2-26-102191/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-102191

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi J.X vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

lepinguline esindaja Marite Vainola (e-post )

Kostja Ilja J.X (isikukood XXX; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-26-102191.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Ergo Insurance OÜ (hageja) esitas 28. jaanuaril 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ilja J.X-i (kostja) vastu 3058 euro 24 sendi nõudes. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas kohtunikuabi

10. märtsi 2026 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 1. aprillil 2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt toimus

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli kostja. Kostja tekitas

varakahju sõiduki reg märgiga xxxxx omanikule. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli

sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud. Kostja kui sõiduki Audi A4 Quattro (reg märgiga

xxxx) omanik on kindlustuskohustusega isik. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju

kogusummas 3058 eurot 24 senti.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna asja lahendamine

ei allu Tartu Maakohtule.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule (TsMS § 371 lg 1 p 2).

5. TsMS § 70 lg 4 näeb ette, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta

sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

nr 1215/2012 (määrus) ei ole sätestatud teisiti. Määruse artikkel 4 lg 1 näeb ette, et käesoleva

määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle

liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute

vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes

käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Artikkel 14 lg 1 kohaselt ilma et see piiraks

artikli 13 lõike 3 kohaldamist, võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle

liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on

kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik

alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht

muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta

muuta.

7. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud Pärnu Maakohtul

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on

Pärnu Maakohtule vastanud 6. märtsil 2026, et Politsei-ja Piirivalveameti andmebaasi

kohaselt on kostja elukohtadeks olnud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (seisuga 12.

oktoober 2024); XXX-i (18. juuni 2021) ja xxxxxxxxxxxxxžxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (7.

august 2020).

8. Hagiavalduses märgitud aadressi xxxxxxxxxxx-xxxxxxx korteriomanik kinnitas maksekäsu

kiirmenetluses, et kostja ei ela antud aadressil juba aasta aega. Eelmainitud aadress on kostja

aadress ka rahvastikuregistri järgi. Kinnistusraamatu andmetel puudub kostjal Eestis

kinnisvara. Rahvastikuregistri andmetel on kostja xxx sündinud xxx kodanik, kelle emakeel

on läti keel. Isiku kirje olek on „arhiivis“. Kostjal Eesti ametiasutuste väljastatud kehtivaid

dokumente ei ole. Kostja ainus teadaolev dokument on xxx pass. Kostjal ei ole Eestis

lähedasi.

9. Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub

Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja

seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja

kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem

informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises

liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Brüssel I

määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr 44/2001) kohaldamisel

kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav. Juhul kui kostja ilmub kohtusse ja

kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1215/2012 määruse art 26 lg 1 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemata jätmiseks ei ole alust

(RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11).

Kohus on saatnud kostja teadaolevatele e-posti aadressidele kirja, milles küsinud kostja

seisukohta tsiviilasja kohtualluvuse kohta ja palunud esitada oma elukoha andmed või

alternatiivselt kirjalik nõusolek vaidluse lahendamiseks Tartu Maakohtus. Kostja ei ole Tartu

Maakohtule vastanud.

10. Kohtul ei ole seega õnnestunud tuvastada, et kostjal oleks Eestis elukoht. Asjaolud

viitavad sellele, et kostjal ei ole kunagi olnud tahet Eestisse elama asuda, vaid kostja on

viibinud siin lühiajaliselt. Seega ei allu vaidluse lahendamine Eesti Vabariigi kohtutele ning

kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Kuna hagi ei allu

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust

kohtule, kellele see allub (TsMS § 75 lg 2).

11. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

12. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast käesoleva määruse jõustumist esitada kohtule

avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik