3-26-1771/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1771

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.Y kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katrin Toom ja Anti Vendel

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– C.Y (sünd. xx.xx.xxxc)

Rae valla ametnik Catriin Kolbak

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 13.06.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ning anda luba C.Y

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud).

2. PPA-l tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule ja

kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks C.Y (sünd xx.xx.xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK)

paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 66 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb § 65 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2

p-des 2, 3 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse asjaolud ja põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1.1. 12.06.2026 kontrollisid Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvurid oma

teenistuskohustusi täites Tallinna Vanasadama D-terminalis laevale „Mystar“ väljuvaid

reisijaid. Kell 06.22 kontrollisid piirivalvurid laevapääsu ootealal meessoost isikut, kes esitas

pardakaardi A.M nimele ning muid kehtivaid reisidokumente piirivalvuritele ei esitatud. Isiku

3-26-1771

ütluste kohaselt on tema nimi G.F ning on sündinud xx.xx.xxxx. Isik oli koostööaldis ning

mainis, et saabus koos Q.R Lätist bussiga ning piletid olid nad saanud sadama ees

bussipeatuses keskealise araablase välimusega mehe käest.

1.2. Kell 06.25 liiguti isikuga PPA ametiruumidesse, kus teostati isikule turvakontroll. Isik

peeti seejärel kinni tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks, sest tal puudusid muud

dokumendid, mis tõendaksid Schengeni alal seaduslikku viibimist.

1.3. PPA küsitles 12.06.2026 isikut tema Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks. C.Y sõnade

kohaselt lahkus ta Somaaliast 02.02.2026 Etioopiasse autoga, kust lendas Venemaale ja sealt

edasi autoga Lätti, kuhu saabus 08.05.2026. Somaaliast Valgevenesse reisis ta üksinda,

Valgevene metsas kohtus ta meestega, kellega koos liikusid Lätti. Lätist tuli ta Eestisse

bussiga 11.06.2026 koos teise isikuga, kellega koos teda Eestis kinni peeti. Lätist lahkus ta,

sest araablasest agent, kellega ta kohtus viimati Riias neli päeva varem, oli talle öelnud, et

mine Soome. See agent ostis talle bussipileti ning laevapileti kohta ütles ta, et selle peavad

nad korjama sadama juurest üles. Isikule öeldi, et nad lähevad Soome. Tema sõnul ei teadnud

ta, et ei tohi Lätist lahkuda. Isiku väitel pole tal Euroopas kedagi ning ta sooviks minna tagasi

Lätti. Dokumente tal ei ole, telefonis on vaid sünnitunnistuse pilt, mille originaal on

Somaalias.

1.4. Läti ametivõimude vastuse kohaselt on isik lahkunud rahvusvahelise kaitse

majutuskeskusest Muceniekist, Lätist 11.06.2026 kell 20.12. Isikul ei ole Lätis legaalset

staatust ja isik ei tohi varjupaigataotleja kaardiga reisida. PPA tuvastas, et puudutatud isik on

rahvusvahelise kaitse taotleja Lätis. Seega on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik.

Eesti soovib isiku Läti Vabariigile üle anda (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr

2024/1351). Isikut ei ole võimalik Läti Vabariigile üle anda 48 tunni jooksul.

Tagasivõtupalvet ei ole veel Lätile esitatud.

1.5. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema

üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud

alusel ja korras. EL 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad

liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine

kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse

hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid

ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.

1.6. Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VRKS § 65 lg 3 p 3 ja p 1 koosmõjus VSS § 68 p-dega

6 ja 9). Eluliselt pole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest jääda Lätti tema suhtes

alustatud menetluse lõpuni. Seda asjaolu on liikmesriigid rahvusvahelise kaitse taotluse vastu

võtmisel kohustatud isikule arusaadavas keeles või viisil selgitama. Samuti pole eluliselt

usutav, et isik, kes soovib saada liikmesriigilt rahvusvahelist kaitset, lahkuks riigist enne

menetluse lõppu. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Isik on sisenenud Eestisse omamata selleks seaduslikku alust. Isik

peeti kinni Tallinna sadamas, mil ta oli suundumas koos teise isikuga Eestist väljuva laeva

peale. Samuti esitas isik pardakaardi, mis oli väljastatud teise isiku nimele. See näitab, et isik

ei soovinud enda tegeliku isiku tuvastamist ning soovis Eestist lahkuda. Kuna isik peeti kinni

sadamas, siis on ilmne, et tema sihtriigiks polnud Läti.

1.7. Isiku selgitused viitavad tema olukorra teadlikkusele enda osalusest ebaseaduslikus

rändes. Isikuga seonduvad asjaolud näitavad tema käitumismustrit, valmisolekut ja

ettevõtlikkust haarata vajaduse korral võimalusest ebaseadusliku rände jätkamiseks ja vältida

talle õigusaktidega tulenevate kohustuste täitmist. Isiku käitumisest nähtub valmidus kehtivat

õiguskorda rikkuda. Hoolimata sellest, et talle olid tema õigused, kohustused ja piirangud

2(6)

3-26-1771

selgelt teatavaks tehtud, otsustas ta neid teadlikult rikkuda. Selline käitumine viitab asjaolule,

et isik ei pea talle seadusest tulenevaid kohustusi siduvaks ning on valmis oma eesmärkide

saavutamiseks kõrvale hoidma kehtivatest õigusnormidest ja pädevate asutuste korraldustest.

1.8. Kuna on tegemist alaealise isikuga, kelle läbielatu võib olla olnud traumaatiline ning

mõjutatud organiseeritud kuritegevusest, ei saa pidada isikut tema vanusest tingituna

võimeliseks täielikult aru saama ning teadvustama sellega temale kaasneda võivatest

kahjulikest tagajärgedest. On ilmne, et isik on mõjutatav temaga suhelnud täiskasvanutest, kes

on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet ning isik ka ise näib olevat aldis

sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu lisaks ebaseaduslikule rändele ka

isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või süüteo ohvriks. PPA-l ei ole isiku

suhtes usaldust, et isik vabaduses viibides Lätti tagasi pöörduks.

1.9. VRKS § 69 lg 2 punkti 2 kohaselt võib isiku parimates huvides olla tema kinnipidamine,

kuivõrd see tagab ka tema turvalisuse.

1.10.

VRKS § 67 lg 2 p-des 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega

VRKS § 60 lg-tes 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole piisavad ega

taga eesmärki. Isikul puuduvad dokumendid, ta viibib Eestis ebaseaduslikult, isiku suhtes

esineb põgenemisoht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised

vahendid Eestis toimetulekuks, isik on saatjata alaealine ning on juba lahkunud ilma loata

teisest liikmesriigist. Seetõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et isik peaks

talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.

1.11.

KPK-s paigutatakse isik teistest täiskasvanutest eraldi, talle on tagatud ööpäevaringne

toitlustus vastavalt tema religioonist tulenevatele eelistustele, majutus, pesemisvõimalused,

meelelahutus, meditsiiniline abi ning järelevalve, samuti soovi korral saab ta kontakteeruda

telefonitsi oma lähedastega.

1.12.

Isiku kinnipidamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend alaealise

taotleja turvalisuse tagamiseks ning üleandmiseks Läti Vabariigile.

2. PPA jäi 13.06.2026 kohtuistungil taotluse juurde. PPA on eile isikule selgitanud, et PPA

taotleb halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse. PPA lisas, et

isikul pole ühtegi dokumenti ning päringust Lätile selgus, et ta on seal varjupaigataotleja.

PPA soovib isiku tagasi saata Lätti. Lätti tagasisaatmist reguleerib Dublini konventsioon,

mille kohaselt Läti on tema varjupaiga taotlust menetlev riik. PPA teeb esimesel võimalusel

Lätile taotluse isiku tagasisaatmiseks ning Lätil on aega kaks nädalat vastamiseks. Seejärel on

isikul õigus vaidlustada Läti antavat nõusolekut 10 päeva jooksul. Selle edasikaebetähtaja

peab PPA ära ootama. Kogu menetlus võtab aega, aga PPA ei kavatse venitada. Selle aja saab

isik turvaliselt KPK-s viibida.

3. Puudutatud isik selgitas 13.06.2026 kohtuistungil, et ei nõustu taotlusega, kuivõrd kaks

kuud on liiga palju. Isik selgitas, et tuli Eestisse puhkusele ning tahtis laevaga Soome minna

ja siis tagasi Lätti naasta. Plaan oli minna Soome puhkusele. Inimesed, kes olid nende saatjad

ütlesid, et nad võivad reisida üle kogu Euroopa.

4. Rae valla ametnik C. Kolbak ei soovinud midagi taotluse osas lisada.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 punktist 7, § 69 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2, § 72 lg-s 1

ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

3(6)

3-26-1771

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud).

6. Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võivad PPA ning Kaitsepolitseiamet oma otsusega

rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud

tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise

kaitse taotlejat on vaja VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi

arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitsei halduskohtult VSS

§ 23 lg-s 7 sätestatud korras loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks

kuuks (VRKS § 66 lg 2). VSS § 23 lg-s 7 viidatud kinnipidamiseks loa saamise taotluses

esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29.05.2026 määrusega nr 21

„Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“ (edaspidi

määrus nr 21). Esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 ja §-s 3 toodud nõuetele.

7. Tulenevalt VRKS § 65 lg-st 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7).

Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades

Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi (VRKS §

65 lg 3 p 1), samuti kui taotleja on loata või teavitamata lahkunud maakonna territooriumilt,

kus asub tema majutuskoht (VRKS § 65 lg 3 p 3). Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

väljasõidukohustust täita. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on loata

lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist (VSS § 68 p 9).

8. Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui

individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg-s 1 nimetatud

liikumisvabaduse piirangut ega § 67 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alternatiivi ei ole

võimalik tõhusalt kohaldada (p 1) ning kinnipidamine on VRKS § 69 lg-s 2 sätestatu kohaselt

alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlustel vajalik ja alaealise parimates huvides (VRKS § 69

lg 1). Tulenevalt VRKS § 69 lg 2 p-st 2 võib kinnipidamine olla alaealise parimates huvides

saatjata alaealise puhul siis, kui kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Alaealist peetakse

kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3 ls 1).

9. Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus, sh

alaealise saatjate isiku puhul peab kinnipidamine olema tema heaolu ja turvalisuse kaalutlusel

vajalik ning tema parimates huvides; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemaid meetmeid, st

liikumisvabaduse piiramist ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine võimalik ei ole ning

4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul need

eeldused täidetud, mistõttu kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgmiselt.

10. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik on Läti Vabariigis

rahvusvahelise kaitse taotleja, kelle taotluse menetlus ei ole veel lõppenud (taotluse lisa 5).

Samuti nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik on omavoliliselt lahkunud Lätist

pagulaste majutuskeskusest „Muceniek“ 11.06.2026 kell 20.12 (taotluse lisa 5). Sellest

johtuvalt on täidetud VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused. Isiku kinnipidamise eesmärgiks on

tagada tema kättesaadavus isiku üleandmiseks Läti Vabariigile ning turvalisus. Taotluse

4(6)

3-26-1771

kohaselt ei ole veel üleandmise palvet Läti Vabariigile edastatud. Tähtaeg vastuvõtmispalve

esitamiseks ei ole käesolevaks ajaks möödunud (vt Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1351 artikkel 39).

11. Täidetud on VRKS § 69 lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 toodud eeldused. PPA on selgitanud, et

puudutatud isiku puhul on tegemist saatjata alaealisega, kelle kinnipidamine on vajalik tema

turvalisuse tagamiseks. Nii on taotluses selgitatud, et on ilmne, et isik on mõjutatav temaga

suhelnud täiskasvanutest, kes on soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet

ning isik ka ise näib olevat aldis sellele omalt poolt kaasa aitama, kuid PPA näeb selles ohtu

lisaks ebaseaduslikule rändele ka isiku kui saatjata alaealise langemiseks inimkaubanduse või

süüteo ohvriks. Puudutatud isik on selgitanud, et enne Lätis varjupaiga taotluse esitamist

osales ta ebaseaduslikus rändes, mille korraldas agent (taotluse lisa 8, lk 2). Lisaks selgitas

isik kohtuistungil, et teda saatnud inimesed ütlesid, et ta võib reisid üle kogu Euroopa, mis

viitab sellele, et isik pigem usub täiskasvanuid, kes on olnud osalised tema ebaseaduslikus

rändes, kui ametivõime. Seega näib isik olevat tugevasti mõjutatud täiskasvanutest, kes on

soodustanud oma tegevusega tema ebaseaduslikku rännet, arvestades kohtuistungil kuuldut.

Ühtlasi saab istungil kuuldust järeldada, et isik ei pruugi oma vanuse tõttu mõista täielikult

oma tegude tagajärgi ja on ka seetõttu altim alluma täiskasvanute negatiivsetele mõjutustele.

Sellises olukorras on põhjendatud pidada usutavaks PPA hinnangut, et vabaduses viibides

võib saatjata alaealine langeda kuritegevuse ohvriks, arvestades veel asjaolusid, et isikul

puuduvad majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed Eestiga, tegemist on tema jaoks tundmatu

riigiga, kus tal puuduvad tuttavad ja sugulased ning isikul ei ole piisavalt rahalise vahendeid

siin toimetulekuks. Sellest johtuvalt võib kinnipidamist pidada ka isiku parimatest huvidest

lähtuvaks, kuivõrd KPK-s on isikule tagatud tasuta toitlustamine, majutus ja huvitegevus.

12. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuivõrd puudutatud isik on

omavoliliselt lahkunud rahvusvahelise kaitse majutuskeskusest Muceniekist, Lätist (VSS § 68

p 9). Seejuures ei ole usutav, et puudutatud isik ei teadnud kohustusest viibida Lätis nimetatud

majutuskeskuses kuni tema taotluse menetluse lõpuni. PPA on asjakohaselt märkinud, et

kohustust viibida Lätis majutuskeskuses kuni menetluse lõpuni on kohustatud liikmesriigid

selgitama rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmisel isikule arusaadavas keeles või viisil.

Ühtlasi ei ole usutav, et isik, kes soovib saada rahvusvahelist kaitset konkreetses liikmesriigis,

lahkuks mõnda teise liikmesriiki, millega tal puudub igasugune seos ning mis ei ole isiku

päritoluriigi lähedal ega suunal. Seejuures nähtub taotluse lisadest, et puudutatud isiku

eesmärk oli liikuda laevaga Eestist edasi teise liikmesriiki (taotluse lisa 8, lk 2), mida on isik

kinnitanud ka 13.06.2026 kohtuistungil. Läti majutuskeskusest omavoliliselt lahkumine ei ole

kuidagi seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega. Lisaks kinnitab isiku varasem käitumine

(omavoliliselt Läti majutuskeskusest lahkumine, varasem ebaseaduslik ränne), et isik ei oleks

vabatahtlikult nõus Lätti naasma, vaid on suur tõenäosus, et ta hakkaks üleandmisest kõrvale

hoiduma. Kuigi isik on kinnitanud, et on nõus Lätti naasma, siiski näitavad asjaolud, et ta on

võimeline ka ilma kehtivate reisidokumentideta Schengeni alal liikuma. Seega esineb isiku

suhtes põgenemisoht ka VSS § 68 punkti 6 tähenduses. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et

tegemist on alaealisega, kes on mõjutatav ebaseaduslikku rännet organiseerivate täiskasvanute

poolt, kelle kontakte isik omab.

13. PPA on õigesti märkinud, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega

kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Vaidlus puudub,

et puudutatud isikul kehtivaid reisidokumente ei ole, isik on sisenenud Eesti Vabariiki

ebaseaduslikult ning ebaseaduslik piiriületus ei ole seotud rahvusvahelise kaitse vajadusega,

isiku suhtes esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on

saatjata alaealisega, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule

rändele. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki.

5(6)

3-26-1771

14. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks

proportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada alaealise taotleja turvalisus ning

üleandmine Läti Vabariigile. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede

mõõdukas, seda enam, et PPA ei taotle maksimaalset seaduses sätestatud tähtaega (4 kuud; vt

VRKS § 66 lg 2).

15. Alaealist välismaalast ei paigutata vanglasse ega arestimajja (VRKS § 69 lg 3 ls 2). Kui

alaealine paigutatakse KPK-sse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks

mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (VRKS § 69 lg 4). Kui saatjata

alaealine paigutatakse KPK-sse, majutatakse ta täiskasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5).

Taotlusest nähtuvalt on need õigused isikule tagatud.

16. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.08.2026 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)