2-26-10027/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-26-10027 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi G. J.-i ja O. J. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Kristiine Urb, e-post XXX Kostja I G. J. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX Kostja II O. J. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Aktiva Finance Group OÜ ning G. J.-i ja O. J. (hageja ja kostjad ühiselt pooled) vahel sõlmitud kompromissileping järgmiste tingimustega: 1.1. G. J. ja O. J. tasuvad 15 301,37 eurot Aktiva Finance Group OÜ kontole XXX selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-26-10027“. 1.2. Kompromissi täitmisel puuduvad pooltel teineteise vastu mis tahes vastastikused nõuded. 1.3. Menetluskulusid kohtulahendiga ei jaotata. 2. Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2026 määruse tsiviilasjas nr 2-26-10027 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti käsutamise keelumärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud G. J.-i (isikukood XXX) ja O. J. (isikukood XXX) ühisomandis olevale kinnisasjale asukohaga XXX Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks. 3. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot, ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-26-10027. 5. Jõustunud kohtumäärus edastada täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (XXX). 1

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi G. J.-i ja O. J. vastu ühisvara jagamise nõudes. 1. Hageja esitas 09.06.2026 kohtule kinnitamiseks notariaalse kompromissilepingu, milles pooled paluvad tsiviilasja nr 2-26-10027 lõpetamist kompromissiga. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. 3. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on sõlmitud notari juures. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. 4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 5. TsMS 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Praegusel juhul nähtub notariaalsest dokumendist, et pooled soovivad hageja kasuks seatud keelumärke kustutamist, s.o hagi tagamise abinõu tühistamist. Harju Maakohtul ei ole põhjust seda taotlust rahuldamata jätta (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-06, p 15). 6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled ei soovi lahendiga menetluskulusid jaotada, s.o poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. 7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot. TsMS § 150 2

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik