2-26-7312/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-7312

Tsiviilasi

U.U hagi Z.O vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U.U (isikukood XXX)

Kostja Z.O (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

12. juuni 2026

RESOLUTSIOON

1. X.X-i hagi ja lahutada

U.U

ja Z.O

abielu, mis sõlmiti

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Taastada U.U abielu eelne perekonnanimi „U.U“.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.U (hageja) esitas 31. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagi Z.O (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte

abielulised suhted on lõppenud ja pooled ei ela koos. Kostja elab xxx.

2. Kostja ei soovi abielu lahutamist ja soovib abielulisi suhteid taastada.

3. Asjas toimus kohtuistung 12. juunil 2026. Hageja kinnitas, et poolte abielulised suhted on

lõppenud. Enne abiellumist oli hageja kostjaga kohtunud kahel korral xxx. Kui kostja tuli

2025. a oktoobris Eestisse, siis hageja väitel käis kostja peale, et nad abielluksid, muidu ei saa

kostja Eestisse jääda. Kuna kostja viisa lõppes juba novembris, siis lahkus kostja tagasi xxx.

Kostjal ei ole viisat, tema elamisluba on tühistatud ja kostja sai riiki sisenemise keelu kaheks

kuuks. Hageja hinnangul soovis kostja Eestisse jääda, et pääseda xxx kohustuslikust

ajateenistusest. Hageja ei soovi leppimisaega. Hageja avaldas, et käis xxx viimati 2025. a

detsembris ning kostja oli tema suhtes vägivaldne. Hageja suhtles kostjaga viimati ca kuu

aega tagasi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kohus on tuvastanud, et poolte abielu sõlmiti 24. oktoobril 2026 Tartu Linnavalitsuses.

Hageja on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud, ta ei soovi

leppimisaega ning ta soovib abielu lahutada. Kostja viibib xxx ning ta ei saa käesoleval ajal

Eestisse naasta (elamisluba on tühistatud). Hageja peab abielu sõlmimist eksimuseks. Hageja

väitel soovis kostja Eestisse jääda, et pääseda xxx kohustuslikust ajateenistusest. Kostja on

kohtule avaldanud et ta ei soovi abielu lahutamist, kuid kohtu hinnangul ei ole praeguses

olukorras abieluliste suhete jätkamine või leppimisaja määramine mõistlik ega põhjendatud.

Kohus leiab, et esitatud asjaolude alusel saab lugeda, et poolte abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus

rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

6. Hageja soovib muuta oma perekonnanime ja taastada enda abielu eelse perekonnanime

„U.U“. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku

avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud

perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu

eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja sünninimena perekonnanime ”U.U”.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse

jõustumisel selle ärakirja poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks

rahvastikuregistripidajale.

8. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

Kohtunik