2-23-5453/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Z.B kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-23-5453

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine,

usaldusisiku tasu määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik:

Z.B

(ik

XXX; elukoht XXX ; e-post XXX)

usaldusisik: Ülle Koppel (ik 46208132747; Regnum

Consult OÜ; e-post XXX)

võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

2. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)

3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Z.B (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Z.B

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Z.B kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Ülle Koppel usaldusisiku kohustustest Z.B kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Rahuldada Z.B usaldusisiku Ülle Koppeli tasu taotlus osaliselt.

5. Määrata usaldusisiku Ülle Koppeli tasu suuruseks Z.B kohustustest vabastamise

menetluses 150 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 36 eurot, kokku 186

eurot.

6. Usaldusisiku Ülle Koppeli tasu summas 8 eurot, sh käibemaks 1,55 eurot, hüvitada

võlgniku Z.B poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel usaldusisiku ametikontol,

mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arveldusarvele nr

EE491010220201058223.

7. Anda Z.B-le hüvitamiskohustusega menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 178 eurot, sh käibemaks 34,45 eurot.

8. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisiku Ülle Koppeli usaldusisiku tasu

katteks riigi vahenditest 178 eurot Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052)

arveldusarvele nr EE491010220201058223.

9. Välja mõista Z.B-lt menetlusabikulu 178 eurot riigituludesse.

10. Z.B-l tuleb tasuda menetlusabikulu riigituludesse kolme osamaksena (I makse

59,33 eurot, II makse 59,33 eurot ja III makse 59,34 eurot), arvestades, et esimene

osamakse tuleb teha 5 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates ning järgmised osamaksed esimese osamakse tasumisele järgneva

kalendrikuu 10 kuupäevaks. Menetlusabikulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole, mille rekvisiidid on märgitud käesolevale määrusele lisatud

makseinfo lehel.

11. Menetlusabikulude tasumisega viivitamise korral tuleb Z.B-l tasuda

kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 8 osas

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada FIMS § 49 lg 14 alusel teade Z.B

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

13. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 28.04.2023 määrusega välja Z.B pankroti, algatas kohustustest

vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks N.R-i . Tartu Maakohtu 17.11.2023

määrusega lõpetas kohus Z.B pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku

suhtes 28.04.2023 algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Kohus määras uueks

usaldusisikuks Ülle Koppeli. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule

aruandeid iga aasta 28.aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta

23.aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 2902,32 eurot (kõik II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 13.05.2024, 28.04.2025 ja 27.04.2026.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on

töötanud perioodil 2023.a september kuni 2025.a jaanuar S. E. A. . Seejärel õppis

veoautojuhi ametikoolitusel ja talle väljastati juhikaart. 2025.a märtsist septembrini oli

registreeritud tööotsijana Töötukassas. Alates 2025.a septembrist kuni 2026.a märtsini

osutas B. A. teenuseid ettevõtluskonto vahendusel. 2025.a detsembris töötas lühiajaliselt

A. O. autojuhina. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu,

töötuskindlustushüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja enammakstud tulumaksu tagastus.

Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku

593,30 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku

summas 533,97 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 59,33 eurot.

4. 27.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete

täitmiseks viimasel aruandeperioodil kokku kaks tundi järgnevalt: aprill 2025-märts 2026

pangakonto kontroll, sissetulekute arvestus – 20 minutit; 20.04.2026 kohtumine

võlgnikuga büroos – 15 minutit; 25.04.2026 võlausaldajatele summade arvestus ja

ülekannete tegemine, suhtlus võlgnikuga telefoni teel, aruande koostamine, kohtule

saatmine – 1 tund 25 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FIMS) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata

tasuks 187,17 eurot (sh 20 minutit * 88,60 eurot ja 1 tund 40 minutit * 94,60 eurot), millele

lisandub käibemaks 24%, kokku 232,09 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku

tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ja

ülejäänud osas menetlusabi korras.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle

kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat.

Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.

6. Vastavalt FIMS § 49 lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse

4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

7. Kohus on otsustamisel lähtunud FIMS § 49 lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

8. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

FIMS § 47 sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5 ja lg 7).

9. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Z.B ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS § 47

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

11. FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime ning ta on

töötanud perioodil 2023.a september kuni 2025.a jaanuar S. E. A. . Seejärel õppis

veoautojuhi ametikoolitusel ja talle väljastati juhikaart. 2025.a märtsist septembrini oli

registreeritud Töötukassas. Alates 2025.a septembrist kuni 2026.a märtsini osutas B. A.

teenuseid ettevõtluskonto vahendusel. 2025.a detsembris töötas lühiajaliselt A. O.

autojuhina. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku töö otsimise kohta.

Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova

tegevusega või selle otsimisega.

12. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku

tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks

varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või

sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

13. FIMS § 47 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

14. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, töötasu, töötuskindlustushüvitis,

ajutise töövõimetuse hüvitis ja enammakstud tulumaksu tagastus. Võlgnikul on 2

ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud peamiselt

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Sissetulekud ületasid mittearestitavat määra vaid üksikutel kuudel.

Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku

593,30 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral, kokku

summas 533,97 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 59,33 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud FIMS § 47 lg 6 sätestatud kohustust.

16. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

17. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

18. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s

103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata

süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes

seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. FIMS näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku kohustuste rikkumise tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi.

19. FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta

jooksul täitnud ning tasunud võlausaldajate nõudeid ka enda mittearestitava sissetuleku

arvel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Z.B tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

20. FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla

takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

21. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Z.B pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Z.B pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

22. Kuna kohus lõpetab Z.B kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel FIMS

§ 55 lg 1 p 2 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest Z.B kohustustest vabastamise

menetluses.

Usaldusisiku tasu määramine

23. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik

peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele

kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele

alammäärale (kuni 31.03.2026.a 88,60 eurot, alates 01.04.2026.a 94,60 eurot).

24. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku

ülesannete täitmisele kokku 2 tundi, sh 20 minutit tunnitasuga 88,60 eurot ja 1 tund 40

minutit tunnitasuga 94,60 eurot, kokku 187,17 eurot.

Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine FIMS § 54 lg 5 sätestatud tunnitasu

ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku

isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus

jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul

probleeme olnud. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid

anda aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud

ülemmäärale. Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu

määr üldjuhul madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul

põhjendatuks tunnitasu määraks 75 eurot. Seega põhjendatud tasu järelevalve teostamisel

viimasel aruandeperioodil 2 tundi tunnitasuga 75 eurot, kokku 150 eurot.

25. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse

pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku

tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Regnum Consult OÜ on

käibemaksukohustuslane, seega lisandub usaldusisiku tasule käibemaks.

26. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata

150 eurot, millel lisandub käibemaks 24%, s.o 36 eurot, kokku 186 eurot.

27. Usaldusisiku tasu summas 8 eurot tuleb hüvitada võlgniku Z.B poolt usaldusisikule

loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank

EE491010220201058223.

28. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või

sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et kuna võlgnikule on määratud

osaline töövõime ning ta hetkel ei tööta, siis tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks summas

178 eurot, anda Z.B-le hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.

29. Kohus mõistab Z.B-lt välja menetlusabikulu 178 eurot riigituludesse. TsMS § 179 lg 1

näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest

kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks

välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179

lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii

kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg

5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi

täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 51

kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse

maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et

kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik