3-26-1248/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1248

Haldusasi

K.N-i kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni

07.04.2026 otsus nr. 2.1-1/26/262-532-5 ja kohustada

Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetlust jätkata

Menetlusosalised

Kaebaja – K.N

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada K.N-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. K.N pöördus 09.02.2026 Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seoses sellega, et naabri

kinnistule on pandud kaamera, mis filmib ka naabri kinnistust väljaspoole, sealhulgas kaebaja

eramaad.

2. AKI otsustas 07.04.2026 otsusega nr. 2.1-1/26/262-532-5 lõpetada menetlus K.N-i

isikuandmete kaitse asjas.

3. K.N esitas 26.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse AKI 07.04 2026. otsuse nr 2.1-

1/26/262-532-5 tühistamiseks ja AKI kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust, viies läbi

asjakohase paikvaatluse ja kontrollides kaamera tehnilisi seadistusi.

4. Tartu Halduskohus edastas kaebuse 27.04.2026 antud määrusega vastavalt kohtualluvusele

lahendamiseks Tallinna Halduskohtusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtule arusaadavalt on

kaebuse esitamise eesmärgiks tühistada AKI otsus, millega ta lõpetas kaebaja isikuandmete

kaitse asjas menetluse ja kohustada AKIt järelevalvemenetlust jätkama.

Kõigepealt selgitab kohus, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 77 lg 1 alusel on

andmesubjektil järelevalveasutusele kaebuse esitamise õigus. Kuigi IKÜM art 77 lg 1 annab

igale andmesubjektile õiguse esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on

seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ei ole see õigus

piiramatu. IKÜM ega isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohusta iga kaebuse alusel

järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse kohta tuleb teha kaalutletud otsus. IKÜM art 57

lg 1 p f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi asjakohasel määral. Kaebajal on

subjektiivne õigus õiguspärasele menetlusele, kuid see ei kätke endas õigust nõuda

järelevalveorganilt järelevalvemenetluse algatamist ning konkreetse meetme kohaldamist

(HKMS § 44 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda

järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes,

kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm

kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p

13). Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI

siiski võtma arvesse ka seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase

töötlemisega on tegu või kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras

tingida AKI järelevalve vajalikkuse.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.04.2022 otsus nr 3-

20-1342, p-d 24-25).

IKÜM preambula punktist 18 ei tuleks IKÜM-i kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes,

mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool

ametialast või äritegevust. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt on kaebaja naaber oma kinnistule

üles pannud kaamera, mis lisaks kaebaja naabri kinnistule filmib osaliselt ka kaebaja

kinnistut. AKI on välja toonud, et naabri kinnistu filmimine toimub ilma õigusliku aluseta.

Ühtlasi puuduva filmimisest teavitavad sildid. AKI on naaberkinnistu omanikule selgitanud

eramajade kaamerate kasutamise reegleid. AKI tõi välja, et naaberkinnistu filmimiseks

puudub õiguslik alus ja kaamera tuleb kas eemaldada või ümber suunata. Siiski otsustas AKI,

et ta menetlust ei algata. Kohtu hinnangul puudub vajadus menetluse läbiviimiseks olulise

avaliku huvi puudumise tõttu. Kaebaja naaber ei ole kohtule arusaadav salvestisi kuskil

avaldanud, kui ta üldse kaameraga filmitut salvestab. Isikuandmete kaitse nõuded ei rakendu

olukorras, kus andmeid jäädvustatakse isiklikul eesmärgil, st jäädvustatut vaadatakse ainult

ise või pereringis ning väljapoole ei avaldata (IKÜM art 2 lg 2 punkt c). Ühtegi tõendit, et

salvestisi oleks kusagil avaldatud, kaebaja esitanud ei ole. Seetõttu pole tõendeid, et kaebaja

õigusi oleks riivatud. Lisaks ei ole tuvastatav ka, et tegemist oleks juhtumiga, mis oleks

paljastanud süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemise või mille

menetlemise suhtes esineks muu oluline avalik huvi.

6. Korrakaitseseaduse § 4 lg 2 sätestab, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete

õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku

õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole

õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on

avalikes huvides. Kuigi kaebaja on esitanud koopia menetlust lõpetavast otsuses vaid

osaliselt, leiab kohus kaebusega menetlusse esitatud AKI selgitustest, et antud juhul ei esine

sellist avalikku huvi, mis tingiks järelevalvemenetluse jätkamise. Kaebaja saab kasutada

tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete õiguste kaitseks ning tema õiguste

realiseerimine ei ole kohtule nähtuvalt kuidagi ka oluliselt raskendatud ilma AKI

sekkumiseta. Seetõttu ei nähtu kohtule, et järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse tegemisel

oleks tehtud kaalutlusvigu. On usutav, et AKI-l ei ole ressurssi kõigi pöördumiste puhul

järelevalvemenetlust algatada või seda jätkata, mistõttu peab AKI oma ressursid koondama

olulistele rikkumistele, kus õiguste riive on selge ning rikkumine on olulise mõjuga. Kohtule

ei nähtu, et AKI oleks kaalutlusõigust kuritarvitanud, kui otsustas järelevalvemenetluse

lõpetada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks näiteks võimalik rakendada tsiviilõiguslikke

2(3)

õiguskaitsevahendeid (nt pöörduda võlaõigusseaduse § 1055 alusel maakohtusse kahju

tekitava tegevuse keelamise nõudega). Raskemate rikkumiste korral on võimalik nõuda ka

kahju hüvitamist. Seega on isiku enda võimuses võimalikule rikkumistele reageerida. Seega

oleks kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ka ebatõenäoline, mistõttu esineb

HKMS § 121 lg 2 p-s 21 toodud alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

7. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse

tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Tasutud riigilõiv ei kuulu

tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

3(3)