3-26-1248/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK.N pöördus 09.02.2026 Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seoses sellega, et naabri AKI otsustas 07.04.2026 otsusega nr. 2.1-1/26/262-532-5 lõpetada menetlus K.N-i
Legislator headnote
AI generatedArt. 77 lg, Art. 57 lg, Art. 2 lg; 3-26-1248/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 2.1-1/26/262-532-5 lõpetada menetlus K.N-i
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1248
Haldusasi
K.N-i kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni
07.04.2026 otsus nr. 2.1-1/26/262-532-5 ja kohustada
Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetlust jätkata
Menetlusosalised
Kaebaja – K.N
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada K.N-i kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
alates määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1. K.N pöördus 09.02.2026 Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seoses sellega, et naabri
kinnistule on pandud kaamera, mis filmib ka naabri kinnistust väljaspoole, sealhulgas kaebaja
eramaad.
2. AKI otsustas 07.04.2026 otsusega nr. 2.1-1/26/262-532-5 lõpetada menetlus K.N-i
isikuandmete kaitse asjas.
3. K.N esitas 26.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse AKI 07.04 2026. otsuse nr 2.1-
1/26/262-532-5 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust, viies läbi
asjakohase paikvaatluse ja kontrollides kaamera tehnilisi seadistusi.
4. Tartu Halduskohus edastas kaebuse 27.04.2026 antud määrusega vastavalt kohtualluvusele
lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada
kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne
ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule arusaadavalt on
kaebuse esitamise eesmärgiks tühistada AKI otsus, millega ta lõpetas kaebaja isikuandmete
kaitse asjas menetluse ja kohustada AKIt järelevalvemenetlust jätkama.
Kõigepealt selgitab kohus, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 77 lg 1 alusel on
andmesubjektil järelevalveasutusele kaebuse esitamise õigus. Kuigi IKÜM art 77 lg 1 annab
igale andmesubjektile õiguse esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on
seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ei ole see õigus
piiramatu. IKÜM ega isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta iga kaebuse alusel
järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. IKÜM art 57
lg 1 p f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi asjakohasel määral. Kaebajal on
subjektiivne õigus õiguspärasele menetlusele, kuid see ei kätke endas õigust nõuda
järelevalveorganilt järelevalvemenetluse algatamist ning konkreetse meetme kohaldamist
(HKMS § 44 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda
järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,
kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii
järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik
võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või
järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm
kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p
13). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI
siiski võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase
töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras
tingida AKI järelevalve vajalikkuse.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-
20-1342, p-d 24-25).
IKÜM preambula punktist 18 ei tuleks IKÜM-i kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes,
mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool
ametialast või äritegevust. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja naaber oma kinnistule
üles pannud kaamera, mis lisaks kaebaja naabri kinnistule filmib osaliselt ka kaebaja
kinnistut. AKI on välja toonud, et naabri kinnistu filmimine toimub ilma õigusliku aluseta.
Ühtlasi puuduva filmimisest teavitavad sildid. AKI on naaberkinnistu omanikule selgitanud
eramajade kaamerate kasutamise reegleid. AKI tõi välja, et naaberkinnistu filmimiseks
puudub õiguslik alus ja kaamera tuleb kas eemaldada või ümber suunata. Siiski otsustas AKI,
et ta menetlust ei algata. Kohtu hinnangul puudub vajadus menetluse läbiviimiseks olulise
avaliku huvi puudumise tõttu. Kaebaja naaber ei ole kohtule arusaadav salvestisi kuskil
avaldanud, kui ta üldse kaameraga filmitut salvestab. Isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu
olukorras, kus andmeid jäädvustatakse isiklikul eesmärgil, st jäädvustatut vaadatakse ainult
ise või pereringis ning väljapoole ei avaldata (IKÜM art 2 lg 2 punkt c). Ühtegi tõendit, et
salvestisi oleks kusagil avaldatud, kaebaja esitanud ei ole. Seetõttu pole tõendeid, et kaebaja
õigusi oleks riivatud. Lisaks ei ole tuvastatav ka, et tegemist oleks juhtumiga, mis oleks
paljastanud süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemise või mille
menetlemise suhtes esineks muu oluline avalik huvi.
6. Korrakaitseseaduse § 4 lg 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete
õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku
õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole
õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on
avalikes huvides. Kuigi kaebaja on esitanud koopia menetlust lõpetavast otsuses vaid
osaliselt, leiab kohus kaebusega menetlusse esitatud AKI selgitustest, et antud juhul ei esine
sellist avalikku huvi, mis tingiks järelevalvemenetluse jätkamise. Kaebaja saab kasutada
tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning tema õiguste
realiseerimine ei ole kohtule nähtuvalt kuidagi ka oluliselt raskendatud ilma AKI
sekkumiseta. Seetõttu ei nähtu kohtule, et järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel
oleks tehtud kaalutlusvigu. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul
järelevalvemenetlust algatada või seda jätkata, mistõttu peab AKI oma ressursid koondama
olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Kohtule
ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui otsustas järelevalvemenetluse
lõpetada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks näiteks võimalik rakendada tsiviilõiguslikke
2(3)
õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda võlaõigusseaduse § 1055 alusel maakohtusse kahju
tekitava tegevuse keelamise nõudega). Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka
kahju hüvitamist. Seega on isiku enda võimuses võimalikule rikkumistele reageerida. Seega
oleks kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline, mistõttu esineb
HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt
võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive
on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse
tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,
et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Tasutud riigilõiv ei kuulu
tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee
3(3)