3-25-130/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Virgo Saarmets ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-130

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada

W.Y kinni ja paigutada ta kinnipidamis-keskusesse

ning taotlus pikendada seda luba

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik – W.Y , esindaja v.adv A.Z

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.01.2025 määrus ja 13.03.2025

määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

W.Y määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.Y määruskaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.01.2025

määrus ja 13.03.2025 määrus muutmata.

2. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi

tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse anda

luba pidada W.Y kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 3 alusel, kuna esinevad § 361 lg 2 p-

des 3, 4, 5 ja 7 sätestatud alused. Põgenemisoht esineb vastavalt väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dele 6 ja 9.

W.Y on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Ta pöördus 16.01.2025 PPA-sse ja palus

rahvusvahelist kaitset. Andmebaasidest kontrollides selgus, et tema suhtes on Austria teinud

08.09.2023 tagasisaatmisotsuse. Isik põgenes Austriast, et takistada enda väljasaatmist. Tal

puuduvad isikut tõendavad dokumendid.

3-25-130

Isik peeti kinni 16.01.2025. Küsitlusel selgus, et isik on varem taotlenud rahvusvahelist

kaitset Austrias. Samuti, et Austria on teinud tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

tagasilükkava otsuse. Isik ei oleks tohtinud omavoliliselt Austriast lahkuda. Kui välismaalane

on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et ta

võib põgeneda. Vaja on kontrollida isiku riiki saabumise ja riigis viibimise õiguslikke aluseid

ja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud.

Taotluse esitamise hetkeks ei ole veel alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega, kuid

lisaks peab PPA VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja

väidete usutavust ja muid asjaolusid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi. Seega on vajalik

asjaolude väljaselgitamiseks isik kinni pidada. On alust arvata, et puudutatud isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Kinnipidamine on vajalik ka puudutatud isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) sätestatud korras. Austria

vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA pole veel jõudnud

Austriale tagasivõtupalvet esitada.

PPA järeldab isiku varasemast käitumisest ja hoiakutest, et kui isik viibiks vabaduses ja

ootaks rahvusvahelise kaitse menetluse lõpplahendust ning saaks sellele negatiivse vastuse, ei

oleks ta PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Tema eelnev käitumine on näidanud, et pärast

keelduva vastuse saamist ei pruugi isik olla valmis kodumaale tagasi minema, vaid võib

liikuda endale sobivasse teise Schengeni liikmesriiki. Ta on varjupaigasüsteemi

kuritarvitanud. Ta on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni

või Euroopa Liidu liikmesriigist. Kuna isik ei soovinud lahkuda Schengeni alalt Venemaa

Föderatsiooni, taotles ta rahvusvahelist kaitset Eestis. PPA arvates on isik aru saanud, et

Austria soovib ta Schengeni alalt välja kodumaale saata. Seepärast lahkus ta Austriast ning

esitas endale sobilikus liikmesriigis uue rahvusvahelise kaitse taotluse.

PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul rahalised vahendid enda elatamiseks ja kindel elukoht

Eestis. Dokumentide puudumine ei ole tal piiriületusi Austriast Eestisse takistanud.

2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole valmis Austriasse minema. Austria

edastab õigusvastaselt tšetšeenide andmeid. Ta ei ole valmis minema ka Venemaale, vaid

palub ennast saata Ukrainasse. Eestis on tal tuttav Eesti kodanikust naisterahvas, kes on talle

nagu õde.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.01.2025 määrusega taotluse ning andis loa paigutada

puudutatud isik KPK-sse ja pidada teda kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks, juhindudes vajaduse tekkimisel Dublini III määruse art-s

28 sätestatud tähtaegadest.

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid tuleb alles

hinnata ning täpsustada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on algusjärgus. Praegu ei ole

PPA jõudnud taotlust vastu võtta ega läbi vaatama asuda, peetud on üksnes küsimus-vastus-

vormis vestlus. Isikuga tuleb teha vestlus, et saada fakte ja selgitusi taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude kohta. Vajab selgitamist, kas vastutavaks riigiks on Austria. PPA

ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-

s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud.

Esinevad VSS § 68 p-des 6 ja 9 märgitud põgenemisohule viitavad asjaolud. VSS § 6⁸ p 6

alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik

lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 6⁸ p-le 6 tuginemine, et isikule on juba

koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks.

Puudutatud isik sai Austrias rahvusvahelise kaitse taotluse kohta negatiivse otsuse ning talle

tehti tagasisaatmisotsus, kuid selle täitmise vältimiseks lahkus ta riigist. Ta kinnitas

2(7)

3-25-130

kohtuistungil, et ta ei soovi enda saatmist Austriasse ega soovi naasta ka Venemaale. On

tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks

kättesaadav ja võib hakata ennast varjama või riigist lahkuda. VSS § 68 p-s 9 märgitud

põgenemisoht tuleneb asjaolust, et isik on varem loata lahkunud Austriast. Kokkuvõttes on

isikuga seotud asjaolude põhjal usutav, et ta ei jääks KPK-st vabastamise korral ootama ära

rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust või enda üleandmist Austriale, vaid lahkuks Eestist

esimesel võimalusel. Seega esineb reaalne ja märkimisväärne põgenemise oht.

VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas,

PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) pole võimalik tõhusalt

kohaldada põgenemisohu tõttu. Isikul pole reisidokumenti, mida hoiule anda. Dokumendi

puudumine ei takistanud teda siiski ebaseaduslikult Eestisse tulemast.

Üleandmise menetluse algatamisel tuleb PPA-l juhinduda Dublini III määruse art 28 lg-s 3

sätestatust.

VRKS § 361 lg 2 p-des 3, 5 ja 7 toodud aluseid praegusel juhul ei esine.

4. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 10.03.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse

pikendada VRKS § 361 lg 2 p-de 6 ja 7 alusel nelja kuu võrra luba pidada puudutatud

isikut KPK-s kinni.

PPA esitas 24.01.2025 Austria Migratsiooniametile palve võtta puudutatud isik tagasi Dublini

III määruse art 18 lg 1 p „d“ alusel, s.o taotleja, kelle taotlus on tagasi lükatud ja kes on

esitanud taotluse mõnes muus liikmesriigis või kes viibib elamisloata mõne muu liikmesriigi

territooriumil. 27.01.2025 andis Austria Migratsiooniamet teada, et nad on nõus taotleja tagasi

võtma. Kuna vastutavaks liikmesriigiks on Austria, puudub PPA-l kohustus 16.01.2025

esitatud rahvusvahelise kaitse taotlust läbi vaadata ning kontrollida isiku esitatud tõendite

õigsust ja väidete usutavust. PPA tegi 20.02.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamise otsuse nr 12501160136-1. Kui välismaalane on loata lahkunud teisest

Schengeni konventsiooni liikmesriigist, annab see alust arvata, et välismaalane võib põgeneda

ning tema suhtes on vajalik kohaldada kinnipidamist Dublini määruse art 28 lg 2 alusel

üleandmismenetluse täideviimiseks. Isik võib üritada hoiduda kõrvale menetlustoimingutest

ning võib lahkuda muudesse endale sobivatesse Schengeni riikidesse, et hoiduda kõrvale

koduriiki tagasisaatmise menetlusest.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.03.2025 määrusega PPA taotluse ning

pikendas luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2025.

VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada isiku üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras. PPA on esitanud

Austria Migratsiooniametile palve isiku vastuvõtmiseks ja Austria on andnud teada, et

vastavalt Dublini III määruse art 18 lg 1 p-le „d“ on nad nõus taotleja tagasi võtma. Seega on

isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

08.06.2021 määrus asjas nr 3-20-1697).

Samuti lähtub puudutatud isiku varasemast käitumisest avalikule korrale märkimisväärne oht

(VRKS § 361 lg 2 p 6). Puudutatud isik tunnistab, et ta on heroiinisõltlasena pannud Austrias

toime vargusi. Teda on kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning ta on tunnistatud Austria

karistusseadustiku § 39 lg 1 järgi retsidivistiks.

3(7)

3-25-130

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. W.Y palub määruskaebustes tühistada Tallinna Halduskohtu 17.01.2025 määrus ja

13.03.2025 määrus ning vabastada ta KPK-st.

PPA on juba rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtnud; puudutatud isikuga on peetud kaks

vestlust ning tehtud pilte tema kehast ja piinamise jälgedest. Seega on VRKS § 361 lg 2 p-s 4

toodud põhjendus tänaseks ära langenud.

Tõele ei vasta halduskohtu järeldus, et puudutatud isik lahkuks Eestist esimesel võimalusel.

Ta ei soovi küll Venemaa Föderatsiooni naasta, kuid seda mõjuval põhjusel, kuna teda on

enne riigist põgenemist piinatud. Arvestades puudutatud isiku tšetšeeni päritolu, tema

osalemist Tšetšeenia sõdades ning Ukraina sõjaväe aktiivset toetamist, on suur risk, et teda

ootavad enda päritolu riiki naasmise puhul täiendavad piinamised või isegi surm. Sellisesse

olukorda sattumise hirm ei ole võrreldav soovimatusega lahkumiskohustust täita VSS § 68 p 6

mõttes või põgenemise ohuga, kuna puudutatud isik ise tõi välja, et tal ei ole midagi

Schengeni ruumist lahkumise vastu ning ta oleks nõus minema nt Ukrainasse. Austria ei ole

praegu turvaline kolmas riik VRKS § 8 lg 2 p 3 mõttes ning ei järgi Euroopa Inimõiguste

Kohtu juhiseid, mistõttu vajab puudutatud isik igal juhul vähemalt täiendavat kaitset Eestis.

Puudutatud isik ei varjanud oma asukohta ja ilmus ise PPA-sse, et taotleda varjupaika.

Ainuüksi asjaolu, et ta lahkus Austriast, ei tõenda, et tal on soovi põgeneda ka Eestist.

Puudutatud isikule pakuti, et ta võib Austriast lahkuda vabatahtlikult, seega ei saa rääkida

määratud elukohast omavolilisest lahkumisest.

Riigi julgeoleku või avaliku korra ohustamisest ei ole alust rääkida, kuna kuriteod olid

Austrias sooritatud väga ammu ning need on teise astme kuriteod, mis oleks Eesti õiguse

kohaselt juba kustunud. Kohus ei analüüsinud, kas ja kuidas varasemad teod tekitavad praegu

reaalset ja otsest ohtu avalikule korrale Eestis. Kaebaja on loobunud narkootikumidest ning ei

ole Eestis (ega Austrias) viimaste aastate jooksul toime pannud ühtegi õigusvastast tegu.

Kinnipidamine on ebaproportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi PPA-le hoiule

andmine välistaks välismaale reisimise võimaluse ning PPA-s registreerimas käimine täidaks

sama Eestis viibimise ja menetluses osalemise eesmärki nagu kinnipidamine. Puudutatud

isikul on Eestis inimene (püsielanik ja Eesti kodanik), kes on nõus teda rahaliselt ja moraalselt

aitama ning kes organiseerib talle kindla elukoha olemasolu. Mitmed inimesed on esitanud

kirjaliku toetusavalduse puudutatud isikule.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebused rahuldamata.

Rahvusvahelise kaitse menetluse kestus on kuni kuus kuud ning PPA teeb taotluse kohta

otsuse hiljemalt 15.07.2025. Puudutatud isikuga on küll peetud esialgsed vestlused ning on

selgitatud tema Eestisse saabumise asjaolusid, kuid rahvusvahelise kaitse menetluse vestlust

ei ole temaga veel peetud ja rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolud on veel välja

selgitamata.

Puudutatud isik on oma varasema käitumisega näidanud, et kui asjad ei lähe soovitud rada, on

ta valmis riigist lahkuma teise sobivasse riiki, samas kui lahkumine pole lubatud. Seega kui

isik peaks saama keelduva otsuse või tema jaoks hakkab kujunema arusaam, et keelduv vastus

võib tulla, siis väga suure tõenäosusega ta lahkub Eestist. PPA ei usu, et hirm Venemaa ees

hoiaks puudutatud isikut Eestis, kui on võimalus, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei

rahuldata. Asjaolu, et puudutatud isik on Austriast ise lahkunud pärast rahvusvahelise kaitse

staatuse äravõtmisest teadasaamist, ning tema kinnitus, et ta ei soovi Austriasse tagasi minna,

veenab isikut mitte vabastama, kuna oht tema põgenemiseks on suur. Eestist lahkumise

tõenäosust suurendab ka asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ning

4(7)

3-25-130

isiklikud sidemed. Tutvused Eestis tunduvad olevat pigem pinnapealset laadi ja lühiajalised

ning suure tõenäosusega ei takista isikut Eestist lahkuma. Rahvusvahelise kaitse taotleja kaart

ei ole reisidokument, ainult sellega ei saa reisida. Austria on Euroopa Liidu üks liikmesriik ja

PPA-l ei ole mingitki põhjust arvata, et Austria ei ole turvaline riik. Puudutatud isik

väärkasutab Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse taotlemise süsteemi ning üritab erinevates

riikides taotlusi esitades takistada või vältida tagasisaatmist oma kodakondsusjärgsesse riiki.

Isiku kinnipidamise pikendamine ei olnud karistuslik meede, vaid vajalik isiku üleandmiseks

Austriale ning ka seetõttu, et isik võib kujutada ohtu Eesti avalikule korrale. Austria

Migratsiooniameti otsusest ilmnes, et puudutatud isikult on ära võetud varjupaiga saamise

õigust omava isiku staatus just seetõttu, et ta kujutas ohtu avalikule korrale ja riigi

julgeolekule. Arvestades et puudutatud isik oli saanud varjupaiga saamise õigust omava isiku

staatuse ning see võeti temalt ära, tähendab, et ta kujutab vahetut ja kõrgendatud ohtu

avalikule korrale. See, et isikule anti 14 päeva aega lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni, on

liikmesriigi kaalutlusotsus ja tavapärane praktika. Arvestades isikuga seotud asju kogumis

(ebaseaduslik ränne Schengeni alal, lahkumiskohustuse mittetäitmine, korduv kriminaalkorras

karistamine ja reaalne vangistuses viibimine), isiku tausta ja eelnevat käitumist, ei ole

välistatud, et ta kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et VSS-i ja VRKS-i sätetele viidatakse siinses määruses

nende halduskohtu määruste tegemise ajal kehtinud sõnastuses (s.o redaktsioonid, mis

kehtisid kuni 11.06.2026).

9. Määruskaebused ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Halduskohus tugines määruse tegemisel, millega anti luba paigutada puudutatud isik

KPK-sse, õigesti VRKS § 361 lg 2 p-le 4. Selle sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud vajasid väljaselgitamist ja

menetlus oli sel ajal veel algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud olid siinsel juhul oma

olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise. PPA-l tuli rahvusvahelise

kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast esialgse teabe kogumist ja

analüüsimist vestelda ning kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka

päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saanud teha puudutatud isiku osaluseta. PPA

menetlejal oli tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse

asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna

kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud

ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus

küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist,

suhtlusmaneerist, väljendusviisist vms). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud rahvusvahelise

kaitse menetluses põhjendamatut viivitust.

11. Halduskohtule taotluse esitamise ajal polnud kindel, kas PPA esitab Austriale taotluse

võtta puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi. Samas oli üleandmise taotluse

esitamine algusest peale tõenäoline. Halduskohus määras põhjendatult, et üleandmise taotluse

esitamise korral tuleb juhinduda Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest.

Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus alates

5(7)

3-25-130

üleandmise taotluse esitamisest ka VRKS § 361 lg 2 p 7. Asjaoludest nähtub, et pärast

halduskohtu esimese määruse tegemist algatati puudutatud isiku vastutavale liikmesriigile

Austriale üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (VRKS § 32).

12. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2

sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud

põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361

lg 21). VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2

nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema

märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22;

10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17).

13. Õige on PPA ning halduskohtu mõlemas määruses toodud seisukoht, et esineb puudutatud

isiku põgenemise oht. Määruskaebuste väited ei anna alust tühistada halduskohtu seaduslikke

ja põhjendatud määrusi. Isiku varasem käitumine annab tunnistust sellest, et ta hakkab suure

tõenäosusega hoidma kõrvale kohustusest olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluse ajal

kättesaadav ning hiljem, üleandmismenetluse alustamise korral, kohustusest naasta

Austriasse, kust lahkumiseks puudus tal õigus. Isikul, kellele liikmesriik on pannud kohustuse

lahkuda Venemaa Föderatsiooni ning kes hiljem on uuesti taotlenud rahvusvahelist kaitset, ei

ole õigust liikuda vabalt Schengeni alal ilma asjaomaste liikmesriikide loata. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruste põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg

2).

14. Mis puudutab isiku soovimatust naasta Venemaa Föderatsiooni, siis selles küsimuses on

puudutatud isikul võimalik esitada oma vastuväited Austrias toimuvates menetlustes. Austria

ei ole Eesti jaoks kolmas riik VRKS-i tähenduses, vaid teine liikmesriik. Siinses asjas ei ole

objektiivseid, usaldusväärseid, täpseid ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmeid selle kohta, et

Austria süsteemselt ei taga Tšetšeeniast pärit varjupaigataotlejate tagasisaatmisel non-

refoulement´i põhimõtte järgimist. Seetõttu ei ole äratuntav vajadus teha erandit Euroopa

Liidu õiguse üheks põhieelduseks olevast liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse

põhimõttest, s.o usaldusest, et teise liikmesriigi riigisisene õiguskord tagab ebainimliku või

alandava kohtlemise keelu tõhusa elluviimise (vrd nt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus asjas

C-185/24 ja C-189/2 ning 29.02.2024 otsus asjas C-392/22).

15. Puudutatud isik on esitanud tõendeid, et mitmed inimesed on avaldanud toetust, et ta ei

peaks naasma Venemaale, kuid see küsimus lahendatakse ühtse varjupaigasüsteemi reeglite

kohaselt liikmesriikide poolt, mitte diasporaa liikmete hinnangute alusel. Eestis leitud tuttav

inimene, kes on valmis puudutatud isikut abistama, ei saa tagada tema kättesaadavust PPA-le.

Ringkonnakohus leiab ülaltoodut kokkuvõttes, et isiku põgenemise oht on tema varasemat

kuritegelikku tausta (näitab valmidust eirata kehtivaid norme), Austriast loata lahkumist,

Eestiga püsivamate isiklike sidemete puudumist ja Euroopas rändamise kogemust arvestades

märkimisväärne.

16. Kuna esines isiku põgenemise oht, ei olnuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võinuks osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-

93-16, p 12). Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus pole reisidokument, mille hoiule

võtmine võinuks mingil määral maandada põgenemise ohtu. Ringkonnakohus leiab, et

kinnipidamist polnud siinses asjas alust hinnata ebaproportsionaalseks selle kestuse tõttu.

Isiku Austriale üleandmist ei saanud pidada perspektiivituks. Isik antigi hiljem Austriale üle

ning halduskohus jättis puudutatud isiku kaebuse üleandmise otsuse peale asjas nr 3-25-456

rahuldamata, leides, et PPA otsus oli õiguspärane.

6(7)

3-25-130

17. Et kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel, ei ole enam tarvis

kontrollida VRKS § 361 lg 2 p-s 6 toodud eelduste täidetust.

18. Eelneva põhjal jäävad määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määrused muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)