Legislator Case Law & Legislation
2-26-11108/2 AI generated

2-26-11108/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-11108/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

O.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.Q (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,

Legislator headnote

AI generated

2-26-11108/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Hageja hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,

Keywords

AI generated
post-flight political activities withdrawal of legal aid expatriation and foreign residence allowances leave on personal grounds post-service health impairment medical care requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-26-11108

Kohtuasi

O.U hagi Z.Q vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sergei

Desjatnikov

Kostja Z.Q (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.U hagi Z.Q vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud O.U kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. O.U (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Z.Q (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja

palub ühisvara jagada selliselt, et lõpetada poolte ühisomand kinnisasjadele registriosa

numbritega xxxxx ja xxxxx jagades vara järgmiselt: jätta kinnisasjad hageja ainuomandisse

hüvitamiskohustuseta kostjale. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldused,

1 (3)

mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja tehakse vastavasisulised kanded

kinnistusraamatus.

Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 09.08.1980 ning abielu on lahutatud 04.07.2019.

Alates 1989. aastast elavad pooled eraldi ja poolte abielusuhted lõppesid 1989. aastal. Hageja

omandas 18.06.2004 kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxx), ning

21.08.2007 korteriomandi aadressil xxxxxxxxxxx–xxxxxxxx (registriosa nr xxxxx). Mõlema

kinnisasja ainuomanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Alates kinnisasjade

soetamisest on kõik kinnisasjadega seotud kulud tasunud hageja. Hagiavalduse esitamise

seisuga on pooltel jagamata ühisvara, milleks on eelnimetatud kinnisasjad. Kinnisasjad

omandati hageja lahusvara arvelt. Kostja kinnisasjade omandamisse ei panustanud. Kuna

kinnisasjad omandati pärast poolte abielusuhete lõppemist üksnes hageja poolt ning kostjal

puuduvad mistahes nõuded hageja vastu, tuleb nimetatud vara lugeda hageja lahusvaraks ning

jätta see hageja ainuomandisse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus selgitab hagejale, et tal on

võimalik esitada kohtule tuvastushagi kinnisasjade kuulumise tuvastamiseks hageja lahusvara

hulka.

3. TsMS 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus selgitab hagejale järgmist. Kuna enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 järgi oli

abikaasa lahusvaraks mh vara, mille abikaasa omandas pärast abielusuhete lõppemist ja PKS §

18 lg 2 teise lause järgi määrati ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui

ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, saab viidatud sätetest järeldada, et abielusuhete

lõppemisega lõppes toona kehtinud perekonnaseaduse järgi ka abikaasade varasuhe

ühisomandi tekkimise mõttes. Kui abikaasade abielusuhted lõppesid enne 1. juulit 2010, saab

abikaasade varasuhte lugeda toona kehtinud seaduse järgi abielusuhete lõppemise ajast

lõppenuks (RKTKo, p 10).

Hageja tugineb hagis sellele, et hageja omandas kinnisasjad pärast poolte abielusuhete

lõppemist, mistõttu tuleb enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 alusel lugeda kinnisasjad

hageja lahusvaraks ning jätta need hageja ainuomandisse. Samas on hageja esitanud kohtule

nõude ühisvara jagamiseks. Hageja palub ühisvara jagada selliselt, et kinnisasjad jäävad hageja

ainuomandisse ja hageja ei pea kostjale hüvitist maksma. Samuti palub hageja kohustada

kostjat andma tahteavaldused, mille kohaselt antakse kinnisasjade ainuomand hagejale ja

tehakse vastavasisulised kanded kinnistusraamatus.

Kohus selgitab hagejale, et ühisvara jagamise eelduseks on see, et vaidlusalune ese kuulub

poolte ühisvara hulka. Kui hageja väidab, et kinnisasjad kuuluvad tema lahusvara hulka, kuna

need on omandatud pärast abieluliste suhete lõppemist, siis ei ole ühisvara jagamise nõue

perspektiivne. Sellisel juhul on hagejal võimalik esitada tuvastushagi, milles palutakse

2 (3)

tuvastada, et kinnisasjad kuuluvad hageja lahusvara hulka. Kinnistusraamatusse kannete

tegemine ei ole vajalik, kuna kostja ei ole kinnistusraamatusse omanikuna kantud.

Kohus jätab ühisvara jagamise hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi, sest

ühisvara jagamise hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal on

võimalik esitada kohtule tuvastushagi. Hagejal on õigus taotleda hagilt juba tasutud riigilõivu

tagastamist.

4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1

alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)