2-23-14959/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-14959

Tsiviilasi

Tatjana Strenga pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus

Võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. veebruari 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BB Finance OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esndajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): BB Finance OÜ

(registrikood 11306564), lepinguline esindaja Kaisa Kivisikk

Pankrotihaldur: Einar Vallandi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. veebruari 2026. a määrus muutmata ja BB Finance OÜ

määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta BB Finance OÜ määruskaebusele lisatud lepingudokumendid ja laenu väljamaksmist

tõendav dokument asja materjalide juurde võtmata. Võtta halduri vastusele lisatud

maksekorraldus asja materjalide juurde.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad haldur ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 28. detsembri 2023. a määrusega välja Tatjana Strenga (võlgnik)

pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas võlgniku

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes

Teadaannetes 29. detsembril 2023. Nõuete esitamise tähtaeg oli 29. veebruar 2024.

2. Haldur avaldas 12. märtsil 2025. a Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate

nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväidete esitamise

tähtajaks oli 27. märts 2025. Vastuväidetele seisukoha esitamise tähtajaks oli 2. mai 2025.

3. Haldur esitas 10. juulil 2025 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks,

võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.

Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur esitas vastuväited

järgmistele nõuetele: BB Finance OÜ nõudele summas 1002 eurot 84 senti, Holm Bank AS-i

nõudele summas 1347 eurot 37 senti, Omaraha OÜ nõudele summas 2602 eurot 9 senti, Coop Pank

AS-i nõudele summas 1278 eurot 37 senti ja AS-i LHV Finance nõudele summas 3961 eurot 63

senti (esialgselt 4092 eurot 2 senti). Haldur ei esitanud vastuväidet Inbank Finance AS-i nõudele,

sest viimane nõudis üksnes võlgnikule tegelikult üle kantud summa tagastamist. Võlgnik lepingu

täitmiseks makseid ei teinud. Omaraha OÜ vastuväitele seisukohta ei esitanud ja ülejäänud

võlausaldajad esitasid vastuväitele seisukoha. Vastuväitega nõustus Coop Pank AS.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2026. a määrusega AS-i LHV Finance taotluse nõude

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kinnitas võlgniku pankrotimenetluses

võlausaldajate nimekirja järgnevalt:

II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (pankrotiseaduse (PankrS) § 153

lg 1 p 2).

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi,

Isiku- või registrikood

Nõude suurus

(eurot)

Jaotis

(%)

1

Inbank Finance AS (16197915)

1500

5,4596

2

BB Finance OÜ (11306564)

1032,66

3,7586

3

Holm Bank AS (14080830)

5532,06

20,1352

4

Omaraha OÜ (12045597)

5404,41

19,6706

5

Coop Pank AS (10237832)

14 005,46

50,9760

Kokku:

27 474,59

100

III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3).

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi,

Isiku- või registrikood

Nõude suurus

(eurot)

Jaotis

(%)

1

AS LHV Finance (12417231)

3166,57

100

2

Kokku:

3166,57

100

Maakohus märkis, et ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel.

Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega

või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei

kehti võlgniku vastuväide.

Maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded:

-

BB Finance OÜ nõue 1002 eurot 84 senti,

-

Holm Bank AS-i nõue 1347 eurot 37 senti,

-

Omaraha OÜ nõue 2602 eurot 9 senti,

-

Coop Pank AS-i nõue 1278 eurot 37 senti,

-

AS-i LHV Finance nõue 3961 eurot 63 senti.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Maakohus tõi mh välja, et BB Finance OÜ esitas 2. jaanuaril 2024 nõudeavalduse 2035 eurot 50

senti. Nõue tuleneb 26. septembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr 2102385419, mille alusel

võlgnik sai laenu 1990 eurot. Laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus on 1919 eurot 95 senti,

intress 114 eurot 49 senti ja viivis 1 euro 6 senti. Võlgnik on lepingu tagasimaksetena tasunud

kokku 140 eurot 57 senti, millest 70 eurot 5 senti arvestati põhivõla ja 70 eurot 52 senti intressi

katteks.

