2-26-10471/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(ÕIGEKSVÕTUOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-26-10471

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juunil 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

V. K. hagi R. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

15. juunil 2026

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

V. K. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post

xxx, tel XXX)

R. K. (ik xxx, viibimiskoht: Ülesõidu

1, Jõhvi, Viru Vangla)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. K. hagi.

2. Lahutada V. K. ja R. K. abielu, mis on sõlmitud 21.10.2017.a Ida-Viru Maavalitsuses ja

mille kohta on antud tõend nr 4-2017/6081.

3. V. K.le jätta pärast abielulahutust perekonnanimi „K.“.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Tagastada V. K.le (arvelduskonto nr EExxx) pool (1/2) 11.05.2026.a Rahandusministeeriumi

kontole tasutud riigilõivust 50 (viiskümmend) eurot.

5. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

11.05.2026.a kohtule esitatud hagiavalduses palus V. K. lahutada tema ja R. K. vahel

21.10.2017. aastal sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt ei ole koosleu jätkamine võimalik. Kostja

viibib alates 10.12.2024.a. Viru Vanglas.

2. Kohtuistungil 16. juunil 2026.a võttis kostja R. K. hagi õigeks, vastuväiteid abielu lahutamise

nõudele ei olnud.

Hageja kinnitas, et abielusuhted lõppesid ajast, mil kostja viibib vanglas, seega ca 1,5 aastat tagasi.

Kostja viibimine vanglas on lahutuse põhjuseks, sest kostja kannab karistust veel 8 aastat. Hageja

soovib oma eluga edasi minna, kumbki abikaasa elab oma elu. Pooled suhtlevad, sest neil on ühine

laps. Abielusuhete taastamine / säilitamine ei ole võimalik ja hageja seda ei soovi. Hageja on

veendunud, et abielu suhted on pöördumatult lõppenud. Kui kostja viibis esimest korda vanglas 9

kuud, ei algatanud hageja abielulahutust. Praegu ei näe hageja abielu jätkamisel enam mõtet, kuna on

jõudnud järeldusele, et kostja ei muutu.

R. K. on abielu lahutamisega nõus ja kinnitas, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Leppimisaega kumbki pool ei soovinud.

Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles poole hagi esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja soovis jätta perekonnanime „K.“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja

võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja

jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu

ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning kummalgi abikaasal pole soovi neid

taastada.

Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete

taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik.

Lisaks sellele ei saa kohtu hinnangul kelleltki mõistlikult oodata abielu säilitamist olukorras, kus

abikaasa on teinud elus teatud „valikuid“, mille eest kannab 8 aastast vangistust.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning

abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus lahutab poolte abielu

6. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel

tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla

-

lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

-

esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

V.K. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „K.“.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja

näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja

4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot ning pooled loobusid kohtuistungil otsusele

apellatsiooni esitamise õigusest.

Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 sätestatuga tuleb pool tasutud riigilõivust so 50 (viiskümmend) eurot

hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik