3-26-1793/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated30.04.2026 kell 13.09 teatati Politsei ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahest D.R D.R (edaspidi ka isik või puudutatud isik) tabati 30.04.2026 kell 13.44 ning peeti
Legislator headnote
AI generated3-26-1793/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 30.04.2026 kell 13.09 teatati Politsei ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahest D.R D.R (edaspidi ka isik või puudutatud isik) tabati 30.04.2026 kell 13.44 ning peeti
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1793
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus D.R D.R kinnipidamiseks
ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud
esindaja Diana Žovnjarovitš.
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –
D.R D.R (sündinud XX.XX.XXXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 16.06.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba D.R D.R kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 14. augustini 2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused araabia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil
tuleb määrust viivitamatult D.R D.R tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja
põhjenduste tõlge araabia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 30.04.2026 kell 13.09 teatati Politsei ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahest
välismaalasest Võru maakonnas Rõuge vallas Mõniste külas.
2. D.R D.R (edaspidi ka isik või puudutatud isik) tabati 30.04.2026 kell 13.44 ning peeti
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks
kinni. Isik esitas PPA-le enda kohta järgmised andmed: tema nimi D.R D.R, sündinud
XX.XX.XXXX (algselt andmed XX.XX.XXXX) Sudaanis, omab Sudaani kodakondsust,
isikut või kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad, väidetavalt kaotas Valgevenes
metsas olles ära. Ta saabus Eestisse läbi Venemaa, Valgevene ja Läti ning Leedu. Eestisse
saabus 29.04.2026 toimetaja vahendusel, kes 2000 dollari eest toimetas ta sõiduauto haagises
Eestisse. 30.04.2026 kell 17.40 esitas isik suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku
sõnul soovis kodumaalt lahkuda, kuna seal on palju sõdasid, õppida ei saanud ja elada oli
raske.
3. Isik esitas 30.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti kinni 30.04.2025 kell 17.40
tuginedes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) 361 lõike 2 p-dele 1,
2 ja 4. PPA esitas 01.05.2026 Tartu Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p 1, 2 ja 4 alusel.
4. Tartu Halduskohus rahuldas 02.05.2026 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-26-1324 PPA
taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni
kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
5. PPA tegi 29.05.2026 isiku suhtes tagasivõtupalve Läti Vabariigile. Läti ametivõimude
vastus oli registreeritud PPA andmesüsteemis 15.06.2026. Enda vastuses Läti Vabariik vastas,
et isik kuulub tagasivõtmisele.
6. D.R D.R peeti kinni 15.06.2026 kell 13.00 Tallinna kinnipidamiskeskuses, aadressil
Linnaaru tee 5/1, Rae vald, VRKS § 65 lg 1, lg 2 p 2 ja 7 alusel.
7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 15.06.2026 PPA taotlus loa saamiseks Sudaani
Vabariigi kodaniku D.R D.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni
kaheks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)
§ 23 lõikes 7 sätestatud korras, VRKS § 65 lg 1 tingimusi arvestades ja § 65 lg 2 p 7
sätestatud kinnipidamise alusel.
8. Tallinna Halduskohtus arutati käeolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 16.06.2026
toimunud kohtuistungil. Istungil tõi puudutatud isik välja, et ei saa Sudaanis elada. Seal on
sõjad ja poliitilised probleemid. Tal polnud kindlat suunda või riiki, kuhu minna. Tahtis
lihtsalt kaitset. Ta polnud teadlik, et on Lätis. Ta lihtsalt toodi kohale. Küsib kaua teda kinni
peetakse kuniks ta Lätile üle antakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega
sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2
kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos
põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
10. VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet otsustada kinnipidamise asemel
kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud
kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega
ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud
olulisi asjaolusid. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni
pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis
44 sätestatud alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul
võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine
kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse
hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid
ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 65 lg 3 p 3 käsitleb VRKS §-s 65 nimetatud
rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaolu, kui isiku suhtes esineb VSS § 68
nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud
menetluse erisusi.
11. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 kohaselt põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja
Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema
hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel
on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariigile, arvestades, et Läti Vabariigi
ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. PPA hinnangul esineb isiku suhtes
põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele
kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale
liikmesriigile. Isik on ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piiri. Kui
isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga
taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Isikul pole
sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni
jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end
varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältima.
Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka
VRKS § 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul
puuduvad dokumendid, ta on varasemalt ületanud piire ebaseaduslikult ning ei ole koheselt
küsinud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses riigis. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav
riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti tuleb arvestada,
et tegemist on isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema
ebaseaduslikule liikumisele üle riigipiiride.
12. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada.
13. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult
kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
14. VRKS § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks
kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat.
Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas
määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
kohtunik