Haldur esitas BB Finance OÜ nõudele vastuväite 1002 eurot 84 senti, kuna võlausaldaja rikkus

võlgnikule krediiti andes VÕS § 4034 lg-s 1 ette nähtud vastutustundliku laenamise põhimõtet. BB

Finance OÜ andis võlgnikule ajavahemikus 15. juuni 2022 – 26. september 2023 krediiti korduvalt,

kokku 8663 euro ulatuses. Võlgniku arvelduskontode analüüsi põhjal selgus, et võlgniku

laenuarvelduste maht oli keskmiselt neli korda suurem regulaarsest sissetulekust, mida võlgnik oli

suuteline teenima. Krediidikohustuste täitmine oli võimalik vaid uute krediidilepingute

sõlmimisega. Võlgnik oli krediidivõimetu juba enne BB Finance OÜ-lt esmakordselt krediidi

taotlemist ning püsis krediidivõimetuna kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik on teinud

BB Finance OÜ-le makseid suuremas summas kui ta BB Finance OÜ-lt tegelikult sai, on põhjust

käsitada saadut ületavat makset alusetult tasutuna. Võlgnikul on BB Finance OÜ vastu alusetu

rikastumise nõue, mis tuleb tasaarvestada BB Finance OÜ poolt võlgniku pankrotimenetluses

esitatud nõudega. BB Finance OÜ nõue on põhjendatud 1032 euro 66 sendi ulatuses (antud laenud

8663 eurot, millest on maha arvestatud võlgniku maksed 7630 eurot 34 senti) ja põhjendamatu 1002

euro 84 sendi ulatuses (2035,50 - 1032,66).

BB Finance OÜ leidis 2. mai 2025. a seisukohas halduri vastuväitele, et haldur on ebaõigesti nõuete

ümberarvestuse aluseks võtnud ajavahemikul 15. juuni 2022 – 26. september 2023 sõlmitud

laenulepingutest tulenevad välja- ja tagasimaksed, mis ei ole nõudeavalduses märgitud lepinguga

seotud. Nimetatud lepingud on lõppenud ja nende alusel ei ole BB Finance OÜ-l ühtegi nõuet.

Nõude aluseks on 26. septembri 2023. a laenuleping nr 2102385419, mis ei sisalda varasematest

lepingutest tulenevaid kulusid. Laenulepingu nr 2102385419 alusel sai võlgnik laenu 1990 eurot ja

lepingu täitmiseks laekus 141 eurot. BB Finance OÜ esitas nõuete ümberarvestuse juhuks, kui

tuvastatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Nõude ümberarvestuse korral on

võlausaldaja nõue võlgniku vastu 1866 eurot 7 senti, millest põhiosa on 1855 eurot 63 senti ja

intress 10 eurot 44 senti. Haldur jäi 10. juuli 2025. a seisukohas oma vastuväite juurde.

Maakohus leidis, et laenuleping nr 2102385419 ei ole tervikuna tühine VÕS § 4062 lg 1 järgi.

Võlausaldaja on võlgnikule korduvalt laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mille tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud intressimäär. Kuna võlausaldaja ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt

3

määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud, ei saa asuda seisukohale, et

võlgnik oleks maksetega viivituses ning võlausaldaja viivisenõue põhjendatud. Maakohtu hinnangul

tuleb antud juhul kogu võlgniku poolt tasutu lugeda makstuks laenu katteks (mh VÕS § 411

tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena), sest võlausaldaja ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise puhuks esitanud oma

sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, milles oleks arvestatud intressimäära ja

muude kulude vähenemisega ning mille alusel saaks võlausaldaja nõude arvestuse õigsust

kontrollida ka kohus.

