Legislator Case Law & Legislation
3-23-615/21 AI generated

3-23-615/21 · Riigikohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-615/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

R I I G I K O H U S

Legislator headnote

AI generated

3-23-615/21 · Riigikohtu halduskolleegium: R I I G I K O H U S

Keywords

AI generated
lack of entitlement claimant entitlement benefit entitlement period victim lacks legal standing lack of standing of owner hardship of tenant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-23-615 Otsuse kuupäev 10. juuni 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Julia Laffranque, liikmed Oliver Kask ja Heiki Loot Kohtuasi XXX kaebus tühistada Sotsiaalkindlustusameti 17. veebruari 2023. a otsus ja kohustada tegema uus otsus Menetlusosalised Kaebaja XXX Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a otsus Menetluse alus Riigikohtus Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a otsus. Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 30. augusti 2024. a otsus. 3. Jätta apellatsioonija kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. 4. Asendada kaebaja nimi otsuse avaldamisel tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA, vastustaja) lõpetas alates 19. juunist 2022 kaebajale lasterikka pere toetuse maksmise, sest vanim pere kolmest lapsest oli saanud 19-aastaseks ning omandanud keskhariduse. Seetõttu ei vastanud ta enam lapsetoetuse saamise tingimustele. Sellel ajal kehtinud perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lg 1 kohaselt oli lasterikka pere toetuse saamise tingimuseks, et kõik lapsed vastavad lapsetoetuse saamise tingimustele.

2. 1. veebruarist kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud seadusemuudatuse kohaselt jätkati lasterikka pere toetuse maksmist vastavalt kahe kolmandiku või ühe kolmandiku ulatuses edasi, kuni noorim laps vastab endiselt neile tingimustele. PHS § 637 lg 1 kohaselt rakendati toetuse etapiviisilist edasimaksmist üksnes nende lasterikaste perede suhtes, kellel oli õigus saada lasterikka pere toetust 1. jaanuari 2023. a seisuga või pärast seda.

3. Kaebaja esitas 6. veebruaril 2023 SKA-le taotluse lasterikka pere toetuse saamiseks kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest, kuna tema peres kasvas sel ajal kaks lapsetoetust saama õigustatud last. SKA jättis 17. veebruari 2023. a otsusega nr 20117544 kaebaja taotluse PHS § 637 lg 1 alusel rahuldamata.

3-23-615 2(3) 4. Kaebaja esitas 17. märtsil 2023 halduskohtule kaebuse, milles palus SKA 17. veebruari 2023. a otsuse tühistada ja kohustada SKA-d tegema uus otsus, millega määratakse kaebajale kahe lapse kasvatamiseks lasterikka pere toetus alates 1. jaanuarist 2023.

5. Tartu Halduskohus jättis 30. augusti 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul oli PHS § 637 lg 1 põhiseadusega kooskõlas.

6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 24. aprilli 2025. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse ja tühistas SKA 17. veebruari 2023. a otsuse. Ringkonnakohus kohustas SKA-d andma haldusakti, millega määratakse kaebajale lasterikka pere toetus ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023 kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest. Kohus jättis seejuures kohaldamata ja tunnistas PHS § 637 lg 1 (1. veebruarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohtu hinnangul oli säte vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-st 1 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 16. oktoobril 2025 otsuse nr 5-25-4/14, millega jättis PHS § 637 lg 1 (1. veebruarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusvastaseks tunnistamata. Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole PS §-s 12 sisalduvat üldist võrdsuspõhiõigust rikutud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. SKA esitas Riigikohtu lahendi järel kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. oktoobri 2025. a otsusest järeldub, et PHS § 637 lg-t 1 kohaldamata jättes eksis ringkonnakohus materiaalõiguse normide kohaldamisel ja tegi seetõttu vale otsuse.

9. Kaebaja on seisukohal, et kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale on esitatud tähtaega ületades ning tuleks jätta läbi vaatamata. Kaebaja väitel ei kohaldu viidatud resolutsiooni punktide suhtes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 3 ning kassatsioonkaebus tulnuks esitada 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest HKMS § 212 lg 1 kohaselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PHS § 637 lg 1 (1. veebruarist kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud redaktsioonis) on põhiseadusega kooskõlas. Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebajal 1. jaanuari 2023. a seisuga või pärast seda õigust lasterikka pere toetust saada ega SKA-l kohustust seda talle maksta. Seega jättis SKA kaebaja taotluse õiguspäraselt rahuldamata.

11. Kolleegium selgitab, et kui ringkonnakohus tunnistas haldusasja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, tuleb kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega arvutada kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (HKMS § 212 lg 3). Arvestades, et põhiseaduslikkuse järelevalve otsus kuulutati 16. oktoobril 2025, on 13. novembril 2025 esitatud kassatsioonkaebus tähtaegne. Ringkonnakohtu lahend ei jõustunud, sest asi edastati põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Jõustumismärke lisamine kohtuotsusele kohtu kantseleis on informatiivse tähendusega ega mõjuta HKMS § 176 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse jõustumise tingimust. Jõustumismärge ei muuda jõustumata kohtuotsust jõustunuks (vt ka RKTKm 16.12.2004, 3-2-1-152-04, p 15). Ringkonnakohtu 7. mai 2026. a õiendist

3-23-615 3(3) nähtuvalt on ringkonnakohtu lahendi 27. mail 2025 jõustumist kinnitav referendi allkiri otsuse digikonteineris ekslik. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ei hakanud kulgema enne põhiseaduslikkuse järelevalve läbimist ja selle raames tehtud lahendi kuulutamist.

12. Kuivõrd ringkonnakohus jättis PHS § 637 lg 1 kohaldamata ning tühistas SKA 17. veebruari 2023. a otsuse, tuleb kassatsioonkaebus rahuldada. HKMS § 230 lg 5 p 4 alusel tuleb ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning jätta jõusse halduskohtu otsus.

13. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad apellatsioonija kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

14. Kuna otsuses on kajastatud kaebaja perekonnaelulisi andmeid, tuleb otsuse avaldamisel kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)