3-26-1717/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juunil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-1717

Haldusasi

X. Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks ligipääsu

võimaldamiseks EHIS.ee ja SAIS.ee keskkonnale

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja X. X

Vastustaja Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, menetlusabi taotluse lahendamine,

esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus kaebust puudutavas osas läbi vaatamata ning esialgse

õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus käiguta.

4. Anda kaebajale aega 15 päeva esialgse õiguskaitse taotluse puuduse kõrvaldamiseks (20

euro suuruse riigilõivu tasumiseks) arvates määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest.

5. Kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus esialgse õiguskaitse

taotluse läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).

KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS

1. Tallinna Halduskohus registreeris 8. juunil 2026 X. Xi kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

ligipääsu võimaldamiseks EHIS.ee ja SAIS.ee keskkonnale. Kaebaja märkis, et soovib SAIS-i

sisse logida selleks, et esitada sisseastumisavaldust õppeasutusse ja kasutada eelnevalt esitatud

dokumentide asjaolusid. Kaebaja soovib esitada SAIS.ee kaudu avalduse 2026. a sügissemestril

õppima asumiseks, mille tähtaeg saabub juuli alguses. Seetõttu taotles kaebaja ka esialgset

õiguskaitset. Kaebaja palus ka ennistada kaebetähtaja, kuna dokumentide esitamise tähtaeg on

alles nüüd avanenud.

2. Kohus jättis 9. juuni 2026. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta,

määrates kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning kaebuse

ja esialgse õiguskaitse taotluse täpsustamiseks. Ühtlasi küsis kohus Tallinna Vanglalt seisukohta

esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus esitada asjakohased haldusmenetluse dokumendid.

3. Kaebaja esitas 13. juunil 2026 vastuse, milles selgitas, et hariduse omandamine on lubatud

kõigile. Kaebaja viitas, et osutus 2023 vastuvõetuks andmeteaduse õppekavale. Seda materjali

soovib ta täiendada ja uuesti esitada. 15. juunil 2026 saabus kohtusse ka kaebaja poolt 10. juunil

2026 esitatud menetlusabi taotlus, milles ta viitab endal kõrghariduse olemasolule ning sellele, et

tal pole raha riigilõivu tasumiseks. Kaebaja märkis taotluses ka, et soovib kandideerida andme-

teaduse II õppeastme erialale ning et tal on võimalus vabaneda ennetähtaegselt alates mai lõpust

2026. Teiseks õppekava eelistuseks märkis kaebaja kultuurikorralduse.

4. Vastustaja esitas 12. juunil 2026 vastuse, milles vangla viitas sellele, et kaebaja taotles juurde-

pääsu EHIS.ee-le ja SAIS.ee-le juba 22. mail 2025 ning talle vastati 25. juunil 2025. Kaebaja

pöördus vangla poole ka 27. aprillil 2026, kuid siis taotles üksnes väljavõtet Eesti Hariduse Info-

süsteemist (EHIS). Vangla vastas sellele pöördumisele 7. mail 2026. Kuna kaebaja pole vaidlusta-

nud 25. juuni 2025. a vastust vaidemenetluses, on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus

(vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). Juhul kui kohus siiski leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus

on menetluslikult lubatav, peab vangla seda alusetuks. Kaebaja ei ole täpselt selgitanud, millist

eesmärki ta soovib esialgse õiguskaitsega saavutada (millisesse õppeasutusse millisele õppekavale

sisse astuda jm). Kaebajale ei ole kehtivas (16. veebruaril 2026 kinnitatud) individuaalses täitmis-

kavas hariduse omandamisega seotud tegevusi ette nähtud. Selles olukorras ei nähtu asja

materjalidest esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja karistuse lõpptähtaeg saabub 5. novembril

2027, mistõttu ei nähtu asjaoludest, et kaebaja õiguste kaitse poleks tagatav põhimenetluses

tehtava kohtulahendiga.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

5. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, et Tallinna Vangla tagaks talle ligipääsu EHIS.ee ja

SAIS.ee veebikeskkondadele. Tallinna Vangla esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on mais

2025 esitanud vanglale taotluse EHIS.ee-le ja SAIS.ee-le ligipääsuks (dtl 41). Vangla jättis

taotluse 25. juuni 2025. a vastusega nr 6-7/1-25/1749-2 (dtl 45) rahuldamata. Järgmise selle

teemaga haakuva pöördumise esitas kaebaja vanglale 27. aprillil 2026 (dtl 46), paludes väljavõtet

Eesti Hariduse Infosüsteemist. Talle vastati 7. mail 2026 (dtl 48), et EHIS-st väljavõtte saamiseks

tuleb pöörduda otse EHIS poole.

6. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla toimingu peale kaebus haldus-

kohtule tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiits- ja Digi-

ministeeriumile ning viimane on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või täht-

aegselt lahendamata jätnud. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks vangla 25. juuni 2025. a

keeldumise vaidemenetluse korras vaidlustanud. Haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 järgi võib

vaidemenetluse korras mh nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Seega on kaebajal

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

Seejuures märgib kohus, et vaide esitamise tähtaega (30 päeva) ei saa ennistada kohus, vaid seda

tuleks taotleda otse vanglalt. Ent kohus ei näe ka tähtaja ennistamise taotlusel eduväljavaateid –

kaebaja saanuks 2025. aastal ette näha, et tal tekib järgmisel aastal uus soov sisseastumisavaldust

esitada, ning tal polnud takistust esitada tähtaegne vaie. Just aegsasti vaide- ja hiljem potentsiaalse

kohtumenetluse läbimine andnuks kaebajale kõige suurema lootuse jõuda enda eesmärgini

(sisseastumisavalduse esitamiseni) – kaebaja ei saanud eeldada, et tema taotlused ja kaebused

lahendatakse viivitamatult vahetult enne sisseastumistähtaja saabumist.

7. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei

ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seetõttu

tuleb kaebaja kaebus tagastada.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Menetlusabi taotluse lahendamine

9. Seoses kaebuse tagastamisega on menetlusabi taotlus kaebuselt riigilõivu tasumist puudutavas

osas muutunud ainetuks ning kohus jätab selle läbi vaatamata.

10. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust on põhimõtteliselt endiselt võimalik lahendada, sest

juhuks kui kaebaja peaks kaebuse tagastamise edukalt vaidlustama, võib ta mh ka

määruskaebemenetluse ajaks vajada jätkuvalt esialgset õiguskaitset. RLS § 60 lg 6 kohaselt

tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot.

11. HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja mh vabastatakse täielikult

või osaliselt riigilõivu tasumisest. Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi

taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid

tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses

osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale

asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate

kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 111 lg 3).

12. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna pole märkimisväärset alust

eeldada, et kavandatav menetluses osalemine (sh esialgse õiguskaitse taotlus) oleks edukas.

Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras võimaldada enda juurdepääsu samadele

infosüsteemidele, millele juurdepääsu tagastamiseks kohustamist taotleb ta ka enda põhinõude

raames. Isegi kui kõrgema astme kohtud peaksid asuma seisukohale, et kaebuse tagastamiseks

pole alust, on nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated vähesed.

13. Seadus ei näe ette kinnipeetava ligipääsu kõnealustele infosüsteemidele (VangS § 311 lg 1,

vangla sisekorraeeskirja § 521 lg 1). Samuti ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda võimalust

esitada sisseastumisavaldust tema soovitud erialadele. Kinnipeetava õigus omandada haridust on

VangS-s seostatud individuaalse täitmiskavaga (VangS § 16 lg 1 p 4). Kinnipeetavale on põhi-

mõtteliselt nähtud ette õigus omandada põhi- ja üldkeskharidust, samuti kutseharidust (VangS §-d

35 ja 36), ent kõigi nende haridustasemete omandamise eelduseks on see, et tegevus on ette

nähtud individuaalses täitmiskavas. Kaebaja individuaalses täitmiskavas aga on ette nähtud tööta-

mine ning sotsiaalprogramm ja nõustamine (dtl 50), ent mitte hariduse omandamist. Kaebaja

menetlusabi taotlusest nähtub seejuures ka, et tal on juba olemas kõrgharidus. Kohtupraktikas on

selgitatud, et täitmiskava sisustamisel ja kinnipeetavaga seotud riskide maandamisel on vanglal lai

kaalutlusruum (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36), ning eelkõige on

hariduse omandamist oluliseks peetud siis, kui kinnipeetava haridustase on selline, et tal võib olla

raske endale hiljem vabaduses töökohta leida (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 21. novembri 2024. a

otsus nr 3-21-2565/41, p 8). Praegusel juhul, arvestades kaebaja haridustaset ja individuaalses

täitmiskavas sätestatut, selliseid asjaolusid kohtule ei nähtu. Ka juhul, kui kaebaja peaks enne-

tähtaegselt vabanema selle suve jooksul, st et tal oleks teoreetiliselt võimalik asuda haridust oman-

dama vabaduses juba sügisest, ei ole tegemist sellise intensiivse koormava tagajärjega kaebajale,

mida oleks vaja vältida juba esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajal. Kaebajal ei ole

takistust esitada sisseastumisavaldus sõltuvalt vabanemisajast järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmine

14. Kuna menetlusabi taotlus jääb esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas rahuldamata, jätab

kohus taotluse käiguta ning annab kaebajale tähtaja riigilõivu 20 euro tasumiseks. Juhul kui

kaebaja tähtaja jooksul riigilõivu ei tasu, jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/