hõlmab elamut, seda ümbritsevat

õueala, sauna ja kasvuhoonet (edaspidi koos kasutusese).

2.3. Kinnistu plaanil oranži värviga (viirutusega) tähistatud ala, suurusega ligikaudu

237,22 m², on poolte ühiskasutusala. Kasutajal ja omanikul on õigus ühiskasutusala

ühiselt kasutada juurdepääsuks ja läbipääsuks kinnistule, elamule ning oma

kasutusalale. Kumbki pool ei takista teise poole ega tema pereliikmete, hooldajate,

külaliste ja päästeteenistuse juurdepääsu ühiskasutusala kaudu. Ühiskasutusala

heakorra, sealhulgas muruniitmise ja lume koristamise, tagavad kasutaja ja omanik

omavahelisel kokkuleppel.

2.4. Kinnistu plaanil sinise joonega piiritletud ainukasutusalast ja oranži värviga

tähistatud ühiskasutusalast väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku ainuomandis ja

ainukasutuses ning kasutajal ei ole õigust seda ala kasutada. Kasutaja kasutusõigus

piirdub kasutuseseme ja ühiskasutusalaga.

2.5. Isiklik kasutusõigus on kasutaja isikuga lahutamatult seotud. See ei ole üleantav

(asjaõigusseaduse § 226), seda ei anta allkasutusse ning see ei lähe üle pärimise teel

(asjaõigusseaduse § 227 lg 3).

3. Isikliku kasutusõiguse kestus, lõppemine ja kustutamine

3.1. Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult.

3.2. Lõppemine surmaga. Isiklik kasutusõigus lõpeb kasutaja surmaga. Isikliku

kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab sel juhul kasutaja surma

tõendamisest (surmatõend).

3.3. Muud lõppemise alused. Isiklik kasutusõigus lõpeb ning omanikul on õigus nõuda

selle kinnistusraamatust kustutamist ka järgmiste aluste tekkimisel:

3.3.1. Kasutaja suunatakse kohaliku omavalitsuse või muu asutuse otsusega

ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud või

kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või perearsti hinnang tuvastab, et kasutaja ei

suuda elamus enam ohutult (enda ja teiste isikute suhtes) ja iseseisvalt elada ning vajab

ööpäevaringset hooldust ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud.

3.3.2. Kasutaja loobub kirjalikult isikliku kasutusõiguse teostamisest või ei kasuta

elamut eluasemena järjest üle kolme kuu, välja arvatud ajutine eemalviibimine ravi või

hoolduse tõttu.

3.3.3. Kasutaja rikub oluliselt käesolevast kompromissist tulenevaid kohustusi (sh

punktis 4 nimetatud kasutaja kohustusi, kui kasutaja ei heasta rikkumist omaniku

määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul).

3.4. Kui kasutaja takistab põhjendamatult isikliku kasutusõiguse kustutamist, maksab

kasutaja omanikule leppetrahvi 50 eurot iga viivitatud päeva eest ning hüvitab

omanikule kustutamisega seotud kulud.

3.5. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel vabastab kasutaja või tema eestkostja elamu ning

annab selle ja pärandaja vara (punkt 5) omanikule üle 30 päeva jooksul lõppemise aluse

tekkimisest.

4. Poolte õigused ja kohustused

Kasutaja õigused

4.1. Kasutajal on õigus elada kinnistul asuvas elamus ning kasutada kinnistu plaanil

sinise joonega piiritletud ainukasutusala (kasutusese) ning oranži värviga tähistatud

ühiskasutusala. Väljaspool neid alasid kasutajal kasutus- ja valdusõigust ei ole.

4.2. Elamu ei tohi muutuda kasutajaga mitteseotud kolmanda isiku eluasemeks.

4.3. Kasutajal on õigus pääseda kinnistule ja sealt välja jalgsi ja sõidukiga.

Kasutaja kohustused

4.4. Kasutaja kohustub kasutama kasutuseset heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt

eluasemena.

4.5. Kasutaja kohustub kandma kõik kinnistu kasutamise ja tarbimisega seotud

jooksvad kulud, sh ostma ise küttepuud, tasuma elektrienergia, jäätmeveo ja

kindlustuse eest ning muud jooksvad kulud.

4.6. Kasutaja kohustub tagama küttekollete ja elektrisüsteemi korrashoiu ja ohutuse

ning nende õigusaktides nõutava regulaarse kontrolli selleks litsentseeritud isiku poolt ja

korstna puhastamise kutselise korstnapühkija poolt, mille kohta vormistatakse

korstnapühkimise akt, mille kohustub kasutaja esitama viivitamatult omanikule.

Kasutaja tagab, et eluruumides on töökorras suitsu- ja vingugaasiandurid.

4.7. Kasutaja kohustub ühe kuu jooksul kompromissi jõustumisest tõendama

omanikule, et elamu elektrisüsteem ja küttekolded on nõuetekohased ja ohutud. Selleks

esitab kasutaja omanikule pädeva isiku koostatud sellekohase akti, s.t elektrisüsteemi

osas elektripaigaldise auditi (tehnilise kontrolli) akti ning küttekollete ja korstna osas

pädeva isiku (korstnapühkija või pottsepa) kontrolliakti. Elektrisüsteemi

elektripaigaldise akti tellimisega seotud kulud kannavad O.M ja G.W võrdselt 50/50

põhimõttel. Kui tuvastatakse elektrisüsteemi ja/või küttesüsteemi puuduseid, siis

kohustub kõrvaldama O.M omal kulul üksnes need puudused, mis on vajalikud ohutuse

tagamiseks.

4.8. Kasutaja kohustub teatama omanikule viivitamata ohtudest ja riketest, mis võivad

ohustada elamu säilimist ja omal kulul need ohud ja rikked viivitamatult kõrvaldama.

4.9. Kindlustus. Kasutaja kohustub sõlmima ja kehtivana hoidma elamu

kodukindlustuse, mille kohaselt on kinnistul asuvad ehitised kindlustatud vähemalt 75

000 euro ulatuses. Omanik märgitakse kindlustuspoliisil soodustatud isikuks. Enne

poliisi sõlmimist pildistatakse üles kogu hoone selle seisukorra fikseerimiseks.

Kindlustusmaksed tasub kasutaja.

4.10. Kasutaja kohustub tagama kasutuseseme heakorra, sealhulgas muruniitmise ja

haljastuse hoolduse õigusaktides ettenähtud ulatuses.

4.11. Kasutaja ei tee elamus ümberehitusi ega olulisi muudatusi ilma omaniku eelneva

kirjaliku nõusolekuta. Omaniku keeldumiseks peab esinema mõjuv põhjus. Tervislikust

seisundist tingitud kohanduste osas omanik põhjendamatult ei keeldu.

4.12. Kasutaja annab omanikule üle ühe komplekti elamu võtmeid omaniku punktis 4.16

nimetatud elamusse sisenemisõiguse teostamiseks.

4.13. Kasutaja annab omanikule üle pärandaja vara punkti 5 kohaselt.

4.14. Kasutaja hüvitab omanikule kahju, mille ta elamule või kinnistule tekitab.

Kindlustusjuhtumid hüvitab kindlustusandja. Tavapärast kulumist kahjuks ei loeta.

4.15. Kasutaja on kohustatud läbima terviseseisundi ja iseseisva toimetuleku hindamise

perioodiliselt vähemalt üks kord aastas kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või

perearsti poolt.

Omaniku õigused

4.16. Omanikul on õigus ilma kasutaja nõusolekuta siseneda etteteatamata kinnistul

asuvasse elamusse üksnes edasilükkamatul juhul, s.o pumbasüsteemi rikke või suitsu-

või vingugaasianduri häire korral või juhul, kui kasutaja ei reageeri hädaolukorras

koputamisele ja eelnevalt numbrile XXXXXXXXXX saadetud sms-sõnumile, kasutades

selleks punktis 4.12 nimetatud võtmeid. Kui omanik soovib teostada tavakontrolli

kinnistul asuva elamu seisukorra ja ohutuse hindamiseks, siis kohustub omanik sellest

kasutajat ette teavitama vähemalt kaks tööpäeva. Tavakontrolli ei ole omanikul lubatud

teha rohkem kui kord kuus.

4.17. Omanikul on õigus (kuid mitte kohustus) teha elamu väliskonstruktsioonide ja

katuse remont- ja hooldustöid, et vältida kinnistul asuva elamu konstruktsioonide

halvenemist, tagades sel ajal kasutajale elamu takistusteta kasutamise ja vältima

kasutaja elamistingimuste halvenemist. Selle omaniku kohustuse rikkumisel on

kasutajal õigus kasutada omaniku suhtes kõiki seaduses sätestatud õigukaitsevahendeid.

Omaniku kohustused

4.18. Omanik ei takista kasutaja, tema pereliikmete, hooldajate, külaliste ega

päästeteenistuse juurdepääsu ei jalgsi ega igat liiki sõidukitega ega takista isikliku

kasutusõiguse teostamist.

5. Pärandaja vara üleandmine

5.1. Arvestades, et omanik pärib pärandaja 19. aprilli 2024 koduse testamendiga kogu

pärandaja vara, annab kasutaja omanikule üle kogu tema valduses oleva pärandaja

pärandvara otsese valduse, välja arvatud elamu ja kinnistu plaanil määratud

ainukasutusala, mille omanik on omanik ja mida kasutaja kasutab isikliku

kasutusõiguse alusel.

5.2. Üleantava vara hulka kuuluvad muu hulgas pärandaja ja kinnistuga seotud

dokumendid ja fotod. Kasutajal ei ole õigust neid hävitada, kahjustada ega võõrandada.

5.3. Kasutaja isiklik vara jääb temale. Elamus elamiseks vajalik sisustus ja kodutehnika

jäävad omaniku omandisse, kuid kasutaja võib neid isikliku kasutusõiguse kestel

heaperemehelikult kasutada ja tagastab need isikliku kasutusõiguse lõppedes.

5.4. Pärandaja vara, v.a punktis 5.3 vara, annab kasutaja üle omanikule 7 päeva jooksul

kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.

6. Menetluskulud ja nõuetest loobumine

6.1. Kasutaja hüvitab omanikule Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsusega

väljamõistetud menetluskulud 3981,60 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates

kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Ülejäänud maakohtu menetluskulud

kannab kumbki pool ise.

6.2. Apellatsioonimenetluse menetluskulud kannab kumbki pool ise.

6.3. Kui kasutaja viivitab menetluskulude tasumisega, siis kohustub kasutaja tasuma

omanikule viivist 0,09% päevas sissenõutavaks muutunud menetluskulude summalt.

6.4. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi täitmist puuduvad neil

teineteise vastu tsiviilasjast nr 2-24-17622 ning pärandaja pärandiga ja 19. aprilli 2024

koduse testamendiga seotud nõuded, välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad

õigused ja kohustused.

7. Kompromissi kinnitamine ja täitmine

7.1. Pärast omaniku omandiõiguse kinnistusraamatusse sissekandmist sõlmivad pooled

isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse asjaõiguslepingu ja esitavad

kinnistamisavalduse ühe kuu jooksul. Notari tasu ja riigilõivu kannab kasutaja.

7.2. Kui omanik ei ilmu kasutaja poolt omanikule vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saadetud ajal notari juurde isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu sõlmimiseks kahel järjestikusel korral ja tingimusel, et notaritehingu

toimumise ajast oli kasutaja sellest omanikule vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (nt telefoninumbrile XXXXXXXXXXXXX sõnum) vähemalt 7

päeva ette teatanud, siis on kasutajal õigus nõuda omanikult leppetrahvi 50 eurot iga

notari juurde ilmumata jätmisega viivitatud päeva eest. Viivitatud päevi arvestatakse

teisele ärajäänud notariajale järgnevast päevast kuni päevani, mil asjaõigusleping

sõlmitakse.

7.3. Kui omanik võõrandab kinnistu enne kasutaja kasuks isikliku kasutusõiguse

seadmist, siis ei vabasta see omanikku punktis 7.2 nimetatud leppetrahvi tasumise

kohustusest.

8. Kinnistu plaan, millel on sinise joonega piiritletud kasutaja ainukasutusala

(kasutusese) ja oranži värviga tähistatud poolte ühiskasutusala, on käesoleva

kompromissi lahutamatu osa ning aluseks isikliku kasutusõiguse ulatuse määramisel.

Nimetatud aladest väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku ainuomandis ja

ainukasutuses.

Kinnistu plaan (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)

Sinise joonega on piiritletud kasutaja ainukasutusala (kasutusese), suurusega ligikaudu

1437,56 m².

Oranži värviga (viirutusega) on tähistatud poolte ühiskasutusala, suurusega ligikaudu

237,22 m².

Nimetatud aladest väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku (G.W) ainuomandis ja

ainukasutuses ning kasutajal ei ole õigust seda kasutada.

III. Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2024 määrus hagi tagamiseks, millega

keelati Tartu notar Tiina Tombergil väljastada K.P. (isikukood

XXXXXXXXXXXX, surnud XXXX. a) pärimisasjas pärimistunnistust G.W-le

19. aprillil 2024. a koostatud K.P. testamendi alusel.

IV. Tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust ja kanda 700 eurot

O.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.

V. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on O.M-i (hageja, apellant) apellatsioonkaebus ja G.W

(kostja, vastustaja) vastuapellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsuse peale,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu.

2. Pooled esitasid 15. juunil 2026 ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi tingimused.

Pooled kinnitasid, et on teadlikud kohtuasjas kompromissi kinnitamise ning menetluse

lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

3. Pooled taotlevad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse kättetoimetamisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused.

5. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada. TsMS § 4 lg 4

esimese lause kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või

selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu

hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et hageja eestkostja ei vaja käesoleva kokkuleppe

sõlmimiseks ega selle alusel asjaõiguslepingu sõlmimiseks kohtu nõusolekut PKS § 187 ja §

188 järgi.

6. Menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 4) ja maakohtu otsus tühistada

(TsMS § 431 lg 2 esimene lause). Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS

§ 430 lg 3). Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu 22. novembri 2024 määruse hagi tagamiseks, millega

keelati Tartu notar Tiina Tombergil väljastada kostjale pärimistunnistust K.P. pärimisasjas.

8. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte

endi kanda.

9. Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust.

10. Ringkonnakohus lühendab poolte taotlusel TsMS §-s 698 sätestatud määruskaebuse

esitamise tähtaega kahele päevale (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)