1-26-4327/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-26-4327

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juunil 2026, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-26-4327

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Eva-Maria Ussanova süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1,

2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Laureen Hansmer

Süüdistatav

Eva-Maria Ussanova – isikukood 49801230824, XXX

kodanik, emakeel XXX, elukoht XXX, XXX, XXX, telefon

XXX, e-post XXX, varem kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Eva-Maria Ussanova KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.03.2026

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-26-1338 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 4

aastat ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 4 kuud.

Liitkaristusest arvata maha 09.03.2026 Tartu Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus

04.04.2025 kuni 04.04.2026, s.o 1 aasta, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

lugeda vangistus 3 aastat 4 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Eva-

Maria Ussanova ei pane 4 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja

täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja

kohustusi:

1. elab aadressil XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse

ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel

määratud kogustes ja regulaarsusega;

8. osaleb sotsiaalprogrammis SÜTIK.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2022, s.o 1 päev.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Eva-Maria Ussanova katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista Eva-Maria Ussanovalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel

ekspertiisikulud 1276,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 491,04 eurot

riigituludesse.

Kohustada Eva-Maria Ussanovat tasuma väljamõistetud ekspertiisikulud ja kaitsjatasu

12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 147,29 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1767,54 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585

LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99926700021173. Selgitusse võib märkida: „Eva-

Maria Ussanova, kriminaalasi 1-26-4327, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda pool narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-

AN01844-01 kulust, s.o 1809 eurot ja pool DNA-ekspertiisi nr 24E-GE01156-01 kulust,

s.o 1260 eurot.

Asitõendid ja salvestised jätta seisukoha võtmiseks kriminaalasja nr 21230101188

juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Eva-Maria Ussanovat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises

isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo

Eva-Maria Ussanova poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema käitles kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata ajal, kuid vähemalt alates 2021. a novembrist, kohas ja isikult

omandatud narkootilisi aineid kokaiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid

tablette ning amfetamiini suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses).

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 9,78 grammi,

mis sisaldab 92% kokaiinhüdrokloriidi ehk 8,03 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 16.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga

XXX kuni nad selle ajavahemikul 17.08-17.15 XXX asuva kaupluse XXX parklas R. Š. edasi

andsid, saades vastutasuks 1200 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – beežikas pulber massiga 47,71 grammi, mis

sisaldab 22% amfetamiinsulfaaati ehk 7,70 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 24.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga

XXX kuni nad selle ajavahemikul 22.36-22.39 XXX asuva kaupluse XXX juures asuva

peidiku vahendusel R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 500 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – beežikas pulber massiga 194,5 grammi, mis

sisaldab 20% amfetamiinsulfaaati ehk 28,6 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 30.11.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga

XXX kuni nad selle ajavahemikul 03.16-03.23 XXX asuva kaupluse XXX ja kioski

„Tšeburek“ vahelisel alal asuva aluse sees asuva peidiku vahendusel R. Š. edasi andsid,

saades vastutasuks 2000 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – kollakas aine massiga 88,02 grammi, mis

sisaldab 30% amfetamiinsulfaaati ehk 19,4 grammi puhast amfetamiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 10.12.2021 sõiduautos BMW registreerimismärgiga

XXX kuni nad selle ajavahemikul 18.32-18.35 XXX asuva kaupluse XXX juures asuvas

parklas R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 1000 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 6,86 grammi,

mis sisaldab 82% kokaiinhüdrokloriidi ehk 5,02 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 11.01.2022 sõiduautos BMW registreerimismärgiga

XXX kuni nad selle ajavahemikul 19.26-19.30 XXX asuva kaupluse XXX parklas seisvas

eelnimetatud sõiduautos R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 700 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilist ainet – valget värvi tükiline aine massiga 2,95 grammi,

mis sisaldab 82% kokaiinhüdrokloriidi, ehk 2,16 grammi puhast kokaiini – vedas Eva-Maria

Ussanova ühiselt ja kooskõlastatult V. U. 11.01.2022 sõiduautos BMW reg märgiga XXX

kuni nad selle kell 21.27 XXX asuva kaupluse XXX parklas seisvas sõiduautos BMW reg

märgiga XXX R. Š. edasi andsid, saades vastutasuks 300 eurot.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis Eva-Maria Ussanova ühiselt

ja kooskõlastatult koos V. U. nende ühises kasutuses olevas sõiduautos BMW 730D

registreerimismärgiga XXX kuni 20.12.2024 kellani 03.08, mil XXX

teostati eelpool nimetatud sõiduauto läbivaatus, mille käigus leiti ja võeti ära:

-

plastiksüstal, milles punakaspruun vedelik massiga 0,21 grammi, mis sisaldab

amfetamiini;

-

kaks minigrip kilekotti, milles valkjas tükiline pulber kogumassiga 0,90 grammi, mis

sisaldab 18% ehk 0,16 grammi puhast amfetamiini;

-

fooliumpakend, milles valkjas pulber massiga 8,19 grammi, mis sisaldab 20% ehk

1,64 grammi puhast amfetamiini;

-

plastiksüstal, milles pruunikas vedelik massiga 0,20 grammi, mis sisaldab

amfetamiini;

-

minigrip kilekott, milles beež pulber massiga 14 grammi, mis sisaldab 11% ehk 1,54

grammi puhast amfetamiini;

-

minigrip kilekott, milles valkjas tükiline pulber massiga 12,22 grammi, mis sisaldab

23% ehk 2,81 grammi puhast amfetamiini;

-

kaks minigrip kilekotti, milles 21 tervet oranži värvi tabletti ja tabletitükid

kogumassiga 31,74 grammi, mis sisaldavad 38% ehk 12,1 grammi puhast

metüleendioksümetamfetamiini (MDMA);

-

minigrip kilekott, milles hall granuleeritud aine massiga 78,40 grammi, mis sisaldab

17% ehk 13,3 grammi puhast amfetamiini;

-

minigrip kilekott, milles hall granuleeritud aine massiga 97,84 grammi, mis sisaldab

18% ehk 17,6 grammi puhast amfetamiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine,

tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine,

laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta

tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine

keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Amfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel

sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ja ainerühmade I nimekirja; kokaiin II nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe

tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul 1,3

grammist narkootilisest ainest, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) puhul 1,4 grammist ning kokaiini puhul

0,65 grammist. Seega käitles Eva-Maria Ussanova narkootilisi aineid koguses, mis tekitab joobe vähemalt 1033

inimesele.

Seega pani Eva-Maria Ussanova eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 184 lg

2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise isikute grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud

karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Eva-Maria Ussanova, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 10.06.2026

sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Eva-Maria Ussanova süüdi tunnistamist Kars

§ 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1

alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 09.03.2026 otsusega nr 1-26-1338 mõistetud

karistusega 4 aastat vangistust ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust,

suurendades üksikkaristustest raskemat. KarS § 65 lg 1 lause 2 alusel arvata karistusest maha

eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 20.04.2022 ehk 1 päev ja lõplikuks

karistuseks mõista 3 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Eva-Maria Ussanova ei pane 4

aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul KarS §

75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel

arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja

regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal

osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudus Eva-Maria Ussanoval kuni 01.06.2026 töökoht

ning tal on võlgnevusi varasemalt väljamõistetud menetluskulude näol, mistõttu käiks

menetluskulude tasumine täies mahus Eva-Maria Ussanovale ilmselt üle jõu. Kohus mõistab

menetluskuludena süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel

ekspertiisikulud 1276,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 491,04 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätta

KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda poolt narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01844-01

kulust, s.o 1809 eurot ning pool DNA-ekspertiisi nr 24E-GE01156-01 kulust, s.o 1260 eurot.

Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust,

siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, tuleks

käesolevas kriminaalasjas jätta Eva-Maria Ussanovalt sundraha väljamõistmata. Tartu

Maakohtu 09.03.2026 otsusega nr 1-26-1338 jäeti pool sundrahast riigi kanda ja Eva-Maria

Ussanovalt mõisteti välja pool sundrahast ehk 1107,50 eurot. Arvestades Eva-Maria Ussanova

majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3

alusel ka praegusel juhul sundraha ülejäänud osas välja mõistmata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

kohtunik