2-26-2746/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-26-2746

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja

koht

15.06.2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2746

Tsiviilasi

J.L maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J.L (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxx XXX;

e-post );

Usaldusisik: U.U (OÜ Õigusbüroo Faktootum; e-post: ).

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata J.L-i maksejõuetusavaldus ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-

26-2746 menetlus.

2. Vabastada U.U usaldusisiku kohustustest.

3. Määrata usaldusisiku U.U tasuks 900,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot).

4. Mõista usaldusisiku tasu 900,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot) välja riigi

vahenditest. Tasu maksta OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele nr

EE742200221013804535 Swedbank AS-is.

5. Saata määrus resolutsiooni punkt 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

6. Kohtumääruse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 09.03.2026 määrusega

kohaldatud täitemenetluse nr 193/2026/139 (kohtutäitur G.N) peatamine, samuti

võimalike sundtäitmiste peatamine.

7. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ning saata kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

2-26-2746

J.L esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud, ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik

on pensionär ning sissetulekuks on 915 eurot (pension). Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul

vähemalt summas 800 000 eurot. Rahalise kohustuse sissenõudmiseks on algatatud

täitemenetlus. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv on 10 eurot. U.U on andnud kohtule kirjaliku

nõusoleku olla usaldusisik J.L-i maksejõuetusmenetluses. U.U kinnitas, et on sõltumatu nii

võlgnikust kui ka võlausaldajatest.

Kohus algatas J.L-i maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks U.U ning tegi

usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise.

Usaldusisik leiab, et võlgniku pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ei täidaks menetluse eesmärki, kuna võlgniku peamine kohustus tuleneb

tahtlikult toime pandud kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest, mis FiMS § 50 kohaselt

kohustustest vabastamisega ei lõpe. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, tema sissetulekuks

on pension ning lähiajal ei ole oodata sissetulekute suurenemist. Usaldusisiku hinnangul ei

parandaks maksejõuetusmenetlus ei võlgniku ega võlausaldajate olukorda. Võlgnik on

väljendanud valmisolekut maksejõuetusavaldus tagasi võtta ja püüda saavutada Otepää

Vallavalitsus-ga kompromiss kahjunõude vähendamiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleks

menetlus lõpetada.

Kohus pidas 06.05.2026 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Usaldusisik jäi

esitatud seisukoha juurde. Võlgnik väljendas soovi sõlmida kokkulepe võlausaldajaga.

Võlgnik esitas 08.06.2026 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-26-2746.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse

lõpetamiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. FIMS

§ 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ja pankrotiseadus ei reguleeri

maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku vastavaid sätteid.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab,

et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta

sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

J.L väljendas 08.06.2026 menetlusdokumendis tahet tsiviilasjas nr 2-26-2746 menetluse

lõpetamiseks.

Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste

algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja

maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu

2-26-2746

maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus

rahuldada.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi

vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata

määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et

avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

Kohus peatas 09.03.2026 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetluse nr

193/2026/139 (kohtutäitur G.N) ja muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti

väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb määrus saata kohtutäiturile võlgniku

vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks.

FiMS § 18 lg 4 teine lause näeb ette, et kui kohus jätab maksejõuetusavalduse läbi vaatamata

või rahuldamata, ei avalda ta selle kohta teadet, välja arvatud, kui kohus on samas asjas varem

avaldanud teateid nimetatud väljaandes.

Menetluskulude jaotus

J.L on maksejõuetusavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150

lg-te 4, 6 kohaselt tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kohus, kelle

menetluses asi viimati oli. TsMS § 150 lg 1 p-des 2, 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast

summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue

lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist.

U.U on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu

kokku 900,24 eurot (sh käibemaks 174,24 eurot). Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.L-i

maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi, sealhulgas üks tund

suhtlemiseks võlgnikuga tema elukorralduse, varalise seisundi ja maksejõuetusmenetlusega

seotud asjaolude väljaselgitamiseks, 1,5 tundi suuliste ja kirjalike päringute tegemiseks, kuus

tundi kogutud teabe läbivaatamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks ning 2,5 tundi vara- ja

võlanimekirja ning usaldusisiku tegevusaruande koostamiseks. Usaldusisik taotleb tasu

määramist tunnitasuga 66 eurot ning palub tasu välja maksta riigi vahenditest OÜ Õigusbüroo

Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamise kohta sätestatud alustel.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määramisel arvestab kohus tema ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus määrata tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb.

2-26-2746

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu suuremas

summas kui tasu määramise ajal kehtiv töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud

kuupalga alammäär. Alates 01.04.2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral

946 eurot.

PankrS § 23 lg 5¹ kohaselt kehtestab riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu määra ja

hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 §

2 lg 1 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu määr 33 eurot poole tunni

kohta ehk 66 eurot tunni kohta.

Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ning kohus võtab loobumise vastu ja

lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

PankrS § 23 lg 4¹ kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud

isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne pankrotiavalduse

läbivaatamist. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja või avaldaja, kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja seadusest ei tulene teisiti. Ka TsMS § 172 lg 7 teine lause

näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata,

jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus peab usaldusisiku esitatud ajakulu 11 tundi menetluse mahtu ja keerukust arvestades

põhjendatuks. Rakendades justiitsministri määruses sätestatud tunnitasu 66 eurot, on

usaldusisiku tasu 726 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24 eurot. Seega on usaldusisiku

tasu kokku 900,24 eurot.

Asjas on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad vahendid usaldusisiku tasu tasumiseks.

Arvestades FIMS § 54 lg-s 1 sätestatud usaldusisiku õigust saada oma töö eest tasu ning

PankrS § 23 lg-s 4 sätestatut, peab kohus põhjendatuks hüvitada usaldusisiku tasu riigi

vahenditest. Määratud tasu jääb alla PankrS § 23 lg-s 4 sätestatud piirmäära ning see tuleb

välja maksta usaldusisiku taotluses märgitud OÜ Õigusbüroo Faktootum pangakontole.

FIMS § 54 lg 11 kohaselt võivad usaldusisik, võlgnik ja võlausaldaja usaldusisiku tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale esitada

määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik