3-26-1801/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1801

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus P.Y kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Diana Žovnjarovitš

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

P.Y (sündinud xx.xx.xxxx)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, 16.06.2026. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba P.Y kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 14. augustini 2026 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused araabia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil

tuleb määrust viivitamatult P.Y tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja

põhjenduste tõlge araabia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.04.2026 kell 13.09 teatati Politsei ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahest

välismaalasest Võru maakonnas Rõuge vallas Mõniste külas.

2. P.Y (edaspidi ka isik või puudutatud isik) tabati 30.04.2026 kell 13.44 ning peeti

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel 48 tunniks kinni. Isik esitas PPA-le

enda kohta järgmised andmed. Tema nimi on P.Y, sündinud xx.xx.xxxx Sudaanis (28 aastane

naisterahvas), omab Sudaani kodakondsust, isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid

puuduvad, väidetavalt Valgevene politsei võttis passid, raha ja telefoni. Ta saabus Eestisse

läbi Venemaa, Valgevene ja Läti. Eestisse saabus 29.04.2026 toimetaja vahendusel, kes 2000

dollari eest toimetas ta sõiduauto haagises Eestisse.

3. 30.04.2026 kell 16.30 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul

soovis kiirelt kodumaalt lahkuda, kuna seal käib sõda.

4. Isik peeti kinni 30.04.2026 kell 16.30 tuginedes VRKS 361 lõike 2 p-dele 1, 2 ja 4.

5. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 1 ning lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.

6. Tartu Halduskohus 02.05.2026 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-26-1327 rahuldas PPA

taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (st kuni

02.07.2026 k.a).

7. PPA tegi 29.05.2026 isiku suhtes vastuvõtmispalve Läti Vabariigile.

8. Läti ametivõimude vastus oli registreeritud PPA andmesüsteemis 15.06.2026. Enda

vastuses Läti Vabariik vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele.

9. P.Y peeti kinni 15.06.2026 kell 13.00 Tallinna kinnipidamiskeskuses, aadressil Linnaaru

tee 5/1, Rae vald, VRKS § 65 lg 1, lg 2 p 2 ja 7 alusel.

10. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.06.2026 PPA taotlus Sudaani Vabariigi kodaniku

P.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS

§ 66 lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lõikes 7

sätestatud korras, VRKS § 65 lg 1 tingimusi arvestades ja § 65 lg 2 p 7 sätestatud alusel.

11. Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 16.06.2026

toimunud kohtuistungil. Istungil küsis puudutatud isik, et miks seda kinnipidamist peab veel

kahe kuu võrra pikendama. See on väga pikk aeg. Ta oli Venemaal 4 kuud, ta õppis

rahvusvahelist õigust magistriõppes. Läks Valgevenesse lennukiga, sest polnud võimalik

Venemaal varjupaika saada. Üks neist kaaslastest, kellega ta tuli, on tema abikaasa,

ülejäänutega kohtus teekonna jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. PPA on esitanud taotluse võtta asja juurde 3-26-1327 Tartu Halduskohtu 02.05.2026

kohtumäärus. Kuna nimetatud määrus on tehtud samuti puudutatud isiku poolt esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise raames, ei võta kohus määrust tõendina käesoleva

asja juurde, kuid siiski arvestab nimetatud määruses tõendamist leidnud asjaoludega.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

14. VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel

kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud

kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega

ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni

pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis

44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul

võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine

kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse

hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid

ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 65 lg 3 p 1 käsitleb VRKS § 65 nimetatud

rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna, kui isiku suhtes esineb VSS § 68 nimetatud

asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse

erisusi.

15. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et

ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel

on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariiki, arvestades, et Läti Vabariigi

ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes

põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele

kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale

liikmesriigile. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piiri. Kui

isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga

taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Isikul pole

sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni

jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end

varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältida.

Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka

VRKS §-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis.

Isikul puuduvad dokumendid, ta on varasemalt ületanud piire ebaseaduslikult ning ei ole

koheselt küsinud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses riigis. Seega esineb isiku suhtes

põgenemise oht. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised

vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes

on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada.

17. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult

kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).

18. VRKS § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks

kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat.

Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas

määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik