3-26-1731/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja

koht

10. juunil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-26-1731

Haldusasi

I.N-i riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja I.N

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta I.N-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Süüria kodanik I.N paigutati Eestisse ümber 10. juunil 2016. Talle anti pagulase

staatus ja elamisluba.

Harju Maakohus mõistis I.N-i 22. septembri 2017 otsusega asjas nr XXX süüdi KarS § 121

lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks kümme aastat

vangistust. Taotleja vabastati 4. juunil 2026 Viru maakohtu 19. mai 2026. a määrusega asjas

nr XXX ennetähtaegselt.

2. Vangistuse ajal 4. detsembril 2025 esitas I.N Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA tegi 21. mail 2026

otsuse, millega jättis taotluse läbi vaatamata.

3. PPA tegi 4. juunil 2026 I.N-ile sundtäidetava ettekirjutuse kohe Eestist lahkuda

(ettekirjutuse nr 1052297395). PPA kohaldas taotlejale Schengeni sissesõidukeeldu viieks

aastaks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1, § 72 lg 2 p-d 1 ja 4 ning § 74

lg 2). Otsuse põhjendused olid järgmised.

3.1.

Taotlejal pole pärast vanglast vabanemist seaduslikku alust Eestis viibida

(välismaalaste seaduse § 43 lg 1).

3.2.

4. juunil 2026 tehtud küsitlusel selgitas taotleja, et ei soovi Süüriasse naasta. Seal pole

tal kurdi rahvuse esindajana turvaline. Taotleja on sidunud enda tulevikuplaanid Eestiga. Ta

on õppinud ära riigikeele.

3.3.

Taotleja tarvitas pärast 16. juunil 2016 Eestisse saabumist oma abikaasa vastu

korduvalt füüsilist ja vaimset vägivalda. Armukadedusest tingituna sidus ta abikaasa nende

kaheaastase tütre juuresolekul tooli külge, valas üle bensiiniga ja süütas põlema. Pärast seda,

kui naine leekidesse lahvatas, kustutas ta leegid veega. Taotleja tekitas abikaasale suurt

füüsilist valu ja eluohtlikud pikaajalised tervisekahjustused. Taotleja on varem enda käitumist

õigustanud, kuid nüüd tunnistab toimepandut ja kahetseb seda. Siiski leiab ta, et kümne aasta

pikkune vanglakaristus ei olnud õiglane.

3.4.

Viru Vangla riskihinnangute järgi on taotleja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule.

Riskihinnangu järgi käsitleti taotlejaga ajavahemikus 2020–2025 korduvalt pere- ja

paarisuhtevägivalla teemasid ja tema varasemat kooselu kannatanuga. Taotleja kaldus

vastutuse võtmise asemel kannatanut süüdistama, väites, et viimane provotseeris teda.

3.5.

Taotleja viibimine Eestis ohustab tõsiselt avalikku korda. Taotleja toime pandud teo

asjaolud näitavad tema erakordset julmust ja hoolimatust teise inimese vastu. Tegu näitab ka

taotleja äärmuslikku lugupidamatust Eesti õiguskorra ja ühiskondlike väärtuste vastu. Riski-

hinnangu põhjal ei ole taotleja võtnud omaks vastutust toimepandud kuriteo eest ega mõistnud

selle raskust. See vähendab usaldust, et ta edaspidi õiguskuulekalt käituks.

3.6.

Taotlejal on Eestis alaealine tütar, kellele on määratud eestkostja. Taotleja isiku- ja

varahooldusõigus tütre suhtes on peatatud. Pärast vanglasse paigutamist ei ole taotleja tütre ja

endise abikaasaga kontaktis olnud. Ta pole osalenud lapse kasvatamises, hooldamises ja

ülalpidamises. Toimivaid perekondlikke sidemeid taotleja ja tütre vahel pole. Taotleja

päritolupere liikmed elavad Iraagis või Saksamaal. Taotleja saab nendega jätkuvalt suhelda

sidevahendite abil. Taotleja suhted Eestiga on seega nõrgad ega kaalu üles vajadust tagada

avalikku korda ja ühiskonna turvalisust.

4. Tartu Halduskohtus registreeriti 9. juunil 2026 I.N-i riigi õigusabi (RÕA) taotlus.

Tartu Halduskohus edastas taotluse kohtualluvuse järgi lahendada Tallinna Halduskohtule. I.N

soovib riigi kulul õigusabi, et vaidlustada PPA 4. juuni 2026. a otsust. Taotleja soovib, et teda

esindaks vandeadvokaadi abi Marika Suurpere. Taotluse järgi ei oska taotleja kaebust ise

koostada. Ta ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks seda teha. RÕA taotluse täitis ta

tagasisaatmise nõustaja abiga. Tema rahaliste vahendite jääk pole piisav, et ise asjatundliku

õigusabi eest tasuda. Olemasolevad vahendid võivad olla vajalikud toimetulekuks Eestist

lahkumise korral. Taotleja eesmärk on saada õiglane lahend. PPA pole kaalunud kõiki

asjaolusid.

Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise järgi on taotleja elukutselt ehitustööline.

Ülalpeetavaid tal pole. Sissetulekuid ja väljaminekuid tal pole. Lisatud kontokaardi väljavõtte

järgi on taotleja kontol 4406 eurot ja 65 senti.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 110 lg 1 järgi on menetlusabi riigi antav abi menetluskulude kandmiseks.

Menetlusabi korras võib kohus määrata, et abi saaja ei pea tasuma talle määratud advokaadi

õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3).

Menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumiseks lähtub kohus lisaks HKMS-i

sätetele ka riigi õigusabi seaduses (RÕS) sätestatust (HKMS § 110 lg 2).

6. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Taotlejal on piisavalt vabu vahendeid, et õigusabi

eest tasuda (HKMS § 111 lg 1). Taotlejal on võimalik pöörduda kaebusega kohtusse ka ise,

vajaduse korral tõlgi abi kasutades (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus tagab igas menetlusstaadiumis

oma selgitustega, et kaebaja huvide kaitseks vajalik avaldus või tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning et avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste

asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise (HKMS § 2 lg 4). Lisaks

pole praegu teada oleva info alusel alust pidada võimaliku kaebuse eduväljavaateid kuigi

suurteks. Taotlejal pole seaduslikku alust Eestis viibida. PPA on põhjendanud, miks ta leiab, et

taotleja on ka pärast talle määratud karistuse ära kandmist jätkuvalt ohtlik. PPA on

põhjendatult tuginenud taotleja toime pandud teo eriti suurele ohtlikkusele ja Viru Vangla

riskihinnangule. Samuti on PPA põhjendanud, miks taotleja õigused, sh sidemed Eestiga ei

kaalu praegusel juhul üles avalikku huvi teiste inimeste elu ja tervise kaitseks.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/