2-26-8065/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-26-8065

Tsiviilasi

D.N-i hagi N.Y vastu abielu lahutamiseks

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised

Hageja: Hageja: D.N

(isikukood XXX; elukoht:

xxxxxxx–xxxxxxxxx; e-post: ), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Hallemaa ( )

Kostja: N.Y (isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx–

xxxxxx; e-post: )

Kohtuistungi toimumise aeg

10. juuni 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada D.N-i hagi N.Y vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada D.N-i ja N.Y vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxšxxx asutuse poolt

registreeritud abielu, mille kohta on rahvastikuregistris tehtud abielukanne nr 22.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada D.N-ile pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.

Riigilõiv tagastada D.N-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistri pidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. D.N (hageja) esitas 9. aprillil 2026 hagi N.Y (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 28. veebruaril 2014 ning poolte abielulistest

suhetest sündis xxxxxxxxxxxxxxxxx laps M. N.Y. Alates sügisest 2025. a halvenesid

abikaasade abielulised suhted märgatavalt. Pooled üritasid eriarvamusi lahendada, kuid

erinevate nägemuste tõttu suhete parandamine ei õnnestunud. Abikaasade abielulised suhted

on tänaseks pöördumatult lõppenud ning kostja ja hageja elavad lahus.

2. Hageja jäi 10. juuni 2026. a kohtuistungil hagiavalduse. Ka kostja kinnitas, et soovib abielu

lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul

põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1).

4. Kostja võttis 10. juuni 2026. a kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 1

kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS 67 § lg 2 järgi abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et soovivad lahutada. Kohus on seisukohal, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled ei soovi abielusuhteid

taastada ja mõlemad on kinnitanud, et tahavad lahutada. Kohtu hinnangul puudub mõistlik

põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb

poolte abielu lahutada.

6. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

7. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte

perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale (PKTS § 3).

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kooskõlas TsMS § 164 tuleb menetluskulud abieluasjas jätta kummagi poole enda kanda.

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul TsMS § 164 lg-s 2 sätestatud erisusi menetluskulude

teistsuguseks jaotuseks. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

10. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

TsMS § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad

pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel abielu

lahutamiseks või kooselulepingu lõpetamiseks riigilõivu 100 eurot.

Hageja on 9. aprillil 2026 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Vastavalt

hageja taotlusele tuleb edasikaebeõigusest loobumise tõttu tagastada hagejale tema poolt

tasutud riigilõivust pool, s.o 50 eurot käesoleva otsuse resolutsioonis märgitud kontole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik