1-26-4156/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedtoimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-26-4156/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. juuni 2026, Tallinn
Kriminaalasja number
1-26-4156 (26230200117)
Kohtunik
Siim Mõistlik
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
Peeter Variku (Varik) süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi
Kokkuleppemenetluses
Prokurör
Liis Juhalo
Süüdistatav
Peeter Varik
Ik: 37610020249, XXX kodakondsus, emakeel: XXX,
XXX, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX.
Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 217 alusel
kahtlustatavana kinnipeetud: 03.05.2026 – 04.05.2026,
s.o 2 päeva .
Varasem karistatus: Harju Maakohtu 10.06.2025
otsusega nr 1-25-2859 kokkuleppemenetluses süüdi
tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ning karistatud
vangistusega 1 aasta, mis KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel
jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja
2 kuud. Katseaeg 10.06.2025 – 09.08.2026.
Kaitsja
Vandeadvokaat Kristina Suvalova (määratud korras)
RESOLUTSIOON
1. Peeter Varik süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo
toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.
2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise
kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 10.06.2025 otsusega nr 1-25-2859 mõistetud
karistuse ärakandmata osa vangistuse 1 (üks) aasta võrra, mõistes liitkaristuseks 1
(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2026 –
04.05.2026, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks
mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
4. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus
üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund
üldkasulikku tööd, s.o 538 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aasta pikkune
tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Peeter Varik üldkasuliku töö
tegemise ajal käitumiskontrollile ning Peeter Varikule mõistetud karistust ei pöörata
täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu
ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p
21, 8 tulenevaid kohustusi Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna direktori
määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.
6. KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 kohaselt kohustada Peeter Varik järgima
katseajal kontrollnõudeid:
elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;
ilmuma
kriminaalhooldaja
määratud
ajavahemike
järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama
või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
8. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema
sotsiaalprogrammis.
9. Peeter Varikult välja mõista KrMS § KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9;
§ 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:
-
joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 22 eurot;
-
määratud kaitsjatasu summas 242,54 eurot;
-
teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1419 eurot,
s.o 1683,54 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasudes
Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr
EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor
Bank, kontole nr EE774204278607566704 COOP Pank või kontole nr
EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
99926700021254. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse
maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks
kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni
juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav
ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka
juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida
seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja
tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Süüdistuse sisu
Peeter Varikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.05.2026 kella 23.31 ajal Harjumaal
Tabasalu alevikus Rannamõisa teel Tasuja tn ja Nõmme tee vahel suunaga Nõmme tee poole
mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr
26T-TXT02122) kohaselt leiti Peeter Variku verest etanooli 1,88 ± 0,06 mg/g, s.o tuvastati, et
tema ühes grammis veres on vähemalt 1,82 milligrammi alkoholi. Kirjeldatud tegevusega
rikkus Peeter Varik tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud
joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla
joobeseisundis.
KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või
muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt
tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove.
LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi
piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära
ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja
maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või
tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Seega pani Peeter Varik oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise
joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.06.2026 Põhja Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Peeter Varik ja tema kaitsja Kristina Suvalova
sõlminud järgneva kokkuleppe:
KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör vastavalt
kokkuleppele kohtus süüdistatav Peeter Variku karistamist vangistusega 6 kuud.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu
10.06.2025 otsusega nr 1-25-2859 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta) võrra,
mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2026 – 04.05.2026, s.o 2
päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28
päeva vangistust.
KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et
ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva
vangistusele vastab 538 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö
tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö
tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Peeter Varik kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või
tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Peeter Varik kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema
kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
Kriminaalmenetluse kulud
Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele
sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot.
Samuti kuulub süüdistatava poolt tasumisele riigi poolt määratud kaitsja Kristina Suvalova
kaitsjatasu 63,98+178,56, kokku 242,54 eurot.
Joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot.
Kokku kriminaalmenetluse kulud 1683,54 eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1683,54
(22+242,54+1419) eurot tuleb Peeter Varikul tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest
arvates.
Kohtu seisukoht
Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära
süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe
kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale,
et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on
süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning
kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311;
§-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle
KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus
sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Siim Mõistlik
kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/