2-26-10949/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-10949

Kohtuasi

Wasserfall OÜ hagi Ehitus5ECO OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. mai 2026 määrus hagiavalduse

menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Wasserfall OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Wasserfall OÜ (registrikood 14424175),

lepinguline esindaja Erki Casar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2026 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Wasserfall OÜ (hageja) esitas 16.05.2026 Harju Maakohtule hagi Ehitus5ECO OÜ

(kostja) vastu põhivõla 11 302,60 eurot ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid

hageja ja Veskaso OÜ 2026.a jaanuaris suulise töövõtulepingu Pärnus A. H. Tammsaare

11 põrandakütte ja kanalisatsioonitööde teostamiseks. Veskaso OÜ ise teostas objektil

ehitustöid kostjaga sõlmitud töövõtulepingu alusel. Hageja esitas Veskaso OÜ-le kaks

arvet: 15.01.2026 arve summas 4014,50 eurot ja 30.01.2026 arve summas 7288,10 eurot.

Veskaso OÜ ei saanud majanduslikel põhjustel rahalisi kohustusi täita Hageja, kostja ja

Veskaso OÜ leppisid 05.02.2026 kokku, et kostja tasub hageja poolt tehtud tööde eest.

Kostja rahalisi kohustusi ei täitnud. Kostja vastas 07.04.2026, et neil on leping Veskaso

OÜ-ga, mistõttu nad ei tunnista kohustust hageja ees.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 22.05.2026 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja

jättis menetluskulud hageja kanda.

3. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

4. Töövõtuleping on sõlmitud hageja ja Veskaso OÜ vahel. Seega ei ole kostja

töövõtulepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejal olla kostja vastu töövõtulepingust

tulenevaid nõudeid. Alltöövõtja saab tasu nõuda üksnes isikult, kellega ta on lepingu

sõlminud, s.o antud juhul Veskaso OÜ-lt. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest

nähtuks kokkulepe hageja ja kostja vahel, et kostja tasub otse alltöövõtjale.

Pooltevahelisest kirjavahetusest ja selles toodud väitest „[makset] veel ei ole tehtud.

Tänasega ilmselt tuleb“ (dtl 24) ei saa tuletada poolte kokkulepet ega kostja kohustust

tasuda arved otse alltöövõtjale. Tuleb arvestada, et hagile lisatud hageja e-kirjavahetus

toimus kostja töötaja GAga ja väite „[makset] veel ei ole tehtud. Tänasega ilmselt tuleb“

(dtl 24) esitas kostja töötaja GA, mitte kostja esindusõigusega juhatuse liige. Samuti ei

tulene väidetavat kokkulepet algselt Veskaso OÜ-le adresseeritud arvete (dtl 11, 12)

ümbervormistamisest kostja nimele (dtl 15-16). Tuleb arvestada, et kostja on 07.04.2026

kirjas (dtl 28) eitanud igasugust kokkulepet hageja ja kostja vahel ning vastutust

alltöövõtja nõuete eest. Hageja poolt välja toodud asjaoludest ei nähtu lepingulist alust

alltöövõtja nõude esitamiseks otse kostja vastu.

5. Veskaso OÜ ei ole pankrotistunud, mistõttu ei tule kõne alla ka alusetu rikastumise nõue

kostja vastu. Lisaks on kostja välja toonud, et ta on Veskaso OÜ-le teostatud tööde eest

maksnud (dtl 28), st kostja ei ole saanud tehtud tööst kasu, ilma selle eest kellelegi

maksmata. Ainuüksi väide, et Veskaso OÜ ei saa majanduslikel põhjustel alltöövõtjale

maksta, ei anna alltöövõtjale nõuet kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu

hinnangul hagil rahuldamise perspektiiv.

Määruskaebus

6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada.

7. Kohtul puudus alus jätta hagi perspektiivituse tõttu menetlusse võtmata. Hageja on

tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejale viimase poolt tellija

objektil teostatud tööde eest.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks

ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

tsiviilasi saata hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

10. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

põhjusel, et hagi rahuldamisel puudub perspektiiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus

võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või

kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11. Riigikohus on 13.09.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17452 (p 11) selgitanud, et jättes

hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda

üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte

kohaldamisel hinnata tõendeid. Samuti on Riigikohus märkinud, et TsMS § 371 lg 2 p-de

1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud lahendada asja

sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 01.02.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9).

12. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks

kokkulepe hageja ja kostja vahel, et kostja tasub otse hagejale. Hageja on hagiavalduses

sõnaselgelt märkinud, hageja, kostja ja Veskaso OÜ leppisid 05.02.2026 kokku, et kostja

tasub hageja poolt tehtud tööde eest. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks

sellise kokkuleppe pinnalt esitatud nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Maakohus

on hakanud hindama, kas selline kokkulepe on tõendatud, kuid hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid

lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust.

13. Kuna maakohus ei ole esitanud põhjendusi, millega saaks nõustuda, et hageja nõue on

hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult võimatu, siis on maakohus ebaõigesti

keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

15. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada

vastavalt edasise menetluse tulemustele.

(allkirjastatud digitaalselt)