2-25-101029/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-101029

Kohtuasi

Coop Pank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus P.A

vastu 4276,19 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Coop Pank AS 01.04.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832),

lepinguline esindaja Margit Saar

Puudutatud isik (võlgnik): P.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid asja materjalide juurde.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 13.03.2025 määrus ja saata asi maksekäsu

kiirmenetluse jätkamiseks samale maakohtule.

3. Rahuldada Coop Pank AS-i määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Coop Pank AS (avaldaja) esitas 14.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse P.A (puudutatud isik, võlgnik) vastu 4276,19 euro ja menetluskulu hüvitamiseks.

Nõude aluseks on menetlusosaliste vahel 27.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr

L620338 (edaspidi tarbijakrediidileping). Kohus tegi 15.01.2025 võlgnikule makseettepaneku.

Makseettepanek toimetati võlgnikule kätte 15.01.2025 e-postiga.

2-25-101029

2. Maksekäsuosakond andis 05.03.2025 määrusega avaldaja nõude võlgniku vastu määruse

tegemiseks üle Pärnu Maakohtule. Määruse kohaselt ei ole võlgniku alaline elukoht Eestis.

Võlgniku elukoht on rahvastikuregistri andmetel alates 09.05.2012 Soomes. Võlgniku kehtiv

aadress on XXX, Vantaa. Võlgnik on Maksu- ja Tolliameti andmetel saanud Eesti Vabariigis

maksustatavat tulu ühel korral, s.o 2024. a juulis. Võlgniku deklaratsioonijärgne aadress on

XXX, Vantaa, Soome Vabariik. Kohtunikuabil tekkisid õiguslikud raskused otsustamaks, kas

tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 15.5, mis sätestab, et laenuandjal on õigus esitada hagi

lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule või laenusaaja senise elukoha

või tema vara asukoha järgsele kohtule, kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama

välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada, on kehtiv tüüptingimus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 104 lg 3 p 2 mõttes.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 13.03.2025 määrusega avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse

läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus ei määranud menetluskulude suurust

kindlaks.

3.1. TsMS § 70 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse

kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Brüssel I (uuesti

sõnastatud) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Brüssel

I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 p 1 ja art 18 p 2 kohaselt võib tarbijalepinguga seotud

küsimustes algatada teine lepinguosaline menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi

kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kõrvale võib kalduda Brüssel I (uuesti sõnastatud) 4.

jao sätetest vastavalt artiklile 19 üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse

teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või

mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli

kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks

pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus

asjaomase liikmesriigi õigusega.

3.2. Avaldaja poolt maksekäsuosakonnale esitatud tarbijakrediidileping on lepingu poolte

poolt allkirjastatud. Järelikult sai ka lepingu p 15, mis reguleerib kohaldatavat õigust ja

vaidluste lahendamise korda, lepingu osaks.

3.3. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 p 1 (kokkulepe on sõlmitud pärast vaidluse

teket) ei ole praegusel juhul kohaldatav, kuna üldtingimustes olev kohtualluvuse kokkulepe

on sõlmitud enne vaidluse teket. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 p 3 alusel

Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse 4. jao sätetest kõrvale kaldumiseks tuli kindlaks teha

poolte elukoht/asukoht kokkuleppe sõlmimise hetkel.

3.3.1. Tarbijakrediidileping ja seega ka kohtualluvuse kokkuleppe sõlmiti 27.06.2024.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva avaldaja põhikirja p 1.4 ütleb, et aktsiaseltsi

asukoht ja peakontor on Tallinnas, Eestis. Seega oli kokkuleppe sõlmimise ajal avaldaja

asukoht Eestis.

3.3.2. Võlgniku elukoht lepingu sõlmimise ajal oli rahvastikuregistri andmete kohaselt

Soome, Vantaa, XXX. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 sätestab, et rahvastikuregistrisse

kantud andmete õigsust eeldatakse. Tarbijakrediidilepingust ei nähtu, et avaldaja oleks

2-25-101029

küsinud võlgnikult tema elukoha aadressi, küsitud on tema kontaktaadressi. Seega ei olnud

kohtu hinnangul kahtlust selles, et kokkuleppe sõlmimise hetkel oli võlgniku elukoht Soomes.

3.3.3. Kuna kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud lepingupoolte alaline elukoht/asukoht samas

liikmesriigis, siis ei olnud lubatud ka kõrvalekaldumine Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse

4. jao sätetest.

3.4. Seega tuli kohtualluvust määrates lähtuda Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artiklitest

17 p 1 ja 18 p 2.

3.5. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 lg 2 ütleb, et kui poole alaline elukoht ei ole

liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi

õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis. Seega tuli

kohaldada Soome õigust, et välja selgitada, kas Soome õiguse kohaselt on võlgniku alaline

elukoht Soome Vabariigis.

3.6. Soome koduvallaseadus (kotikuntalaki) § 4 p-st 3 tuleneb, et koduvallaseaduse alusel

määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Soomes

elamise õiguse vastavalt Soome välismaalaste seadusele ja kes elavad Soomes. Eesti

Vabariigi Siseministeeriumi ja Soome rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud

rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab Soome rahvastikuregister Eesti

Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles

need on kantud Soome rahvastikuregistrisse (vt ka TlnRnKo 07.05.2021, 2-20-2709, p 16).

Eesti Rahvastikuregistri andmetel on P.A elukoht Soomes katkematult alates 09.05.2012.

Alates 29.07.2022 on tema elukohaks XXX, Vantaa, Soome. Kuna Eesti rahvastikuregistrist

nähtuvad võlgniku Soome elukoha andmed, on võlgnikul Soome rahvastikuregistri andmetel

Soomes registreeritud elukoht. Kuna võlgnikul on Soomes registreeritud elukoht, tuleb

võlgniku Soome elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse

alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab.

Rahvastikuregistri andmetel elab võlgnik Soomes Vantaas.

3.7. Kuna Eesti kohus ei ole pädev avaldust lahendama, sest tarbijast võlgniku alaline elukoht

ei ole Eestis, siis jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Pärnu

Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub määruskaebuse rahuldamisel tagastada

tasutud riigilõiv.

4.1. Avaldaja väitel ei oleks tohtinud jätta maksekäsu kiirmenetluse avaldust läbi vaatamata,

kuna



ükski Eesti Vabariigi seadus ei sätesta, et kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist;



rahvastikuregistrisse kantud aadress ei pea olema ja sageli ka ei ole isiku tegelik

elukoht;



avaldaja ja võlgniku vahel oli sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, et laenuandjal on

õigus esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule, kui

laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole

hagi esitamise ajal teada.

2-25-101029

4.2. Avaldaja kontrollib laenutaotluse saamisel laenutaotluses esitatud andmeid. Avaldajal ei

tekkinud kogutud andmete pinnalt kahtlust, et võlgnik ei viibi (ela) Eestis või võiks stabiilselt

elada välisriigis. Võlgnik esitas oma elukoha aadressina XXX, Eesti. Avaldaja tuvastas

võlgniku sama aadressi ka Maa-ameti andmeid kontrollides. Avaldaja tuvastas võlgniku

rahvastikuregistrisse kantud aadressina XXX. Maksu- ja Tolliametist andmeid kontrollides sai

avaldaja vastuse, et võlgnikul on kehtiv töösuhe Kaitseministeeriumiga algusega 08.01.2024

ning alates 2024. a veebruarist on isik saanud palka Kaitseministeeriumist. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Igal

elukohal on õiguslikult sama tähendus.

4.3. Võlgnik on laenulepingu p 17.1.1. kohaselt lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et

esitatud teave on õige, täielik ja asjakohane ning avaldaja nõudmisel dokumentaalselt

tõendatav, samuti p-is 17.1.2, et tema püsiv elukoht on Eestis.

4.4. Maandamaks riski, et isik võib peale laenulepingu sõlmimist elukohta vahetada või üldse

kättesaamatu olla, on avaldaja fikseerinud laenulepingus tingimuse, et avaldajal on õigus

esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule, kui laenusaaja

asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal

teada.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

5. Võlgnik ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetluse jätkamiseks tagasi

samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Avaldaja esitas määruskaebusega uued tõendid. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus

vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil on tähtsus eelkõige siis, kui see

kinnitab menetlusosalise poolt kohtule esitatud väiteid (TsMS § 236 lg 1). Arvestades

määruskaebuse väiteid, võtab kohus esitatud tõendid asja materjali juurde.

9. TsMS § 75 lg 1 esimene lause kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4

sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut

kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või samas sättes

viidatud Euroopa Liidu määrustes.

10. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse

rahalise võlgnevuse, mh intressi, viivise ja sissenõudmiskulude ning menetluskulude

väljamõistmiseks. Nõude aluseks on menetlusosaliste vahel 27.06.2024 sõlmitud

tarbijakrediidileping (dtl-d 6-8). Maakohtul tuli kohtualluvuse kontrollimisel lähtuda TsMS §

70 lg 4 p-s 1 viidatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrusest. Rahvusvahelise kohtualluvuse

sätetega määratakse TsMS § 70 lõike 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti

2-25-101029

kohus. TsMS § 70 lõike 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kuna hagiavalduse aluseks on avaldaja ehk

laenuandja ja võlgniku kui tarbija vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, siis leidis maakohus

õigesti, et kohtualluvuse kontrollimisel tuleb lähtuda Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art-test 17–19.

11. Avaldaja on tuginenud asjaolule, et avaldaja ja võlgnik on sõlminud

kohtualluvuskokkuleppe, mis sai tarbijakrediidilepingu osaks. Maakohus tuvastas, et

tarbijakrediidilepingu osaks sai üldtingimuste p 15.5, mis sätestab, et laenuandjal on õigus

esitada hagi lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtule või laenusaaja

senise elukoha või tema vara asukoha järgsele kohtule, kui laenusaaja asub pärast lepingu

sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Maakohus

leidis õigesti, et kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada, milline oli

lepingupoolte elukoht/asukoht kokkuleppe sõlmimise hetkel, s.o, kas need asusid kooskõlas

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 p-ga 3 samas liikmesriigis.

12. Maakohus tuvastas ja vaidlus puudub, et tarbijakrediidilepingu ehk kohtualluvuse

kokkuleppe sõlmimise ajal oli avaldaja asukoht Eestis. Maakohus tuvastas veel vaidlustatud

määruses, et tarbijakrediidilepingu sõlmimise hetkel oli võlgniku elukoht Soomes, mistõttu

tuleb kohtualluvust määrates lähtuda Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artiklitest 17 p 1 ja

18 p 2. Avaldaja on kohtu ette toonud, et kogutud info põhjal oli alust väita, et võlgniku

alaline või peamine elukoht oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal Eestis. Ringkonnakohus

nõustub avaldajaga, et maakohtu järeldus selle kohta, et võlgniku elukoht oli

tarbijakrediidilepingu sõlmimise hetkel Soomes, on ennatlik. Maakohus ei ole rahvusvahelise

kohtualluvuse määramise aluseks olevaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud.

13. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 62 kohaselt selleks, et teha kindlaks, kas poole

alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see

kohus riigisisest materiaalõigust. Selleks, et kindlaks teha, kas võlgniku elukoht asus Eestis,

tuleb kohaldada TsÜS § 14 regulatsiooni. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus

isik alaliselt või peamiselt elab.