Pankrotihaldur on välja selgitanud, et BB Finance OÜ on võlgnikuga ajaperioodil (juuni 2022 –

september 2023) sõlminud kaheksa laenulepingut ja võlgnikule on nende laenulepingute alusel

tehtud kaheksal korral väljamakseid kokku summas 8633 eurot ning võlgnik on BB Finance OÜ-le

perioodil 5. september 2022 - 3. november 2023 tasunud 7630 eurot 34 senti.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tunnustada BB Finance OÜ nõuet 1032 euro 66 sendi ulatuses

(8663-7630,34) ning jätta nõue tunnustamata 1002 euro 84 sendi ulatuses (2035,50-1032,66).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. BB Finance OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega tunnustati tema nõuet väiksemas ulatuses kui 1868 eurot 64 senti ja saata

tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, millega

tunnustada nõuet summas 1868 eurot 64 senti. Võlausaldaja palub tagastada määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu.

Võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlausaldaja nõude suurus ümberarvestatuna 1032 eurot 66

senti. Nimetatud nõude suurus on vale. Võlausaldaja juhtis sellele halduri tähelepanu. Võlausaldaja

nõude aluseks on 26. septembril 2023 sõlmitud laenuleping nr 2102385419, mille alusel sai võlgnik

laenu 1990 eurot. Nimetatud leping ei ole seotud ühegi teise lepinguga. Võlgnik tegi laenulepingu

täitmiseks 3. novembril 2023 tagasimakse 141 eurot. Seega on võlausaldaja minimaalne

ümberarvestatud nõude suurus 1849 eurot (1990-141). Seadusjärgne intress (intressimäär 4%

aastas) põhiosa jäägilt on 19 eurot 64 senti (põhiosa jäägilt 1990 eurot perioodil 26. september 2023

– 2. november 2023 8 eurot 29 senti ja põhiosa jäägilt 1849 eurot perioodil 3. november – 28.

detsember 2023 11 eurot 35 senti). Koos seadusjärgse intressiga on võlausaldaja nõude suurus 1868

eurot 64 senti.

Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega nõude aluseks olevad lepingudokumendid ja laenu

väljamaksmist tõendava dokumendi.

PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

6. Haldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

BB Finance OÜ on määruskaebuses esitanud esmakordselt väite, et ajavahemiku 26. september

2023 – 28. detsember 2023 eest arvutatud seadusjärgse intressi suurus on 19 eurot 64 senti.

Võlausaldaja 2. mai 2025. a seisukohas oli intressi suuruseks märgitud 10 eurot 44 senti.

Seadusjärgne intress 10 eurot 44 senti jäi halduril ekslikult võlausaldaja nõudele lisamata. Haldur ei

soovi, et kohus peaks halduri vea pärast võlausaldajate nimekirja muutma. Haldur on oma

varalistest vahenditest rahuldanud võlausaldaja intressinõude 10 eurot 44 senti. Haldur esitas koos

vastusega määruskaebusele vastava maksekorralduse.

Ebaõige on BB Finance OÜ käsitlus, et halduri vastuväited saavad tuleneda vaid laenulepingust nr

2102385419. Haldur on õigustatud realiseerima kõiki võlgnikule kuuluvaid varalisi õigusi ja ta on

kohustatud esitama võlgniku vastu suunatud nõuetele kõiki võimalikke vastuväiteid. BB Finance

OÜ on ka võlgnikuga varasemaid krediidilepinguid sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise

4

põhimõtet ja saanud nende lepingute alusel võlgnikult rohkem, kui on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral põhjendatud. Haldurile ei ole teada ühtki alust, mis keelaks tal esitada

enam tasutud summa tagastamise nõude või tasaarvestamise avalduse.

Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et 2022. aastal, kui VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimäär oli 0% aastas, sai võlgnik BB Finance OÜ-lt laenu 2999 eurot ja maksis tagasi 3583

eurot 25 senti (s.o 584 eurot 25 senti rohkem ehk 119,48% saadud summast). 2023. aastal, kui VÕS

§ 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli esimesel poolaastal 2,5% ja teisel poolaastal 4%, sai võlgnik

enne 26. septembri 2023. a krediidilepingu sõlmimist BB Finance OÜ-lt 3674 eurot ja tagastas 3906

eurot 9 senti (s.o 232 eurot 9 senti rohkem, mis moodustab 106,32% saadud summast). Kõigi

lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ilmselt rikkunud krediidiandjal puudub

alus nõuda, et tema põhjendatud nõude väljaselgitamisel jäetakse võlgniku poolt enamtasutud

summad arvesse võtmata. BB Finance OÜ oleks sellises olukorras võinud esitada haldurile kõiki

lepinguid hõlmava seadusjärgse intressi arvestuse, mida ta ei teinud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga

659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

9. Kohus hindab võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses hilinenult esitatud tõendeid vaid

juhul, kui menetlusosaline põhjendab, miks ta ei saanud asjaolule varem tugineda või tõendit varem

esitada (RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652/84, p 11.3). Määrus, millega võlausaldajate nimekiri

kinnitatakse, peaks põhinema eelkõige halduri varem kogutud ja kohtule esitatud dokumentidel;

hilinenult esitatud tõendite hindamine on erandlik (RKTKm 20.05.2026, 2-23-1967/70, p 19.1).

Ringkonnakohus jätab võlausaldaja määruskaebusele lisatud lepingudokumendid ja laenu

väljamaksmist tõendava dokumendi asja materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus märgib, et

enamik neist on kohtule ka juba esitatud koos taotlusega võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks ja

need ei oma kaebuse lahendamise seisukohast tähtsust. Kuna haldur rahuldas võlausaldaja

intressinõude 10 eurot 44 senti pärast maakohtu määruse tegemist, võtab ringkonnakohus halduri

esitatud maksekorralduse asja materjalide juurde.

10. Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema nõuet tunnustati 1032

euro 66 sendi ulatuses ja leiab, et tema nõuet tuleb tunnustada 1868 euro 64 sendi ulatuses.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. PankrS § 1001 lg 4 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja

nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu ja aluse olemasolul peab haldur esitama vastuväite.

Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud kohustusega hõlmatud kontroll, kas võlausaldaja nõue

rajaneb osaliselt tühisel tarbijakrediidilepingul või esinevad muud seadusest tulenevad asjaolud, mis

võimaldavad võlgniku nõuet tasaarvestada või takistavad nõude maksmapanemist. Samamoodi on

halduri kontrollikohustusega hõlmatud võlgniku poolt sama võlausaldajaga varasemalt sõlmitud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete põhjendatuse kontroll. Seega ei ole õige võlausaldaja

seisukoht, et nõude tunnustamisel tuli halduril ja maakohtul lähtuda üksnes 26. septembril 2023

võlgnikuga sõlmitud laenulepingust nr 2102385419 ja selle alusel tekkinud nõuetest.

5

13. Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik

annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo

11.10.2023, 2-21-20479, p 11).

Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on lisaks võlausaldaja nõudeavalduses kajastuvale

laenulepingule nr 21023854219 sõlmitud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 977) nähtuvad

laenulepingud nr 2102206721, 2102220203, 2102254430, 2102256875, 2102273708, 2102348105

ja 2102366618. Tegemist on eelduslikult tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

Nende laenulepingute alusel on võlgniku konto väljavõttest nähtuvalt võlausaldaja andnud

võlgnikule ajavahemikul juuni 2022 – september 2023 laenu kokku 8663 eurot (nõudeavalduses

kajastuva laenulepingu alusel 1990 eurot ja varasemate laenulepingute alusel 6673 eurot) ja võlgnik

on teinud võlausaldajale tagasimakseid kokku 7630 eurot 34 senti (nõudealuses kajastuva

laenulepingu alusel 141 eurot ja varasemate laenulepingute alusel 7489 eurot 34 senti).

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et eelmärgitud laenulepingute sõlmimisel on

võlausaldaja rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 1). Võlausaldaja ei ole

esitanud sellele vastuväiteid ega vastupidiseid tõendeid.

15. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 403⁴ lg 7

järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast, ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 4034 lg 7 viimase lause

järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on

vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude

kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale

tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1).

Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi

tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad

tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 24 ja 25; P.

Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 403⁴ komm 3.3 aa). Seega

olukorras, kus tarbija on teinud krediidiandjale makseid enam kui saadud laenusumma ulatuses, on

tarbijal õigus nõuda krediidiandjalt tühiste kokkulepete alusel enam tasutud summade tagastamist

vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1 jj). Kui krediidiandja esitab tarbija vastu

krediidilepingust tuleneva rahalise nõude, võib tarbija selle tasaarvestada oma alusetu rikastumise

nõudega krediidiandja vastu, mis võib tuleneda mh poolte vahel varasemalt sõlmitud

tarbijakrediidilepingutest.

VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene

lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Riigikohus on selgitanud, et erinevalt võlausaldajatest ei keela pankrotiseadus pankrotivõlgnikul

(halduri kaudu) tasaarvestust teha (vt RKTKm 10.02.2009, 3-2-1-141-08, p 13; RKTKo

02.11.2011, 3-2-1-95-11, p 16).

Haldur on võlausaldaja nõudele esitatud vastuväites (dtl 975) tasaarvestanud BB Finance OÜ

võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude võlgniku alusetust rikastumisest tuleneva nõudega BB

Finance OÜ vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud halduri vastuväites VÕS

6

§ 403⁴ lg 7 ja § 197 alusel esitatud nõuete ümber- ja tasaarvestusest. BB Finance OÜ ei ole esitanud

võlgniku alusetust rikastumisest tulenevale nõudele ühtegi sisulist vastuväidet. Kuna võlgnik sai

laenu 8663 eurot ja tasus laenude täitmisel 7630 eurot 34 senti, on maakohus lõppjäreldusena

õigesti tunnustanud võlausaldaja nõuet 1032 euro 66 sendi ulatuses (8663 - 7630,34) ning jätnud

nõude 1002 euro 84 sendi ulatuses tunnustamata (arvestades et haldur on võlausaldaja intressinõude

tasunud, vt määruse p 16). Võlgnik on varasemate võlausaldajaga sõlmitud laenulepingute alusel

saanud laenu kokku 6673 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 7489 eurot 34 senti. Võlgniku

enamtasutud osa on seega 816 eurot 34 senti, mis tuleb lugeda tasaarvestatuks võlausaldaja

võlgniku pankrotimenetluses esitatud ümberarvestatud põhinõudega 1849 eurot (1990 - 141).

Tasaarvestuse tulemusena kujuneb võlausaldaja põhinõude suuruseks 1032 eurot 66 senti (1849 -

816,34).

16. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esmakordselt esitanud VÕS § 403⁴ lg 7 järgi

ümberarvutatult intressinõude 19 eurot 64 senti. Halduri vastuväitele 2. mail 2025 esitatud

seisukohas oli võlausaldaja intressinõudeks märgitud 10 eurot 44 senti.

Ringkonnakohus selgitab, et kõik tõendid, taotlused ja nõuded tuleb esitada haldurile kohtueelses

menetluses koos menetlusdokumendiga – nõudeavalduse (PankrS § 94 lg 1), vastuväite (PankrS §

1001 lg 3) või seisukohaga (PankrS § 1001 lg 5). Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks

intressinõude 19 eurot 64 senti kohtueelses menetluses esitanud, mistõttu on vastav nõue esitatud

hilinenult ja ringkonnakohus jätab nimetatud nõude tähelepanuta.

Haldur tunnistas, et intressinõue 10 eurot 44 senti jäi ekslikult võlausaldajate nimekirja kandmata,

mistõttu ei kajastu see ka maakohtu määruses. Haldur tasus intressinõude 10 eurot 44 senti

võlausaldajale võlgniku eest oma rahalistest vahenditest (dtl 2065). Ringkonnakohtu hinnangul

puudub intressinõue 10 eurot 44 senti tasumise tõttu vajadus maakohtu määrust muuta.

17. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7