2-24-129396/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-129396

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.04.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y 11.04.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXX), erieestkostja Märjamaa

vald, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Marit Seesmaa

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X loobumine hagist.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.04.2025 otsus.

3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda,

välja arvatud X-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis

jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Pooltel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus määrab

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude suuruse kindlaks eraldi

määrusega.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-129396

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli X (hageja) avaldus Y-ni (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks alates 2024. a septembrist kuni hageja täisealiseks saamiseni

perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras.

2. Maakohus rahuldas 02.04.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates

01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise vastavalt PKS §-le 101, mis

hagi esitamise hetkel oli 287,72 eurot kuus (s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Kohtulahendi tegemise hetkel on igakuine elatis 301,74 eurot. Maakohus jättis maakohtu

menetluskulud poolte, s.o hageja seaduslike esindajate kanda, v.a lapsele määratud esindaja

kulud, mis jäid riigi kanda. Väljamõistetavad kulud asjas puudusid.

3. Kostja esitas 11.04.2025 apellatsioonkaebuse maakohtu 02.04.2025 otsusele peale. Kostja

selgitas, et ta on võimeline hagejale elatist maksma igakuiselt 120 eurot.

4. Tallinna Ringkonnakohus võttis 25.04.2025 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.

5. Kohtule sai teatavaks, et hageja ema C suri 22.11.2025.

6. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat M. Seesmaa tõi 20.03.2026

kohtu ette, et Märjamaa Vallavalitsus korraldas 16.03.2026 ümarlaua, millest võtsid osa

omavalitsuse töötajad, hagejale määratud esindaja, hageja ning kostja. Hageja avaldas

ümarlaual soovi hagist loobuda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul ei

olnud võimalik üheselt järeldada, et hagist loobumine oli hageja huvides. Kuna kostja ei saa

huvide konflikti tõttu hagejat praeguses menetluses esindada, tuleb hagejale määrata

erieestkostja, kelle ülesanne oleks esitada kohtule hageja nimel põhjendatud avaldus hagist

loobumiseks.

7. Ringkonnakohus määras 04.05.2026 määrusega hageja esindamiseks praeguses tsiviilasjas

erieestkostja. Erieestkostja ülesanne oli sõltumatu ja erapooletu hinnangu andmine sellele, kas

hageja ülalpidamine on kostja poolt tagatud ning kas ja kui siis millises ulatuses esineb

vajadus jätkuvalt nõuda kostjalt elatist hageja ülalpidamiseks. Erieestkostja pädevuses oli ka

hageja nimel tsiviilkohtumenetlustoimingute tegemine, sh hagist loobumine. Ringkonnakohus

määras erieestkostjaks Märjamaa valla, kes täidab erieestkostja ülesandeid Märjamaa

Vallavalitsuse kaudu.

8. Hageja esitas 29.05.2026 ringkonnakohtule erieestkostja kaudu taotluse hagist loobumiseks

ning kinnitas, et on teadlik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.

9. Kostja teatas 08.06.2026, et nõustub kohtuasja lõpetamisega. Kostja nõustub maksma

hagejale 300 eurot kuus. Kostjal ei ole advokaadikulusid ega muid nõudeid hageja vastu.

2-24-129396

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel tuleb vastu võtta hageja

loobumine hagist, tühistada maakohtu otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-24-129396 menetlus.

11. TsMS § 429 lg-st 1 tulenevalt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1

esimese lause (ja TsMS § 431 lg 2 esimese lause) järgi määrusega esimese astme kohtu

lahendi ja lõpetab asja menetluse. Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu. Ringkonnakohus

leiab, et tsiviilasjas ei ole asjaolusid, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta hagist

loobumine vastu võtmata. Ringkonnakohus määras hageja huvide väljaselgitamiseks mh

erieestkostja, kelle 29.05.2026 seisukohas esiletoodud asjaolud ei anna alust järeldada, et

hagist loobumine oleks vastusolus hageja tegelike huvidega. Seega võtab kohus hageja

loobumise vastu, tühistades maakohtu otsuse, millega kohus mõistis kostjalt välja hageja

kasuks alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise vastavalt PKS §-

le 101 ja lõpetab tsiviilasja nr 2-24-129396 menetluse.

12. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et hageja on hagist loobunud ja

TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab

menetluse hagist loobumise tõttu, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 164 lg-t 1 ja

jagada poolte menetluskulud erinevalt TsMS § 168 lg-s 4 sätestatust. Ringkonnakohus on

seisukohal, et kuivõrd praegusel juhul on tegemist hagilise alaealise lapse ülalpidamisasjaga,

siis tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 164 lg 1 kohaselt

poolte endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt pooltel kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad. Arvestades, et hagejale anti maakohtu 04.11.2024 määrusega

siinses tsiviilasjas riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tuleb

hagejale määratud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus määrab

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude suuruse kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)