13.1. Maakohus tuvastas õigesti, et rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukoht alates

29.07.2022 Soome, Vantaa, XXX. Samas ei tuginenud maakohus vaidlustatud määrusest

nähtuvalt ühelegi teisele tõendile võlgniku elukoha tuvastamisel. Ringkonnakohus selgitab, et

elukoha kanne rahvastikuregistris on vaid üks võimalikest tõenditest alalise elukoha kohta,

mida tuleb hinnata koos teiste tõenditega (TsMS § 232 lõige 1). Kohtul on kohustus teha

mõistlikud jõupingutused kostja elukoha teadasaamiseks (vt ka TlnRnKm 05.10.2022, 2-22-

7139, p 18). Selleks, et tuvastada, kas kostja elukoht asub Eestis, tuli maakohtul lähtuda TsÜS

§ 14 lg-s 1 toodud määratlusest, mis sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või

peamiselt elab. Isiku alaline või peamine elukoht tuleb välja selgitada faktiliste asjaolude

alusel. Alaline elamine tähendab sealjuures kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu,

st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema

isiklikud asjad jms. Peamiselt elamine tähendab seda, et antud kohas viibib isik rohkem kui

mingis muus kohas (TsÜS komm, § 14, p 3.2.1). TsÜS § 14 lg 2 järgi võib isiku elukoht olla

üheaegselt ka mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel

elukohal (RKTKm 06.04.2016, 3-2-1-13-16, p 13 ja seal viidatud praktika).

2-25-101029

13.2. Avaldaja on määruskaebuses põhjendatult kohtu ette toonud, et võlgnikul oli Maksu- ja

Tolliameti andmetel kehtiv töösuhe Kaitseministeeriumiga algusega 08.01.2024.

Ringkonnakohtu nõudmisel esitas Maksu- ja Tolliamet kohtule väljavõtte võlgniku töötamise

registrist (TÖR). Esitatud väljavõttest nähtub, et töötamise registris on registreeritud võlgniku

avalikus teenistuses töötamise kanne perioodil 08.01.2024-31.07.2024. Võlgniku tööandjaks

on viidatud perioodil märgitud Kaitseministeerium (dtl 118). Ringkonnakohus on seisukohal,

et asjaolu, et võlgnikul oli töötamise registri andmetel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal

töökoht Eestis, kinnitab kahtlust, et võlgniku peamine elukoht ei pruukinud olla Soomes.

Lisaks on avaldaja kohtu ette toonud, et võlgnik esitas oma elukoha aadressina XXX, Eesti.

Ka tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal oli ja jätkuvalt on rahvastikuregistrisse võlgniku lisa-

aadressina kantud ka aadress Eestis (XXX-i) mis oli registrisse kantud hiljem kui Soome

aadress.

13.3. Kuna praeguste andmete põhjal ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et võlgniku

elukoht oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal Soomes, siis on maakohus ennatlikult

leidnud, et asi ei allu Eesti kohtule. Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi

maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul on võimalik maksekäsu kiirmenetlust jätkates

koguda kohtualluvuse kindlaksmääramiseks täiendavaid andmeid. Samuti peab kohtualluvust

täiendavalt kontrollima hagi menetlev maakohus juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle

hagimenetluseks (vt RKTKm 03.12.2014, 3-2-2-2-14, p 15).

13.4. Seega tuleb maakohtul asja läbi vaadates kohtualluvuse väljaselgitamiseks tuvastada

esmalt võlgniku elukoht 27.06.2024 tarbijakrediidi lepingu sõlmimise ajal, s.o kas

tarbijakrediidilepingu tingimuste p-s 15.5 sätestatud kohtualluvuse kokkulepe on kooskõlas

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 p-ga 3, s.o kokkuleppe sõlmimise ajal olid

mõlema lepingupoole alaline või peamine elukoht Eestis. Kui võlgniku elukoht oli mõnes

teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei allu asi Eesti kohtule. Kui võlgniku elukohta ei õnnestu

tuvastada, saab kohtualluvuse määrata lähtudes võlgniku viimasest teadaolevast elukohast (vt

RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, EKo C-327/10, Hypoteční a.s. v Udo Mike Lindner, p-d

39-45).

14. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu

lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme

kohtu otsustada. Kuna ringkonnakohus saadab asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks,

ringkonnakohus menetluskulude jaotust ei märgi ja menetluskulusid kindlaks ei määra.

15. Avaldajal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist juhul, kui see kulu ei

jää võlgniku kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Sellekohase taotluse saab lahendada alles pärast

menetluskulude jaotuse otsustamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)