3-26-1753/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1753

Haldusasi

F.G kaebus Tallinna Vangla 13.04.2026 kirjas nr 6-7/1-

26/2245-2 sisalduvate otsuste ja Tallinna Vangla 12.05.2026

vaideotsuse nr 1-2/1-26/95-2 tühistamiseks ja Tallinna

Vangla kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – F.G

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada F.G kaebus.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD

1. F.G (kaebaja) esitas 11.04.2026 Tallinna Valglale taotluse, milles palus teha muudatusi

tema individuaalses täitmiskavas (ITK). Kaebaja hinnangul ei vasta ITK-s toodud teave

faktidele, kuna kaebajal ei ole uimastisõltuvust ega ole seda ka diagnoositud. Samuti ei ole

tuvastatud, et kaebaja tarvitab regulaarselt uimasteid. Kaebaja palub teha sellega seoses ITK

narkootikumide sektsioonis uus riskihindamine, kuna kaebajal pole narkosõltuvust.

2. Tallinna Vangla 13.04.2026 kirjaga nr 6-7/1-26/2245-2 jäeti kaebaja taotlus ITK ja

riskihindamise muutmiseks rahuldamata. Vangla leidis, et ITK koostati riskihindamise

tulemustest lähtudes ning see põhineb kogutud teabel, sealhulgas kaebaja poolt toimepandud

kuriteo asjaoludel. ITK-s ei kajastata kaebaja soovitud arstide arvamusi. Kaebaja puhul on

narkootikumidega seotud riskid tuvastatud toimepandud kuriteo asjaolude põhjal. Ei saa

tuvastada, et risk puudub, kuna seda ei ole diagnoositud.

3. Kaebaja esitas 05.05.2026 vangla vastusele vaide, milles palub uuesti hinnata riski

olemasolu, täpsustada või muuta riskihinnangut ning täpsustada ITK-d.

4. Tallinna Vangla tagastas oma 12.05.2026 vaideotsusega nr 1-8/1-26/95-2 kaebaja poolt

esitatud vaide, kuna riskihinnang ja ITK on vanglasisesed dokumendid. Tegemist ei ole

haldusaktidega, mida kaebaja saaks vaide korras vaidlustada.

5.

08.06.2026 postitas kaebaja Tallinna Halduskohtule adresseeritud kaebuse, milles juhtis

tähelepanu, et ITK ja riskihinnang omavad kaebaja suhtes negatiivset mõju, kuna need

mõjutavad kaebaja paigutamist avavanglasse, rehabilitatsiooniprogrammi määramist, vangla

hinnangut kaebaja riskitasemele, kaebaja kohtlemist vanglas ja vangla otsuseid kaebaja suhtes

soodustuste ja vangistuse täitmise osas. Kaebaja taotleb vastustaja 12.05.2026 vaideotsuse

tunnistamist õigusvastaseks ja vastustaja kohustamist vaatama vaie sisuliselt läbi, vastustaja

kohustamist kontrollima riskihindamise ja ITK põhjendatust ja vajadusel vangla kohustamist

viima läbi uus hindamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja soovib kaebuses, et kohus kohustaks vastustajat vaatama kaebaja poolt esitatud

vaie sisuliselt läbi. Kohus selgitab, et kuivõrd kaebaja tegelikuks eesmärgiks on, et tema suhtes

läbi viidud ITK-s ja selle aluseks olevas riskihinnangus ei kajastataks asjaolusid, mis on seotud

narkootikumide tarvitamisega, ei ole kaebajal kaebeõiguse realiseerimiseks vajalik vaidlustada

vaide tagastamise otsust, vaid 13.04.2026 otsust, millega vastustaja vastavate muudatuste

tegemisest keeldus. Kaebus on nimetatud nõudes tähtaegne, kuna kaebaja on läbinud

kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Samuti on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis

kaebeõiguse olemasolul võiks kohtu hinnangul olla asjakohane. Kohus ei pea vajalikuks anda

kaebajale tähtaega oma nõuete täpsustamiseks, kuna kaebus kuulub kaebajale tagastamisele.

7. HKMS § § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8. Kaebaja soovib, et kaebaja suhtes koostatud ITK ja riskihinnang ei sisaldaks viidet

narkosõltuvusele. Kaebaja ITK-s on alajaotuses „Andmed kinnipeetava kohta“ alajaotuses

„Lisateave“ märgitud narkootikumid. Kaebaja palub teha muudatuse tema suhtes koostatud

ITK-s ja riskihindamises.

9. Riskihindamise koostamise kord on reguleeritud Justiitsministri 14.05.2008 määrusega nr 21

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21).

Määruse nr 21 § 3 lg 4 kohaselt annab riske hindav ametnik hinnangu asjaoludele, mis

soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele

ohtlik olla, ning analüüsib muuhulgas riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist,

selle riski ning ohtlikkust. Kinnipeetava riski ja ohtlikkuse määramine toimub riskihindamise

ankeedis etteantud kriteeriumite alusel. Inspektor-kontaktisik hindab kinnipeetava uue kuriteo

toimepanemise tõenäosuse riski ja ohtlikkust tema poolt toime pandud kuritegude ning

sotsiaal- majandusliku olukorra põhjal. Vastustaja selgitas kaebajale, et ITK koostatakse

riskihindamise tulemuste põhjal ning see põhineb kogutud teabel, sealhulgas kaebaja poolt

toime pandud kuriteo asjaoludel.

10. Määruse nr 21 § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja

karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava

kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava

koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise

protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine)

(määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).

11. Kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle

koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise

tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi

ja kohustusi (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-18-111, otsus asjas nr 3-3-1-95-09). Oma otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-95-09 (p 19) selgitas Riigikohus tollasele õiguslikule regulatsioonile

tuginedes, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline

dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava

õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud

otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb teha haldusaktidega. Üksnes haldusakti

alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Küll aga on ITK

vaidlustatav juhul, kui määrusele mittevastava ITK mõni osa vastab oma sisult haldusakti

2(4)

tunnustele (haldusasi nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 20). Hilisemas praktikas on kolleegium

tunnustanud kaebeõigust olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse

omandamist üksnes juhul, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei

näinud (haldusasjad nr 3-3-1-31-12, p-d 11 ja 12 ning nr 3-3-1-28-15, p 29).

12. Eeltoodust järelduvalt võivad mõjutada kaebaja õigusi vangla võimalikud edaspidised

toimingud ja haldusaktid, kui nende eelduseks on kaebaja suhtes teostatud riskihindamine ja

ITK. Selliseid toiminguid ja haldusakte on kaebajal võimalik eraldiseisvalt vaidlustada,

osutades seejuures tema õigus riivavatele ebaõigetele faktiväidetele või väärtushinnangutele.

13. Praeguses asjas ei ole ITK-s märgitud kaebaja kohta käival lisainformatsioonil

„narkootikumid“ regulatiivset toimet. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks

vaidlustamiseks puudub praegusel juhul õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). ITK on

programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid

selle rakendamine ja ITK alusel kaebajale määratud riskitaseme mõju kaebaja õigustele sõltub

vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest.

14. Kohus selgitab, et kuigi ITK-s kajastatud andmed kaebaja kohta mõjutavad riskihindamise

tulemust, mida omakorda kasutatakse erinevate kaebaja õiguste ja kohustuste üle otsustamisel,

ei pruugi vangla ajal, mil kaebajal tekib vastava õiguse realiseerimise õigus, vaidlusaluses ITK-

s märgitud hinnangust otsustamisel lähtuda. Vangla hinnang kinnipeetava ohtlikkuse kohta

võib vangistusaja kestel muutuda. Määruse nr 21 § 4 lg 3 kohaselt on ITK täitmisperiood üks

aasta. Täitmisperioodi möödumisel vaadatakse täitmisperioodiks planeeritud sekkumiste

rakendamine üle ning viie tööpäeva jooksul viiakse läbi korduv riskihindamine (määruse § 8 lg

2). Kuna kinnipeetava riskihindamise tulemused on ITK koostamise aluseks (määruse § 3 lg 1),

tuleb ITK-d muuta ka juhul, kui riskihinnangust nähtuvalt on kinnipeetava ohtlikkuse tase ITK-

s varasema riskihinnangu põhjal kajastatud ohuhinnanguga võrreldes muutunud. ITK-d ja

selles märgitud ohuhinnangut saab muuta ka ITK täitmist mõjutavate uute asjaolude

ilmnemisel (vt määruse nr 21 § 8 lg-d 5 ja 6).

15. Kohtule esitatud kaebusest tulenevalt ei ole vangla võtnud kaebaja suhtes vastu haldusakte

ja teinud toiminguid, milles oleks tuginetud kaebaja suhtes läbi viidud riskihindamise

tulemustele ja ITK-s kajastatud teabele. Kaebaja toob välja üksnes hüpoteetilised olukorrad,

mis võivad, aga ei pruugi aset leida. Seega ei riku ITK-s ja selle aluseks olevas riskihindamises

kaebaja kohta kajastatud teave praegu kaebaja subjektiivseid õigusi ja vangla on jätnud kaebaja

taotluse ITK ja selle aluseks oleva riskihindamise andmete muutmiseks põhjendatult

rahuldamata. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ITK ja riskihindamise andmete

muutmist. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja

paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta),

siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka

riskihindamisele.

16. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, siis on vastustaja põhjendatult tagastanud kaebaja poolt

esitatud vaide. Kuna vaide tagastamine ei ole takistanud realiseerimast kaebaja õigust pöörduda

kohtusse, siis ei riku vaide tagastamise otsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebeõiguse

puudumise tõttu puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda vastustaja kohustamist

muudatuste tegemiseks vaidlusalustes vanglasisestes dokumentides.

17. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kohus tagastab

kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

18. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole

kaebuselt riigilõivu tasunud, puudub vajadus otsustada riigilõivu tagastamise üle.

19. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

3(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)