2-26-11108/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedO.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.Q (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,
Legislator headnote
AI generated2-26-11108/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hageja hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-26-11108
Kohtuasi
O.U hagi Z.Q vastu ühisvara jagamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja O.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei
Desjatnikov
Kostja Z.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta O.U hagi Z.Q vastu menetlusse võtmata.
2. Jätta menetluskulud O.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu
möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. O.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.Q (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja
palub ühisvara jagada selliselt, et lõpetada poolte ühisomand kinnisasjadele registriosa
numbritega xxxxx ja xxxxx jagades vara järgmiselt: jätta kinnisasjad hageja ainuomandisse
hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,
1 (3)
mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja tehakse vastavasisulised kanded
kinnistusraamatus.
Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 09.08.1980 ning abielu on lahutatud 04.07.2019.
Alates 1989. aastast elavad pooled eraldi ja poolte abielusuhted lõppesid 1989. aastal. Hageja
omandas 18.06.2004 kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx), ning
21.08.2007 korteriomandi aadressil xxxxxxxxxxx–xxxxxxxx (registriosa nr xxxxx). Mõlema
kinnisasja ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Alates kinnisasjade
soetamisest on kõik kinnisasjadega seotud kulud tasunud hageja. Hagiavalduse esitamise
seisuga on pooltel jagamata ühisvara, milleks on eelnimetatud kinnisasjad. Kinnisasjad
omandati hageja lahusvara arvelt. Kostja kinnisasjade omandamisse ei panustanud. Kuna
kinnisasjad omandati pärast poolte abielusuhete lõppemist üksnes hageja poolt ning kostjal
puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, tuleb nimetatud vara lugeda hageja lahusvaraks ning
jätta see hageja ainuomandisse.
KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna
hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus selgitab hagejale, et tal on
võimalik esitada kohtule tuvastushagi kinnisasjade kuulumise tuvastamiseks hageja lahusvara
hulka.
3. TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei
ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks
andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Kohus selgitab hagejale järgmist. Kuna enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi oli
abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist ja PKS §
18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui
ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, saab viidatud sätetest järeldada, et abielusuhete
lõppemisega lõppes toona kehtinud perekonnaseaduse järgi ka abikaasade varasuhe
ühisomandi tekkimise mõttes. Kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne 1. juulit 2010, saab
abikaasade varasuhte lugeda toona kehtinud seaduse järgi abielusuhete lõppemise ajast
lõppenuks (RKTKo, p 10).
Hageja tugineb hagis sellele, et hageja omandas kinnisasjad pärast poolte abielusuhete
lõppemist, mistõttu tuleb enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 alusel lugeda kinnisasjad
hageja lahusvaraks ning jätta need hageja ainuomandisse. Samas on hageja esitanud kohtule
nõude ühisvara jagamiseks. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et kinnisasjad jäävad hageja
ainuomandisse ja hageja ei pea kostjale hüvitist maksma. Samuti palub hageja kohustada
kostjat andma tahteavaldused, mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja
tehakse vastavasisulised kanded kinnistusraamatus.
Kohus selgitab hagejale, et ühisvara jagamise eelduseks on see, et vaidlusalune ese kuulub
poolte ühisvara hulka. Kui hageja väidab, et kinnisasjad kuuluvad tema lahusvara hulka, kuna
need on omandatud pärast abieluliste suhete lõppemist, siis ei ole ühisvara jagamise nõue
perspektiivne. Sellisel juhul on hagejal võimalik esitada tuvastushagi, milles palutakse
2 (3)
tuvastada, et kinnisasjad kuuluvad hageja lahusvara hulka. Kinnistusraamatusse kannete
tegemine ei ole vajalik, kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud.
Kohus jätab ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi, sest
ühisvara jagamise hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal on
võimalik esitada kohtule tuvastushagi. Hagejal on õigus taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu
tagastamist.
4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1
alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel
kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,
ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus
keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei
ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi
menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)